Hea peremees paneb paika selge eesmärgi ja reeglid

07Valitsusel on viimane aeg töötada välja konkreetsed reeglid riigi äriühingute strateegiate ja eesmärkide kohta.
Ehk saame siis mõne aasta pärast tõdeda, et riik suudab tahtmise korral olla ka päris hea peremees.

Mitu korda on konstateeritud tõika, et riigiettevõtetel pole eesmärki ja puuduvad vastavad strateegiad. Riigikontrolli hiljutistes järeldustes ei ole midagi revolutsioonilist. Majandusministeerium noogutab riigikontrolli põhjaliku auditi peale, rahandusminister vaatab üleolevalt. Ja mitte midagi ei juhtu.

Jätka lugemist

Jätkub

Valimised Tartus ehk nii ma tõesti arvan

sde_pikto-02Kajar Lember on valmis loobuma tööst Riigikogus Tartu linna kasuks

Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kajar Lember arvab, et Emajõe pardid on toredad linnud, kuid vajadust nendega Emajõe sümboolikat täiendada siiski pole. Peibutuspardiks ei ole Lemberi arvates põhjust pidada iga riigikogulast, kes kohalikel valmisetel kandideerib, sest valimistulemus võib saada ajendiks mitmesugustele kavatsustele. Poliitik, kes on saanud tuntuks ka turismiettevõtte Vudila rajaja ja omanikuna teatas, et kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tartus koalitsiooni jõuab, on ta valmis Riigikogust ära tulema ja panustama Tartu tegemistesse.

Jätka lugemist

Jätkub

Vedur või vagun?

Tartu linn peaks turundama kogu piirkonda.SDE_FB_cover

Turismist on saanud mitte just kõige päikselisema kliimaga Eestis tugev majandusharu, mis töötab täistuuridel suvel ja aastavahetusel. Ka sel aastal on päike olnud parim müügimees ja suvehooajal tegutsejatel on põhjust rõõmustada.

Turismisektor on aasta-aastalt olnud pidevalt kasvav, eelkõige on olnud tõusuteel välisturistide arv. Aga ka eestlased liiguvad üha rohkem mööda kodumaad ringi, mis on igati tore.

Jätka lugemist

Jätkub

Savisaare “honorar” annab lootust, et Eesti kirjanduse paremad päevad on veel ees

sde_pikto-01Edgar Savisaare honorari skeemist saab ennekõike välja lugeda Eesti kirjanduse uue kuldajastu peatset saabumist.

Ta on selline haruldane sõnameister, kes suudab oma raamatu ette kirjastajale maha müüa. Ja mitte ainult juba olemasoleva, vaid ka tulevase ning tõenäoliselt ka kõik ületulevased trükid.

Kas 173 tuhat eurot raamatuhonorariks on vähe või palju? Eestis üüratu summa on rahvusvahelises võrdluses kääbus. Forbesi hinnangul teenis tunamullu maailma kirjanikest kõige rohkem ameeriklane James Patterson – tema aastane sissetulek oli lausa 94 miljonit dollarit (umbes 71 miljonit eurot), kuid vanameistri aastas välja antud neljateistkümnele uudisteosele lisandub ka tohutul hulgal teleprojekte.

Jätka lugemist

Jätkub

Jäätunud värav

sde_pikto-04„No ma vabandan“ sõnum peaministri huulilt on kokkuvõtvalt suurim tulemus, millega võiks aastapäeva puhul kokku võtta valitsuspartei reageeringu nn Silvergatele. Suure hoo ja pauguga käima jooksnud protsess pani küll esialgu kihama nii meedia kui ka poliitilised erakonnad, kuid tasapisi see vaibus. Samas sai tuule tiibadesse vabakondade arvamuste paljusus teemal, et miskit on mäda selles Eesti riigis. Ilma selleta ei oleks kindlasti sündinud Jääkeldrit ega sealt edasi arenenud Rahvakogu. Kas kellelegi need arengud meeldisid või mitte, siis kindlasti lähevad need Eesti poliitikasündmuste ajalukku.

