Author Archives: karelruutli

Riiklikust koolilõunatoetusest

Esmaspäev, 19. jaanuar 2015 Kommenteeri

Tahaksin peatuda õpilaste koolilõuna teemal, millest on viimastel päevadel väga palju juttu olnud ja mille ümber on olnud üksjagu meediakära. Aastaid tagasi astus riik olulise sammu ning hakkas riigieelarvest rahastama põhikoolide õpilaste koolilõunaid, tulles nii appi omavalitsustele, kellest paljud olid püüdnud ka varem kindlustada vähekindlustatud peredest pärit lastele, mõnedel juhtudel ka kõikidele lastele päevas tasuta ühe sooja toidukorra. Sellel sammul on olnud selged sotsiaalsed ja hariduslikud mõjud. Maitsev ja tervislik koolitoit tagab lastele parema õppevõime ja tervise ning aitab paremini tulla toime stressiga. Nii mõnigi kord võib noorte käitumishäirete ja enesekontrolli kaotamise põhjuseks olla just tühi kõht. Söögivahetund on tegelikult üks koolielu oluline osa. Ühiselt koolilõuna söömine aitab tekitada ka ühise koolipere tunnet, koolitoidul on selge seos nii laste tervise, arengu kui õpitulemustega. Läinud kevadel toimunud koalitsioonikõnelustel jõuti arusaamale, et viimane aeg on tagada koolinoorte võrdne kohtlemine ja pakkuda riigi poolt toetatud koolitoitu ka kõikidele gümnaasiumiõpilastele. Muudatus, mis puudutab üle terve Eesti üle 22 000 gümnasisti, rakendus selle aasta jaanuarist. 2015. aasta riigieelarvest kulub sellele 2,8 miljonit eurot. Õiendaksin siinkohal ära mõned väärarusaamad ja koputaksin pisut ka omavalitsuste südametunnistusele. Riiklik koolilõunatoetus ei ole otseselt mõeldud katma kogu koolilõuna maksumust, sh personalikulusid. Tema eesmärk on anda koolipidajatele võimalus pakkuda noortele sooja lõunat. Valdavalt katab see ära enamuse koolilõunakuludest. On tõsi, et nii mitmedki omavalitsused suudavad seda teha ka praegu antava toetuse raames. Osa omavalitsusi on linna või valla eelarvest kindlustanud aastaid gümnasistidele, viimaste klasside õpilastele, tasuta koolitoidu. Neile on see suur leevendus, et alanud aastast tuli juurde ka riiklik rahastus gümnaasiumiosale. Au ja kiitus kõikidele nendele omavalitsustele, kes peavad lastele pakutavat tasuta koolitoitu oluliseks ja sellesse panustavad! Paraku on osa omavalitsusi, kahjuks on nende hulgas ka üsna kopsaka rahakotiga omavalitsusi, otsustanud, et nemad juurde ei panusta, mistõttu küsitakse lastevanematelt lisaraha. Ka need summad on üle Eesti täiesti erinevad. Taolistel juhtudel tuleb vastavat otsust oma linna või valla lastele, lastevanematele, elanikele ka põhjendada. Laste täis kõht ja tervislik koolilõuna peaks olema riigi ja omavalitsuste ühine hool ning mure. Samuti leian, et meie koolinoori tuleks võrdselt kohelda. Samas on selge, et praegune koolilõunatoetuse summa, 78 senti päevas õpilase kohta, on ajale jalgu jäänud ja sotsiaaldemokraatide kindel soov on seda toetust tõsta 1 euroni päevas. Lõpetuseks. 2015. aasta algas peredele rõõmsalt. Lõpuks ometi tõusis pere esimese ja teise lapse toetus ja seda pea 2,5 korda.

Ülemiste järve kaitseks

Teisipäev, 8. oktoober 2013 Kommenteeri

Erinevate spetsialistide abiga panin kokku lühikese analüüsi selle kohta, miks on Ülemiste järve avamine avalikkusele läbimõtlemata idee ja selle toetuseks ei peaks tooma argumente Inglismaa näidetest. Kuna isegi niivõrd läbimõtlemata ideed võivad piisavalt suure survestamise puhul läbi minna, siis kutsun kõiki liituma algatusega „Hoiame Ülemiste joogivett!“ Tänane olukord Tulenevalt veeseadusest on Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga. Kurna oja juures ulatub sanitaarkaitseala piir kuni 800 meetrini veepiirist.

