Lehed
Sildid
Elekter energeetika Jahindus jahiseadus jahiseaduse eelnõu karusloomafarmid Keskkond keskkonnakomisjon merelinn merendus merereostus Naissaar Poliitika Pressiteade päikesepaneelid Rail Baltic Raudtee reostustõrjefond reostustõrje võimekus Taastuvenergeetika Taastuvenergia Tallinn turism ulukikahju Vabariigi President vabatahtlikud Ülemiste järv õiguskantslerRubriigid
Arhiiv
Tag Archives: Keskkond
Elektri väiketootmine tasub end ära
Sama moodi nagu ülejäänud Euroopas, kogub Eestiski üha enam populaarsust taastuvatest allikatest energiatootmine, mille on oma südameasjaks võtnud paljud eramajapidamised, väikeettevõtjad ja ühistud. Üleminek Energia väiketootmine võimaldab eratarbijatel elektri hinna aastateks fikseerida ja kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis kodukuludelt kokku hoida. Samuti kahaneb tuntavalt inimeste tekitatav ökoloogiline jalajälg.
Rail Balticu ümarlauast
Korraldasin kolmapäeval Riigikogus ümarlaua “Kas Rail Baltic killustab Eesti?”. Ümarlaud oli väga sisukas ja arutelu põnev. Ma tänan kõiki, kes kohal olid või jälgisid arutelu internetis. Kuna päris paljud on minult küsinud seminari ettekandeid, siis need saab endale alla laadida siit: Elusloodusega arvestamine Rail Balticu planeerimisel.Lauri Klein KAS Rail Batlica killustab Eestit_15.02.2014_WEB
Aafrika seakatku ennetamine nõuab otsustavat tegutsemist
Tegime täna peaministrile pöördumise, millega kutsume valitsust üles astuma tõsiseid samme selleks, et Aafrika seakatk ei leviks Eestisse. Aafrika seakatk on hävitav haigus, mis võib halvimal juhul saada saatuslikuks kogu Eesti seakasvatusele ning ohustada ka metssigade populatsiooni. Pöördumises teeme ettepaneku eraldada valitsuse reservfondist lisavahendeid, et rakendada täiendavaid tõkestusmeetodeid Aafrika seakatku Eestisse leviku ärahoidmiseks. Samuti tuleb Eesti-Vene piiril seada sisse kõigi eraisikust piiriületajatele pagasikontroll ja suurendada eluslooma kaubanduse kontrolli siseturul.
Rail Baltic ei tohi ohustada loodust
Üha rohkem näib, et Rail Balticu raudtee ehitamisel on võetud peamiseks kriteeriumiks majanduslik tasuvus. Nii on hakanud domineerima seisukoht, et Tallinna-Pärnu-Riia trass on mõistlikum Tartu-suunalisest raudteekoridorist, mis kujunevat umbes pool miljardit eurot kallimaks.
Toodame elektrit ise?!
Kuigi Eestis on kombeks võrrelda end edetabelites teiste riikidega, on taastuvenergia väiketootmine jäänud valdkonnaks, kus võistleme eelkõige tabeli lõpukohtade eest. Taastuvallikatest elektri tootmine on mujal maailmas muutunud igapäevaseks teemaks – järjest rohkem inimesi tahab ise elektriturul tootjana kaasa lüüa. Huvi asja vastu on kasvamas Eestiski, mille põhjuseks on eeskätt elektri järjest tõusev hind.
Ülemiste järve kaitseks
Erinevate spetsialistide abiga panin kokku lühikese analüüsi selle kohta, miks on Ülemiste järve avamine avalikkusele läbimõtlemata idee ja selle toetuseks ei peaks tooma argumente Inglismaa näidetest. Kuna isegi niivõrd läbimõtlemata ideed võivad piisavalt suure survestamise puhul läbi minna, siis kutsun kõiki liituma algatusega „Hoiame Ülemiste joogivett!“ Tänane olukord Tulenevalt veeseadusest on Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga. Kurna oja juures ulatub sanitaarkaitseala piir kuni 800 meetrini veepiirist.
Naftakatastroofidest meid palved paraku ei päästa
Eesti vetes on sel sajandil toimunud mitu tankeriõnnetust. 2000. aastal lekkis Muuga sadamas seisnud tankerilt Alambra merre 250 tonni toornaftat, 2006. aastal uppunud kaubalaevalt Runner4 lekkis omakorda 100 tonni naftasaadusi, 2007. oktoobris leidis väiksemas mahus rannikureostus aset Sõrve poolsaare tipus. Paljudele meist on mällu sööbinud 2006. aasta talve looderanniku reostus, mis hõlmas tervelt 35 kilomeetrit rannikuriba ja kus hukkus kuni 20 000 lindu ja kus vabatahtlike abiga koguti 10 tonni naftasaadusi.
Arupärimine keskkonnaministrile seoses minkide pidamise korraldusega
Juuni alguses esitasin arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele seoses minkide pidamise korraldusega. Eile toimunud ümarlaua valguses oleks huvitav teada, mis on ministeeriumi seisukoht seoses mingifarmidega – lubasid ei ole neil täna ühelgi. Arupärimine keskkonnaministrile
Pressiteade: järelevalve karusloomafarmide üle peab karmistuma
Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogus toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle. „Karusloomafarmide tegevust reguleerivad meil loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus. Pahatihti ei täida aga mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles parlamendi keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli.
Õiguskantsleri vastus Jahiseadusele
Õiguskantslerilt saadud vastus Jahiseadusele on pealiskaudne ja tugineb abstraktsele analüüsile – kõik see, mis sisaldub vastuses, on kirjas ka seaduse eelnõu seletuskirjas. Kindlasti pöördun õiguskantsleri poole uuesti, et viidaks läbi õiguskantsleri normikontrollile omase põhjalikkusega menetlus. Sellisel kujul vastuvõetud Jahiseadus rikub looduse tasakaalu ja on vastuolus ulukiasurkonna põhise loogikaga! Minu mõte küsimuste esitamisel oligi see, et viidaks läbi põhjalik analüüs, mitte ei taasesitataks seaduse eelnõu seletuskirja ilma tegelikku probleemi süvenemata. Õiguskantsleri vastus