Jätka lugemist

Jätkub

Mis e-häälel mureks?

sde_pikto-02Diskussioonid teemal, kas elektrooniline hääletamine valimistel on Eesti kui e-riigi üks loomulik osa või tegemist hoopis geniaalse süsteemiga valimistulemuse mõjutamiseks, ilmselt ei vaibu niipea. Samas on selge, et selle hääletusmeetodi populaarsus kasvab suure kiirusega ning kaks aastat tagasi toiminud Riigikogu valimistel osales valimistel ca 580 tuhat kodanikku ja sealhulgas oli juba üle 140 tuhande inimese, kes tegid oma valiku e-teel.

Jätka lugemist

Jätkub

Väikeettevõtjatele jääb muru närimine

07Olemasoleva info kohaselt ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu 2014–2020 eurorahast sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmetesse investeerimiseks. Ometi on ilusates strateegiapaberites kirjas, et üheks Eesti prioriteediks vahendite planeerimisel on puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutamine.

Kas tõesti tagab selle eesmärgi täitmise põlevkivi sisuliselt praegusele sarnase osakaalu säilimine energiabilansis? Tundub, et selgi korral läheb Partsiga täpselt samamoodi nagu lubadusega kodukulude vähendamisest.

Jätka lugemist

Jätkub

Ettevõtlusest ja vastutusest

Kui vaadata mõnes riigile kuuluvas ettevõttes ja ka ettevõtlust edendavas ning raha liigutavas sihtasutuses viimasel ajal toimuvat, siis võiks justkui tõdeda, et Eestil läheb hästi. Kohe nii hästi, et isegi peaministri statistiline optimism ei jõua järele.

Mina seda tõdemust ei jaga ja siinkohal ei ole tegu kadedusega, mida peetakse eestlaste üheks loomuomasemaks iseloomujooneks. Ma ei suuda meie avaliku sektori tänast loogikat mõista. Riigijuhtide kõnedest kostab nõretamiseni hala, et me ei ole ettevõtlikud ja et meie üheks väljakutseks on ühiskonna vananemine, sest praeguste trendide jätkudes muutub maksumaksjate arv ülalpeetavate suhtes kiiresti katastrofaalseks. Õige, kuid millega siis süstida oma inimestesse ettevõtlikkust ja tahet panustada nii oma riiki kui ka majandusse?

Jätka lugemist

Jätkub

Lihtne lahendus 20 aastat vanale probleemile

Varem ametis olnud õiguskantslerid juhtisid korduvalt seadusandja tähelepanu sellele, et põhiseaduse kontekstis ei tohiks riigikogu liikmed osaleda riigiettevõtete juhtimisel. Arutelu algas alati suure hooga, et siis vaibuda sahtlipõhja taas oma aega ootama. Tänavu möödub 20 aastat päevast, mil tollane õiguskantsler Erik-Juhan Truuväli teema parlamendi ees tõstatas. Päris viisakas juubel, kuid tähistada pole justkui midagi.

Allar Jõks püstitas sama probleemi samuti mitmel korral, rõhudes konkreetsetele punktidele, kus ta nägi riigikogu liikme staatuse seaduse ja põhiseaduse koostoime vastuolusid. Tema rõhuasetus keskendus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte rikkumisele, mis lähtus põhiseaduse sättest, mille kohaselt ei või riigikogu liige olla üheski muus riigiametis.

Jätka lugemist

Jätkub

Rahvakogu pakub usku ja lootust

Valitsejate arrogantne käitumine ja erakon­dade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aas­tal alanud diskussioon sai laiema ühiskond­liku kõla kindlasti ka seetõttu, et skandaalide keskmes on peaministripartei.

Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järje­kindlalt rõhutanud, et seni kuni on üleval kahtlused erakondade rahastamise ja valmiskulutuste suhtes, pole ka loota, et inimeste usaldus erakondade ja rii­gikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatu­maks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puu­dutavad reeglid pole ümber tehtud.

Jätka lugemist

Jätkub