Avatud valitsemise mõttetalgud

Pildil vasakult: Maano Koemets, Liia Hänni, Terje Korss, Marika Saar, Esta Tamm

Tulevases Elva vallas viib E-Riigi Akadeemia läbi projekti „Avatud valitsemine ühinevates omavalitsustes“. Projekti eesmärk on pakkuda ühinevatele omavalitsustele tuge, et ühinemisjärgselt tekiks ühtne ja terviklik omavalitsus, kus ükski kogukond ei tunneks end kõrvale jäetuna. Projekti tulemusena valmib konkreetne avatud valitsemise tegevuskava, mis antakse üle sügisel valitavale volikogule.

Täna toimus Elva kultuurikeskuses Elva vallaks ühinevate omavalitsusjuhtide ja vabaühenduse esindajate kohtumine, kus räägiti kohaliku omaalgatuse toetamisest, avalike teenuste delegeerimisest ja kogukonnateenuste arendamisest ning noorte osaluse ja omaalgatuse arendamisest. Töö toimus mõttekojana ning arutelu viisid läbi Liia Hänni ja Kristina Reinsalu.

Mõttekojas panustasid ka SDE Elva valla meeskonna esindajad: Palupera vallavanem Terje Korss, Rannu vallavanem Maano Koemets, Konguta vallavanem Esta Tamm ja Elva abilinnapea Marika Saar.

Valimiste eel enamus nimekirju räägib  avatud valitsemisest, kaasamisest, omaalgatuse toetamisest ja noortevolikogudest, antakse varmalt lubadusi. Aga millised on konkreetsed tegevused nende lubaduste ellu viimiseks?

Omaalgatuse toetamiseks on vajalik rääkida vabaühenduste esindajatega läbi tegevustoetuste ja projektitoetuste korrad.  Arutlesime selle üle, valdkonnad, mis täna on juba loomulikult kogukonna toimetada peaksid olema seda ka edaspidi. See aitab tekitada vastutusvõimelisi organisatsioone. Piirkonnakogude kaudu võib jagada ka nn ennetavat tegevustoetust, mis tähendab sisuliselt seda, et kui on teada, et igale piirkonnale on ette nähtud teatud rahasumma, siis see tekitab ka aktiivseid algatusi piirkonnas. Rääkisime ka sellest, et külavanemate süsteem on ajas muutuv ning näeme tulevikku pigem külaseltsidel, kus vastutus ei lasu ühel inimesel vaid koostegemisel.

Avalike teenuste delegeerimisel ja kogukonnateenuste arendamisel tuleb alustada kindlasti piirkonna ühenduste kaardistamisest ning sellest, millised on nende eeldused ja võimalused tegutseda partnerina avalike teenuste osutamisel. Rääkisime sellest, et omavahel tuleb luua võimalus „parimate praktikate“ jagamiseks, et saada teistest heades ideedest innustust oma tegemisteks. Avalike teenuste delegeerimine ja kogukonnateenuste arendamine vajab läbi mõtlemist nii omavalitsuse kui vabaühenduste esindajatel, seega üldiste põhimõtete arutamine on see, millest võiks algust teha. Leidsime, et kogukonnateenuste arendamisel sõltub väga palju konkreetsetest valdkondadest ja juhtumitest.

Kõige enam konkreetseid mõtteid tõi noorte osaluse ja omaalgatuse ergutamise arutelu. Uues vallas on oluline noorsootöö arengukava läbi rääkimine aktiivsete noorteühenduste ja- keskustega. Oluline on see, et protsess oleks võimalikult noortekeskne. Kuidas tõsta noorte kodanikuaktiivsust ning tuua noori valla tegevustesse ja otsustamistesse? Elva linnas on heaks praktikaks kodanikukaitsesuuna õpe, kus õpilastele annavad ülevaate kohaliku omavalitsuse toimimisest ja teenustest omavalitsuse juhid ja ametnikud. Seda külge võiks viia ühiskonnaõpetuse tundidesse ka teistes koolides. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata ja kaasata õpilasesindusi. Omavalitsusjuhid võiksid julgemalt pöörduda noorte poole ja küsida, milline on nende seisukoht konkreetsetes küsimustes ehk siis kaasama peaks noori teadlikumalt. Noortevolikogude praktika on tänastes valdades pigem kesine ning seega seisab ees suur väljakutse, kuidas noortevolikogu käivitada. Alustada võiks piirkonnakogudest ning tuua aktiivsed noored seal toimuvate arutelude juurde. Julgustada noori küsima raha oma ideede ellu viimiseks ning koolitada neid projektide koostamisel.

Rääkisime ka sellest, kuidas hoida sidet vallast näiteks kõrgkooli läinud noortega. Kõnelesime sellest, et omavalitsus peaks julgustama kohalikke noori tulema oma valda praktikale ja ettevõtteid, organisatsioone neid vastu võtma. Kohalik omavalitsus võiks välja pakkuda erinevaid võimalikke lõputöö teemasid, et noorel oleks side koduvallaga ning omavalitsus saaks mõnele probleemile võib-olla uusi lahendusi. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata noorteinfo koondamisele ning jagamisele noortele suunatud kanalites nii, et noor saaks aru, et see info on mõeldud just talle. Olulisel kohal on ka noorte tunnustamine, Elva linnas on heaks näiteks igal aastal välja antav noortepreemia ning koolis jagatav õpilasstipendium, kus on väga oluline osa ka väljapool kooli aktiivsusel.  Teadlikumalt peaks vajadusel kasutama ka mobiilset noorsootöö võimalust, kui me teame, et noored armastavad koguneda hoopis mujal kui noortekeskus, siis võib-olla peaksime minema nende juurde, et saada teada, millest nad mõtlevad ja mida vajavad. Pidasime oluliseks huvitegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist, et kõik noored leiaksid talle huvipakkuva väljundi.

Mõttekoda oli  huvitav ning jääme ootama edasisi tegevusi, et panustada avatud valitsemise tegevuskavasse.

SDE Elva meeskonna jaoks tähendab avatud valitsemine võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega.

 

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


*