Karel Rüütli: Naissaar tuleb anda Tallinnale

Laupäev, 14. september 2013 2 kommentaari

Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli kinnitusel tuleb Naissaar anda Tallinna koosseisu, mis aitab muuta Tallinna tõeliseks merelinnaks ja lahendada saare arvukaid probleeme. „Naissaar on Tallinna külje all asuv kaunite randade ja põneva ajalooga saar, mille potentsiaali saaks Tallinn pealinnana igati ära kasutada. Tallinn suudab teha saarel nii vajalikke investeeringuid ja muuta Naissaare atraktiivseks turismisihtkohaks,“ märkis Rüütli. Täna kuulub Naissaar koos kaheksa teise väikesaarega Viimsi vallale, olles juba geograafiliselt Viimsile kauge ning kättesaamatu. „Viimsi vald on tunnistanud, et ta ei jõua luua saarele ei elektrivarustust ega püsivat laevaliini ning teha korralikku teehooldust. Seni on loodetud saada abi riigilt, kel puudub igasugune huvi saarel investeeringute tegemiseks,“ selgitas Rüütli. Kuigi Naissaarel ja Aegnal elavad aastaringselt inimesed, ei ole riik siiani lisanud neid püsiasustusega väikesaarte nimistusse, mistõttu ei saa mõlemad saared toetust ka arenguprojektide raames, lisas Rüütli.

Naftakatastroofidest meid palved paraku ei päästa

Teisipäev, 10. september 2013 Kommenteeri

Eesti vetes on sel sajandil toimunud mitu tankeriõnnetust. 2000. aastal lekkis Muuga sadamas seisnud tankerilt Alambra merre 250 tonni toornaftat, 2006. aastal uppunud kaubalaevalt Runner4 lekkis omakorda 100 tonni naftasaadusi, 2007. oktoobris leidis väiksemas mahus rannikureostus aset Sõrve poolsaare tipus. Paljudele meist on mällu sööbinud 2006. aasta talve looderanniku reostus, mis hõlmas tervelt 35 kilomeetrit rannikuriba ja kus hukkus kuni 20 000 lindu ja kus vabatahtlike abiga koguti 10 tonni naftasaadusi.

Arupärimine keskkonnaministrile seoses minkide pidamise korraldusega

Kolmapäev, 14. august 2013 Kommenteeri

Juuni alguses esitasin arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele seoses minkide pidamise korraldusega.  Eile toimunud ümarlaua valguses oleks huvitav teada, mis on ministeeriumi seisukoht seoses mingifarmidega – lubasid ei ole neil täna ühelgi. Arupärimine keskkonnaministrile

Pressiteade: järelevalve karusloomafarmide üle peab karmistuma

Teisipäev, 13. august 2013 Kommenteeri

Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogus toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle. „Karusloomafarmide tegevust reguleerivad meil loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus. Pahatihti ei täida aga mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles parlamendi keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli.

Õiguskantsleri vastus Jahiseadusele

Esmaspäev, 5. august 2013 Kommenteeri

Õiguskantslerilt saadud vastus Jahiseadusele on pealiskaudne ja tugineb abstraktsele analüüsile – kõik see, mis sisaldub vastuses, on kirjas ka seaduse eelnõu seletuskirjas.  Kindlasti pöördun õiguskantsleri poole uuesti, et viidaks läbi õiguskantsleri normikontrollile omase põhjalikkusega menetlus. Sellisel kujul vastuvõetud Jahiseadus rikub looduse tasakaalu ja on vastuolus ulukiasurkonna põhise loogikaga! Minu mõte küsimuste esitamisel oligi see, et viidaks läbi põhjalik analüüs, mitte ei taasesitataks seaduse eelnõu seletuskirja ilma tegelikku probleemi süvenemata. Õiguskantsleri vastus      

Keskkonnaministri vastus Eesti merereostustõrje võimekusest

Reede, 26. juuli 2013 Kommenteeri

Sain vastuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuselt küsimusele, milline on Eesti võimekus tõrjuda õnnetuse korral merel tekkinud reostust ja milline on hetkeolukord ennetustegevusel. Koostatud on küll erinevaid analüüse, strateegiaid ja plaane, kuid tegelik valmisolek reaalse häda korral siiski puudub. Keskkonnaministeeriumi vastus Pilt: Hasso Hirvesoo

