Tahaksin peatuda õpilaste koolilõuna teemal, millest on viimastel päevadel väga palju juttu olnud ja mille ümber on olnud üksjagu meediakära.
Aastaid tagasi astus riik olulise sammu ning hakkas riigieelarvest rahastama põhikoolide õpilaste koolilõunaid, tulles nii appi omavalitsustele, kellest paljud olid püüdnud ka varem kindlustada vähekindlustatud peredest pärit lastele, mõnedel juhtudel ka kõikidele lastele päevas tasuta ühe sooja toidukorra. Sellel sammul on olnud selged sotsiaalsed ja hariduslikud mõjud. Maitsev ja tervislik koolitoit tagab lastele parema õppevõime ja tervise ning aitab paremini tulla toime stressiga. Nii mõnigi kord võib noorte käitumishäirete ja enesekontrolli kaotamise põhjuseks olla just tühi kõht. Söögivahetund on tegelikult üks koolielu oluline osa. Ühiselt koolilõuna söömine aitab tekitada ka ühise koolipere tunnet, koolitoidul on selge seos nii laste tervise, arengu kui õpitulemustega.
Läinud kevadel toimunud koalitsioonikõnelustel jõuti arusaamale, et viimane aeg on tagada koolinoorte võrdne kohtlemine ja pakkuda riigi poolt toetatud koolitoitu ka kõikidele gümnaasiumiõpilastele. Muudatus, mis puudutab üle terve Eesti üle 22 000 gümnasisti, rakendus selle aasta jaanuarist. 2015. aasta riigieelarvest kulub sellele 2,8 miljonit eurot.
Õiendaksin siinkohal ära mõned väärarusaamad ja koputaksin pisut ka omavalitsuste südametunnistusele. Riiklik koolilõunatoetus ei ole otseselt mõeldud katma kogu koolilõuna maksumust, sh personalikulusid. Tema eesmärk on anda koolipidajatele võimalus pakkuda noortele sooja lõunat. Valdavalt katab see ära enamuse koolilõunakuludest. On tõsi, et nii mitmedki omavalitsused suudavad seda teha ka praegu antava toetuse raames. Osa omavalitsusi on linna või valla eelarvest kindlustanud aastaid gümnasistidele, viimaste klasside õpilastele, tasuta koolitoidu. Neile on see suur leevendus, et alanud aastast tuli juurde ka riiklik rahastus gümnaasiumiosale. Au ja kiitus kõikidele nendele omavalitsustele, kes peavad lastele pakutavat tasuta koolitoitu oluliseks ja sellesse panustavad!
Paraku on osa omavalitsusi, kahjuks on nende hulgas ka üsna kopsaka rahakotiga omavalitsusi, otsustanud, et nemad juurde ei panusta, mistõttu küsitakse lastevanematelt lisaraha. Ka need summad on üle Eesti täiesti erinevad. Taolistel juhtudel tuleb vastavat otsust oma linna või valla lastele, lastevanematele, elanikele ka põhjendada. Laste täis kõht ja tervislik koolilõuna peaks olema riigi ja omavalitsuste ühine hool ning mure. Samuti leian, et meie koolinoori tuleks võrdselt kohelda.
Samas on selge, et praegune koolilõunatoetuse summa, 78 senti päevas õpilase kohta, on ajale jalgu jäänud ja sotsiaaldemokraatide kindel soov on seda toetust tõsta 1 euroni päevas.
Lõpetuseks. 2015. aasta algas peredele rõõmsalt. Lõpuks ometi tõusis pere esimese ja teise lapse toetus ja seda pea 2,5 korda.