Naftakatastroofidest meid palved paraku ei päästa

Naftareostus

Eesti vetes on sel sajandil toimunud mitu tankeriõnnetust. 2000. aastal lekkis Muuga sadamas seisnud tankerilt Alambra merre 250 tonni toornaftat, 2006. aastal uppunud kaubalaevalt Runner4 lekkis omakorda 100 tonni naftasaadusi, 2007. oktoobris leidis väiksemas mahus rannikureostus aset Sõrve poolsaare tipus.

Paljudele meist on mällu sööbinud 2006. aasta talve looderanniku reostus, mis hõlmas tervelt 35 kilomeetrit rannikuriba ja kus hukkus kuni 20 000 lindu ja kus vabatahtlike abiga koguti 10 tonni naftasaadusi.

Jätka lugemist

Jätkub

Arupärimine keskkonnaministrile seoses minkide pidamise korraldusega

Juuni alguses esitasin arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele seoses minkide pidamise korraldusega.  Eile toimunud ümarlaua valguses oleks huvitav teada, mis on ministeeriumi seisukoht seoses mingifarmidega – lubasid ei ole neil täna ühelgi.

Arupärimine keskkonnaministrile

Jätkub

Pressiteade: järelevalve karusloomafarmide üle peab karmistuma

Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogus toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle.

„Karusloomafarmide tegevust reguleerivad meil loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus. Pahatihti ei täida aga mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles parlamendi keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli.

Jätka lugemist

Jätkub

Õiguskantsleri vastus Jahiseadusele

Õiguskantslerilt saadud vastus Jahiseadusele on pealiskaudne ja tugineb abstraktsele analüüsile – kõik see, mis sisaldub vastuses, on kirjas ka seaduse eelnõu seletuskirjas.  Kindlasti pöördun õiguskantsleri poole uuesti, et viidaks läbi õiguskantsleri normikontrollile omase põhjalikkusega menetlus.
Sellisel kujul vastuvõetud Jahiseadus rikub looduse tasakaalu ja on vastuolus ulukiasurkonna põhise loogikaga! Minu mõte küsimuste esitamisel oligi see, et viidaks läbi põhjalik analüüs, mitte ei taasesitataks seaduse eelnõu seletuskirja ilma tegelikku probleemi süvenemata.

Õiguskantsleri vastus

 

Jahiseadus

 

 

Jätkub

Keskkonnaministri vastus Eesti merereostustõrje võimekusest

Sain vastuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuselt küsimusele, milline on Eesti võimekus tõrjuda õnnetuse korral merel tekkinud reostust ja milline on hetkeolukord ennetustegevusel.
Koostatud on küll erinevaid analüüse, strateegiaid ja plaane, kuid tegelik valmisolek reaalse häda korral siiski puudub.
Keskkonnaministeeriumi vastus

Meri

Pilt: Hasso Hirvesoo

Jätkub

Pressiteade: Eesti merereostustõrje võimekuse parandamine on möödapääsmatu

Sotsiaaldemokraadid valmistavad ette seaduseelnõu, mille eesmärk on tõsta otsustavalt Eesti valmisolekut ulatusliku merereostusega võitlemisel.

Täna Toompeal peetud ümarlaual käsitlesid poliitikud koos viie ühenduse ja keskkonnaministeeriumi ning majandusministeeriumi esindajatega reostustõrjefondi loomist ja sellega seotud probleeme.

„Eesti riik pole paraku valmis Läänemerel toimuvaks naftaõnnetuseks. Suuremate katastroofide ärahoidmiseks on hädavajalik parandada riikliku ennetustegevust, nõrka tõrjevõimekust ja investeerida tehnikasse, millega mõistagi kaasnevad kulud. Lahendusena näeme õlifondi või siis reostustõrjefondi asutamist,“ selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli.

Loodava fondi puhul kehtib Rüütli sõnul saastaja maksab printsiip. „Iga Eestit läbiva naftatonni pealt hakkaks fondi laekuma raha, mida saab  kasutada ennetuseks ja vajaliku tõrjetehnika soetamiseks. „Kui mõni tanker peaks karile sõitma, on esmatähtis asuda reostust kohe likvideerima, et nafta rannikule ei jõuaks. Lisaks tekiks võimalus maksta hüvitist kannatanutele,“  rääkis Rüütli.

Õlifondi loomise eest seisva Eestimaa Looduse Fondi naftaprojekti juhi Agni Kaldma kinnitusel oli toimunud arutelu oluline samm õiges suunas. “Eesti reostustõrjevõimekus ei ole täna oluliselt parem kui seitse aastat tagasi, millal õlifond esimest korda päevakorda tuli. Siiani ei ole leitud vahendeid reostustõrje- ja ennetusvõimekuse suurendamiseks. Oleme täna seisus, kus iga merel toimunud reostus jõuab rannikule, kus selle likvideerimine on 10 korda kallim ja aeganõudvam kui merel,“ märkis Kaldma. „Ümarlaual jäi kõlama tõdemus, et olukorda tuleb parandada. Ka on rannal toimuvad päästetööd peamiselt vabatahtlike õlul, kelle tegevus on õiguslikult reguleerimata,“ lisas Kaldma.