Pressiteade: Eesti merereostustõrje võimekuse parandamine on möödapääsmatu

Neljapäev, 25. juuli 2013 Kommenteeri

Sotsiaaldemokraadid valmistavad ette seaduseelnõu, mille eesmärk on tõsta otsustavalt Eesti valmisolekut ulatusliku merereostusega võitlemisel. Täna Toompeal peetud ümarlaual käsitlesid poliitikud koos viie ühenduse ja keskkonnaministeeriumi ning majandusministeeriumi esindajatega reostustõrjefondi loomist ja sellega seotud probleeme. „Eesti riik pole paraku valmis Läänemerel toimuvaks naftaõnnetuseks. Suuremate katastroofide ärahoidmiseks on hädavajalik parandada riikliku ennetustegevust, nõrka tõrjevõimekust ja investeerida tehnikasse, millega mõistagi kaasnevad kulud. Lahendusena näeme õlifondi või siis reostustõrjefondi asutamist,“ selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Loodava fondi puhul kehtib Rüütli sõnul saastaja maksab printsiip. „Iga Eestit läbiva naftatonni pealt hakkaks fondi laekuma raha, mida saab  kasutada ennetuseks ja vajaliku tõrjetehnika soetamiseks. „Kui mõni tanker peaks karile sõitma, on esmatähtis asuda reostust kohe likvideerima, et nafta rannikule ei jõuaks. Lisaks tekiks võimalus maksta hüvitist kannatanutele,“  rääkis Rüütli. Õlifondi loomise eest seisva Eestimaa Looduse Fondi naftaprojekti juhi Agni Kaldma kinnitusel oli toimunud arutelu oluline samm õiges suunas. “Eesti reostustõrjevõimekus ei ole täna oluliselt parem kui seitse aastat tagasi, millal õlifond esimest korda päevakorda tuli. Siiani ei ole leitud vahendeid reostustõrje- ja ennetusvõimekuse suurendamiseks. Oleme täna seisus, kus iga merel toimunud reostus jõuab rannikule, kus selle likvideerimine on 10 korda kallim ja aeganõudvam kui merel,“ märkis Kaldma. „Ümarlaual jäi kõlama tõdemus, et olukorda tuleb parandada. Ka on rannal toimuvad päästetööd peamiselt vabatahtlike õlul, kelle tegevus on õiguslikult reguleerimata,“ lisas Kaldma. Sotsiaaldemokraadid jätkavad koos eri osapooltega arutelusid eelnõu üle sügisel. Kindlasti ei soovi me kahjustada Eesti firmade majanduslikku olukorda, pannes nad teiste riikide ettevõtetega ebavõrdsesse olukorda, ütles Rüütli. Fondi asutamine tõusis teravalt päevakorda juba 2006. aastal, kui Loode-Eesti rannikul toimunud naftakatastroofis hukkus kümneid tuhandeid linde. Täiendav info: Karel Rüütli, 5246312

Pressiteade: Keskkonnaministri tegevusetus loob eeldused reostuskatastroofiks

Teisipäev, 16. juuli 2013 Kommenteeri

Riigikogu liige Karel Rüütli palub kirjalikus küsimuses Keit Pentus-Rosimannusele selgitada keskkonnaministri tegevusetust merekeskkonna kaitsel. Täpsemalt tahab Rüütli teada, kaugel oli hädavajaliku õlitõrje fondi loomine. “Läänemerel toimub tihe laevaliiklus ning võimalikel õnnetustel on suur mõju kesskonnale ja inimeste tervisele. Eesti peab suutma reostust kiiresti kontrollida ja likvideerida, et hoida ära suur kahju,” selgitas sotsiaaldemokraadist Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Rüütli. “Täna ei ole Eesti riigil piisavalt ressursse kiiresti õlireostusele reageerimiseks. Kui me aga merel ei jõua tegutseda, jõuab reostus rannikule, kus selle koristamine on kallim ja keerulisem ning kahju suurem,” rõhutas Rüütli. “Transpordi arengukavas 2006-2013 on kirjas, et Keskkonnaministeerium töötab välja naftareostuse tõrje finantsmehhanismi, mille eesmärgiks on aidata kaasa reostustõrje finantseerimisele,” seisab kirjalikus küsimuses. Kirjas palutaksegi keskkonnaministril selgitada, milline on olukord rahastusprobleeme lahendava õlitõrje fondi loomisel ning kuidas korraldatakse vabatahtlike tegevuse, sealhulgas töövahendite eest tasumine rannikureostusega võitlemisel. Lisaks küsib Karel Rüütli ligipääsu Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüsile, mille raames uuriti reostustõrjefondi loomise mõju ettevõtetele. Lisainfo: Karel Rüütli 524 6312