Tag Archives: reostustõrje võimekus

Naftakatastroofidest meid palved paraku ei päästa

Teisipäev, 10. september 2013 Kommenteeri

Eesti vetes on sel sajandil toimunud mitu tankeriõnnetust. 2000. aastal lekkis Muuga sadamas seisnud tankerilt Alambra merre 250 tonni toornaftat, 2006. aastal uppunud kaubalaevalt Runner4 lekkis omakorda 100 tonni naftasaadusi, 2007. oktoobris leidis väiksemas mahus rannikureostus aset Sõrve poolsaare tipus. Paljudele meist on mällu sööbinud 2006. aasta talve looderanniku reostus, mis hõlmas tervelt 35 kilomeetrit rannikuriba ja kus hukkus kuni 20 000 lindu ja kus vabatahtlike abiga koguti 10 tonni naftasaadusi.

Keskkonnaministri vastus Eesti merereostustõrje võimekusest

Reede, 26. juuli 2013 Kommenteeri

Sain vastuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuselt küsimusele, milline on Eesti võimekus tõrjuda õnnetuse korral merel tekkinud reostust ja milline on hetkeolukord ennetustegevusel. Koostatud on küll erinevaid analüüse, strateegiaid ja plaane, kuid tegelik valmisolek reaalse häda korral siiski puudub. Keskkonnaministeeriumi vastus Pilt: Hasso Hirvesoo

Pressiteade: Eesti merereostustõrje võimekuse parandamine on möödapääsmatu

Neljapäev, 25. juuli 2013 Kommenteeri

Sotsiaaldemokraadid valmistavad ette seaduseelnõu, mille eesmärk on tõsta otsustavalt Eesti valmisolekut ulatusliku merereostusega võitlemisel. Täna Toompeal peetud ümarlaual käsitlesid poliitikud koos viie ühenduse ja keskkonnaministeeriumi ning majandusministeeriumi esindajatega reostustõrjefondi loomist ja sellega seotud probleeme. „Eesti riik pole paraku valmis Läänemerel toimuvaks naftaõnnetuseks. Suuremate katastroofide ärahoidmiseks on hädavajalik parandada riikliku ennetustegevust, nõrka tõrjevõimekust ja investeerida tehnikasse, millega mõistagi kaasnevad kulud. Lahendusena näeme õlifondi või siis reostustõrjefondi asutamist,“ selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Loodava fondi puhul kehtib Rüütli sõnul saastaja maksab printsiip. „Iga Eestit läbiva naftatonni pealt hakkaks fondi laekuma raha, mida saab  kasutada ennetuseks ja vajaliku tõrjetehnika soetamiseks. „Kui mõni tanker peaks karile sõitma, on esmatähtis asuda reostust kohe likvideerima, et nafta rannikule ei jõuaks. Lisaks tekiks võimalus maksta hüvitist kannatanutele,“  rääkis Rüütli. Õlifondi loomise eest seisva Eestimaa Looduse Fondi naftaprojekti juhi Agni Kaldma kinnitusel oli toimunud arutelu oluline samm õiges suunas. “Eesti reostustõrjevõimekus ei ole täna oluliselt parem kui seitse aastat tagasi, millal õlifond esimest korda päevakorda tuli. Siiani ei ole leitud vahendeid reostustõrje- ja ennetusvõimekuse suurendamiseks. Oleme täna seisus, kus iga merel toimunud reostus jõuab rannikule, kus selle likvideerimine on 10 korda kallim ja aeganõudvam kui merel,“ märkis Kaldma. „Ümarlaual jäi kõlama tõdemus, et olukorda tuleb parandada. Ka on rannal toimuvad päästetööd peamiselt vabatahtlike õlul, kelle tegevus on õiguslikult reguleerimata,“ lisas Kaldma. Sotsiaaldemokraadid jätkavad koos eri osapooltega arutelusid eelnõu üle sügisel. Kindlasti ei soovi me kahjustada Eesti firmade majanduslikku olukorda, pannes nad teiste riikide ettevõtetega ebavõrdsesse olukorda, ütles Rüütli. Fondi asutamine tõusis teravalt päevakorda juba 2006. aastal, kui Loode-Eesti rannikul toimunud naftakatastroofis hukkus kümneid tuhandeid linde. Täiendav info: Karel Rüütli, 5246312