Sotsiaaldemokraadid jätkavad koos eri osapooltega arutelusid eelnõu üle sügisel. Kindlasti ei soovi me kahjustada Eesti firmade majanduslikku olukorda, pannes nad teiste riikide ettevõtetega ebavõrdsesse olukorda, ütles Rüütli.

Fondi asutamine tõusis teravalt päevakorda juba 2006. aastal, kui Loode-Eesti rannikul toimunud naftakatastroofis hukkus kümneid tuhandeid linde.

Täiendav info:

Karel Rüütli, 5246312

Jätkub

Pressiteade: Keskkonnaministri tegevusetus loob eeldused reostuskatastroofiks

Riigikogu liige Karel Rüütli palub kirjalikus küsimuses Keit Pentus-Rosimannusele selgitada keskkonnaministri tegevusetust merekeskkonna kaitsel. Täpsemalt tahab Rüütli teada, kaugel oli hädavajaliku õlitõrje fondi loomine.

“Läänemerel toimub tihe laevaliiklus ning võimalikel õnnetustel on suur mõju kesskonnale ja inimeste tervisele. Eesti peab suutma reostust kiiresti kontrollida ja likvideerida, et hoida ära suur kahju,” selgitas sotsiaaldemokraadist Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Rüütli. “Täna ei ole Eesti riigil piisavalt ressursse kiiresti õlireostusele reageerimiseks. Kui me aga merel ei jõua tegutseda, jõuab reostus rannikule, kus selle koristamine on kallim ja keerulisem ning kahju suurem,” rõhutas Rüütli.

“Transpordi arengukavas 2006-2013 on kirjas, et Keskkonnaministeerium töötab välja naftareostuse tõrje finantsmehhanismi, mille eesmärgiks on aidata kaasa reostustõrje finantseerimisele,” seisab kirjalikus küsimuses. Kirjas palutaksegi keskkonnaministril selgitada, milline on olukord rahastusprobleeme lahendava õlitõrje fondi loomisel ning kuidas korraldatakse vabatahtlike tegevuse, sealhulgas töövahendite eest tasumine rannikureostusega võitlemisel. Lisaks küsib Karel Rüütli ligipääsu Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüsile, mille raames uuriti reostustõrjefondi loomise mõju ettevõtetele.

Lisainfo:
Karel Rüütli
524 6312

Jätkub

Kirjalik küsimus keskkonnaministrile

Esitasin kirjaliku küsimuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, et selgitada ministri tegevust merekeskkonna kaitsel ja saada teada, kui kaugel on hädavajaliku õlitõrjefondi loomine.
Eesti mere- ja rannikureostustõrje võimekus on äärmiselt oluline, et kaitsta meie mere- ja rannikukeskkonda, seal elavaid kalu ja linde.

Terviktekstina Kirjalik küsimus keskkonnaministrile

Rannik

Jätkub

Kirjalik küsimus õiguskantslerile

Esitasime õiguskantslerile kirjaliku küsimuse seoses jahiseaduse regulatsiooni põhiseaduspärasusega.

Küsimuse terviktekst Kirjalik küsimus Õiguskantslerile (II)

rabas_paike

 

 

Jätkub

Pressiteade: Sotsid pärivad õiguskantslerilt jahiseaduse osas aru

Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Rein Randver ja Karel Rüütli küsivad õiguskantslerilt hinnangut uue jahiseaduse vastavusele põhiseadusega. Saadetud kirjalikus küsimuses rõhutatakse, et vastuoluline seadusega distantseerib riik ennast jahinduse korraldusest.

“Uus jahiseadus võeti vastu kiirustades ja läbimõtlematult. Jahindus mõjutab otseselt aga Eesti looduskeskkonda, metsandust ja põllumajandust,” selgitas Karel Rüütli. “Näiteks on ebaselge jahinõukogude vastutus ja moodustamine, ebamõistlikult suur osa ulukikahjudest on jäänud jahimeeste ja maaomanike kanda,” lisas ta.

Vastuolulise uue seadusega loobutakse siiani kehtinud jahinduse korralduse põhimõtetest. “Minnakse üle kontseptuaalselt uuele süsteemile, milles riik distantseerib end suurel määral jahinduse korraldamisest ning järelevalve teostamisest, andes näiteks ulukite küttimismahtude ja –struktuuri üle otsustamise maaomanikele ja jahimeestele,” seisab kirjas.

Lisainfo:
Karel Rüütli
524 6312

Rein Randver
501 9926

Jätkub