Tag Archives: keskkonnakomisjon

Olen viimasel ajal saanud sageli vastata küsimustele, mis puudutavad jahiseadust ja kogu selle ümber tekkinud segadust. Selgitan siinkohal mõne sõnaga lahti, milles asi ja miks on uus jahiseadus ikka veel vastu võtmata. 25. aprillil toimub Eesti Jahimeeste Seltsi Volinike koosolek, kus antakse olukorrast põhjalikum ülevaade. 1. Riigikogu keskkonnakomisjoni menetluses on kolm jahiseadust (328 SE, 351 SE ja 401 SE). Miks? Kehtiva jahiseaduse paragrahv 6 kohustab keskkonnaministrit moodustama jahipiirkonnad. Sama seaduse paragrahv 65 määrab kohustuse täitmise tähtajaks kümme aastat alates seaduse jõustumisest. Kuna jahiseadus jõustus 2003. aasta 1. märtsil, pidid jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 2013. aasta 1. märtsiks. Enne selle tähtaja saabumist esitas osa riigikogu saadikuid jahiseaduse muutmise eelnõu (328 SE), sest üleval oli reaalne oht, et 64 rendijahipiirkonnas jäävad 1. märtsiks jahipiirkonnad moodustamata ja et jaht seiskub samast kuupäevast. Nende 64 piirkonna kasutusõiguse load lõppevad ära erineval ajal. Maakonniti asuvad vastavad piirkonnad alljärgnevalt: Jõgevamaal 4, Järvamaal 10, Läänemaal 12, Valgamaal 18 ja Viljandimaal 20. Olukorra lahendamiseks pakkusid eelnõu algatajad välja tähtaja pikendamise viie aasta võrra, et keskkonnaministeerium jõuaks toimingud lõpuni viia. Vastava seaduseelnõu menetlus on koalitsiooni poolt seisma pandud, sest keskkonnaministri sõnutsi siin probleeme pole ja kelleltki maad ära ei võeta. Eelmisel kuul esitasid (Aivar Riisalu, Annely Akkermann, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Tõnu Juul, Ülo Tulik) eelnõu numbriga 402 SE, millega soovitakse rendijahipiirkonnad tagasiulatuvalt ümber nimetada jahipiirkondadeks. Eelnõud 328 ja 402 on sarnased. Kolmas on palju pingeid tekitanud valitsuse algatatud uus jahiseaduse eelnõu 351 SE, mille menetlemine käib riigikogu keskkonnakomisjoni juhtimisel. Selle kõige suuremaks komistuskiviks on jahiuluki tekitatud kahjude peatükk. Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid ja Demokraatide saadikurühm soovivad kahjude reservi loomist, Reformierakonna fraktsioon on selle vastu. 2. Keskkonnaministeerium on jahimaade korralduse lõpetanud. Jahinduse arengukava, mis kehtib aastani 2013 ja kehtiv jahiseadus näevad ette jahimaade korraldamise? Jahinduse arengukava ei näe ette jahimaade korraldamise kaotamist, vaid jahimaakorralduskavade juhendite kaasajastamist. Jahimaakorralduskavadega määratakse jahipiirkonnas jahiulukitele elamiseks sobivate elupaikade osakaal ja kvaliteediastmed ning sellest tulenevalt ka elupaikade mahutavus ehk siis ulukite minimaalne ja maksimaalne arvukus. Arengukava möönab, et jahiulukite elupaigamahutavuse hindamine on keeruline ja piisava täpsuse saavutamine küsitav. Sellest tulenevalt näeb arengukava ette kehtivate jahimaakorralduskavade analüüsi ja nende kaasajastamist vastavalt tänapäeva teadmistele jahiulukite ökoloogiast. Nii näiteks on viidatud, et maakondlik keskkonnaamet arvestab jahipidamise peatamisel jahimaakorralduskavas kohustuslikus korras määratud jahiulukite minimaalse arvukusega. Jahimehena arvan, et me peame oma ulukiressurssi majandama teaduslikel alustel ja kompleksselt. Keskkond on keeruline terviklik süsteem, millest ulukid moodustavad ühe osa. Me ei saa ulukeid vaadata lahus söödabaasist või varjetingimustest. Kõik see on sihipärane ja koordineeritud tegevus, mis eeldab kaasaegseid majandamiskavasid. Kaasaegsed kavad peavad arvestama ka metsa- ja põllumajandusega. 3. Miks selline olukord tekkis? Arusaamatutel põhjustel muudeti 2009. aasta oktoobris metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töö korraldust nii, et jahimaakorraldusosakond likvideeriti ja nende funktsioonid kanti üle metsakorraldusosakonnale. Toonase määruse põhjuseks toodi jahimaakorraldustööde efektiivsemaks muutmise vajadus. Pärast muudatuste rakendamist ehk siis üle kolme aasta ei ole keskkonnaminister enam jahiseadust täitnud ning ühtegi jahimaakorralduskava kehtestanud ega ühtegi jahipiirkonda moodustanud. Kõike seda nõuavad aga nii Eesti jahinduse arengukava 2008-2013 kui ka kehtiv jahiseadus. Uue jahiseadusega on ministeeriumil kiire, sest see aitaks seadustada tekkinud olukorra ja hoiaks ära arvukate kohtuvaidluste tekkimise. Kehtiva seadusega võrreldes on uuest seadusest jäetud välja terve peatükk – teaduslik lähenemine jahindusele ehk jahimaade korraldus. 4. Kas vastab tõele, et kõik Läänemaa rendijahipiirkonnad on juba ammu ümber korraldatud ning ootavad nüüd ministri allkirja? 2011. aasta aprillis anti keskkonnaametile üle 9 Lääne maakonna jahimaakorralduskava (seoses kaitsealade liitmisega jahipiirkondadega), mis edastati sama aasta sügisel ministeeriumile. Eelmise aasta novembris edastati keskkonnaametile viimased 3 Läänemaa jahimaakorralduskava. Sisuliselt seisavad kõik probleemsed Läänemaa jahipiirkonnad ministeeriumis, mõned juba ligi poolteist aastat. Jääb arusaamatuks, miks neid ei ole kehtestatud. 5. On teada, et paljud jahiseltsid pöördusid ministeeriumi ja keskkonnaameti vastu kohtusse. Miks? Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv on saatnud Eesti Jahimeeste Seltsile, keskkonnaametile ja Viljandimaa Jahimeeste Liidule kirja, kus kinnitab, et jaht kaob. Ministeeriumi surveavaldused ja tekitatud paanika olid põhjuseks, miks paljud Läänemaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa jahipiirkondade kasutajad pöördusid kohtusse. Kohtumenetluse käigus oli ministeerium sunnitud oma varasematest seisukohtadest loobuma. Keskkonnaministeerium on nüüd kinnitanud, et jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid siiski ei hakata kehtetuks tunnistama. 6. Kuluaarides on väidetud, et asekantsler kasutas 64 rendijahipiirkonna probleemi teadlikult jahimeeste vastu, et sel moel jahiseadus kiiresti läbi suruda? Kajuks tundub küll niimoodi. 7. Mis seis on Eesti Erametsaliidu poolt korraldatud jahikeelu aktsiooniga? Jah, see kestab. Keskkonnaameti statistika järgi on jaht keelatud 140 000 hektaril, 94 % sellest pindalast kuulub juriidilistele ja 6% füüsilistele isikutele. Eesti Erametsaliit on kinnitanud, et aktsioon lõpetatakse siis, kui on vastu võetud neile soodne seadus.