Pressiteade: Keskkonnaministri tegevusetus loob eeldused reostuskatastroofiks

Teisipäev, 16. juuli 2013 Kommenteeri

Riigikogu liige Karel Rüütli palub kirjalikus küsimuses Keit Pentus-Rosimannusele selgitada keskkonnaministri tegevusetust merekeskkonna kaitsel. Täpsemalt tahab Rüütli teada, kaugel oli hädavajaliku õlitõrje fondi loomine. “Läänemerel toimub tihe laevaliiklus ning võimalikel õnnetustel on suur mõju kesskonnale ja inimeste tervisele. Eesti peab suutma reostust kiiresti kontrollida ja likvideerida, et hoida ära suur kahju,” selgitas sotsiaaldemokraadist Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Rüütli. “Täna ei ole Eesti riigil piisavalt ressursse kiiresti õlireostusele reageerimiseks. Kui me aga merel ei jõua tegutseda, jõuab reostus rannikule, kus selle koristamine on kallim ja keerulisem ning kahju suurem,” rõhutas Rüütli. “Transpordi arengukavas 2006-2013 on kirjas, et Keskkonnaministeerium töötab välja naftareostuse tõrje finantsmehhanismi, mille eesmärgiks on aidata kaasa reostustõrje finantseerimisele,” seisab kirjalikus küsimuses. Kirjas palutaksegi keskkonnaministril selgitada, milline on olukord rahastusprobleeme lahendava õlitõrje fondi loomisel ning kuidas korraldatakse vabatahtlike tegevuse, sealhulgas töövahendite eest tasumine rannikureostusega võitlemisel. Lisaks küsib Karel Rüütli ligipääsu Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüsile, mille raames uuriti reostustõrjefondi loomise mõju ettevõtetele. Lisainfo: Karel Rüütli 524 6312

Eesti merereostustõrje võimekust tuleb parandada

Neljapäev, 6. juuni 2013 Kommenteeri

Sotsiaaldemokraatide hinnangul pole Eesti valmis tõhusalt võitlema ulatusliku merereostusega, mistõttu esitasid nad siseminister Ken-Marti Vaherile tõrjevõimekuse parandamist käsitleva arupärimise. Foto: Rene Jakobson „Siseministeeriumi 2011. aasta riskianalüüside kokkuvõte hindas ulatusliku mere- ja rannikureostuse väga kõrge riskiga hädaolukorraks. Nii selles analüüsis kui HELCOM’i Läänemere tegevuskavas on toodud välja hulk meetmeid, mida tuleb rakendada hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks. Paraku nenditi läinud aastal toimunud reostustõrjeõppuste järel, et merereostuse korral tuleb nafta nagunii randa. Ainsana suudavad seda tegelikkuses likvideerida kellude ja labidatega vabatahtlikud,“ märkis Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Seepärast küsivad sotsiaaldemokraadid siseministrilt, milline on tema hinnangul Eesti merereostustõrje võimekus ja kuidas kavatsetakse jõuda HELCOM’i miinimumnõueteni. Samuti tuleb Vaheril tuua Riigikogu ees välja nii siiani tehtud kui kavandatavad investeeringud. „Tahame veel teada, kuidas on plaanis tagada sadade Euroopa Liidu fondide toel koolitatud vabatahtlike osalemine katastroofide tagajärgede likvideerimisel? Ja seda olukorras, kus vabatahtlik töö ei ole riiklikult reguleeritud ning vabatahtlikke koondavad organisatsioonid ei saa riigilt toetust,“ lisas Rüütli. Täiendav info: Karel Rüütli 5246312