Sama moodi nagu ülejäänud Euroopas, kogub Eestiski üha enam populaarsust taastuvatest allikatest energiatootmine, mille on oma südameasjaks võtnud paljud eramajapidamised, väikeettevõtjad ja ühistud.
Üleminek
Energia väiketootmine võimaldab eratarbijatel elektri hinna aastateks fikseerida ja kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis kodukuludelt kokku hoida. Samuti kahaneb tuntavalt inimeste tekitatav ökoloogiline jalajälg.
Riiklikus plaanis aitab hajusam energiatootmine ja taastuvate allikate laialdasem kasutuselevõtt oluliselt kärpida suuri ülekandekulusid ja parandada nii Eesti kui tema elanike energiajulgeolekut. Seejuures vähenevad senisest veelgi enam CO2 heitmed, mis omakorda lubavad teenida lisatulu CO2 kvootide müügist.
Kõiki neid eesmärke teenib märtsis allkirjastatud uus koalitsioonileping, mis on võtnud selge suuna varasemast märksa tarbijakesksemale energiapoliitikale. Võimuleppes on must valgel kirjas, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond pooldavad elektri- ja soojatootmises järkjärgulist üleminekut taastuvenergeetikale.
Siinkohal tasub rõhutada, et üleminekut ei rahastata tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia süsteemi kaudu. Viimane tähendab seda, et väiketootjatel peab olema tagatud võimalus toota võrku taastuvenergiat ja teha siis aasta jooksul tasaarveldus enda energiatarbimisega.
Seega on oluline, et juba lähiajal töötatakse välja ja jõustatakse seadusandlikud muudatused, mis lihtsustaksid ja soodustaksid energiaühistute loomist. Seni on tarbijate jaoks olnud suureks katsumuseks just bürokraatlikud takistused ja põhjendamatud lisakulutused. Vähemalt niisama tähtis on väike- ja mikrotootjate vabastamine omatarbeks toodetud energialt aktsiisi tasumisest.
Miks?
Kui võimuliit need tarbijakesksed sammud astub, miks peaksid siis nii tootjad kui tarbijad otsustama mikrotootmise ja taastuvenergia kasuks? Taastuvenergia väikelahenduste tehnoloogiad on praeguseks tublisti odavnenud.
Samuti on läinud soodsamaks lokaalselt toodetava energia hind. Näiteks on päikesepaneelide elektrienergia saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk selle hind on muutunud odavamaks, kui on elektri hind lõpptarbija jaoks. Pealegi on alates 2008. aastast langenud päikesepaneelide omahind umbes 80 protsenti.
Nüüdseks on juba teatud määral lihtsustunud elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine ja võrguga liituminegi.
Paremate tingimuste korral saaks juba lähitulevikus linnatingimustes ja korteriteski elades ise elektrit toota. Seni pole Eestis veel ühtki energiaühistut, kelle toel see võimalik oleks.
Kui energiaühistute loomine muutub hõlpsamaks ja rakendub bilansienergia süsteem, siis on lootust, et ühistud asuvad laiemal rindel energiat tootma. See muudab nii mikrotootmise kui -tarbimise eraisiku jaoks oluliselt mugavamaks ja lubab ühtlasi tarbijatel optimeerida energiale tehtavaid kulutusi. Turule tulevad uued energiaühistud ja väiketootjad aitavad igati edendada hajutatud energiatootmist.
Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, vähenevad igakuiseid kulutused elektrile. Seega pean ülioluliseks, et riik ei oleks enam väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaataja, vaid astuks kiiresti samme selle soodustamiseks. Mõistagi tuleb tagada, et vastavad arengud oleksid püsivad ja pakuksid mikrotootjatele kindlustunnet võimuliidu muutumiselgi.
Eesootavate energiapoliitiliste muudatuste valguses kutsun Eesti inimesi juba praegu kaaluma varianti ise energiat toota. Taastuvatele energiaallikatele tugineva energiasüsteemi kasuks räägivad nii keskkonnakaitse, majandusarengu kui julgeoleku tagamisega seotud kaalutlused. Eesti energiapoliitika peab muutuma rohelisemaks ja tarbijasõbralikumaks, vaid nii on võimalik suurendada riigi energiajulgeolekut.