Tag Archives: Tallinn

Karel Rüütli: Naissaar tuleb anda Tallinnale

Laupäev, 14. september 2013 2 kommentaari

Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli kinnitusel tuleb Naissaar anda Tallinna koosseisu, mis aitab muuta Tallinna tõeliseks merelinnaks ja lahendada saare arvukaid probleeme. „Naissaar on Tallinna külje all asuv kaunite randade ja põneva ajalooga saar, mille potentsiaali saaks Tallinn pealinnana igati ära kasutada. Tallinn suudab teha saarel nii vajalikke investeeringuid ja muuta Naissaare atraktiivseks turismisihtkohaks,“ märkis Rüütli. Täna kuulub Naissaar koos kaheksa teise väikesaarega Viimsi vallale, olles juba geograafiliselt Viimsile kauge ning kättesaamatu. „Viimsi vald on tunnistanud, et ta ei jõua luua saarele ei elektrivarustust ega püsivat laevaliini ning teha korralikku teehooldust. Seni on loodetud saada abi riigilt, kel puudub igasugune huvi saarel investeeringute tegemiseks,“ selgitas Rüütli. Kuigi Naissaarel ja Aegnal elavad aastaringselt inimesed, ei ole riik siiani lisanud neid püsiasustusega väikesaarte nimistusse, mistõttu ei saa mõlemad saared toetust ka arenguprojektide raames, lisas Rüütli.

Poliitpopulism ohustab tallinlaste tervist

Kolmapäev, 19. juuni 2013 Kommenteeri

Rahvapärimuse järgi elab Eesti ühes tuntumas järves mütoloogiline Ülemiste vanake, kes iga jaanilaupäeva öösel käib pärimas, kas linn on valmis, et see siis ära uputada. Valimiseelses populismis on hakanud Ülemiste järvele hammast ihuma aga hoopis reformierakondlane Tõnis Kõiv ja keskerakondlane Mihhail Korb, kes käisid välja idee, et Ülemiste järve kasutamispiiranguid võiks vähendada ning lubada seal ujumist ning kalda ääres jalutamist, jooksmist ja rattaga sõitmist. Ülemiste järve habras tasakaal Ülemiste on väga madala sügavusega (keskmiselt 2,5 m) ning suviti sooja veega järv, kus juba ilma inimtegevuseta on orgaaniliste ainete hulk soodsate kasvutingimuste tõttu kõrge. Inimeste lubamine veekogu äärde suurendaks järve mikrobioloogilise ja orgaanilise reostuse riski. Kuna kallasrada on soine ja põhjavee seis kõrge, satub Ülemiste järve väga lihtsalt orgaaniline reostus, mis võib mõjutada kogu järve ökosüsteemi. Orgaaniliste ainete lagunemisel tekkivad lämmastikuühendid soodustavad sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning neist toituva zooplanktoni arvukuse tõusu. Kõik see kokku viib veekvaliteedi halvenemisele. Täna on sanitaarkaitsealas keelatud nii majandustegevus kui ka kõrvalistel isikutel viibimine. Seega – kui sanitaarkaitseala kaotada, siis kaoksid ka piirangud. Inimestel tekiks õigus Ülemiste järve alal vabalt liikuda, supelda ja kala püüda. Tingimused on võrdsed kõigile, vahet pole, mis linnaosa või küla elanik sa oled. Elu on näidanud, et keelavatest siltidest pole risustamise ja reostamise vastu erilist abi. Kahetsusväärseks näiteks on Soodla veehoidla, kus inimeste liikumist ei ole aedadega piiratud ja prügi vedeleb tihti järvest mõne meetri kaugusel. Ülemiste järv on juba täna saasteallikate meelevallas Sanitaarkaitseala kaotamisega tekitaksime joogivee reservuaariks olevale järvele lisaks olemasolevate saasteallikatele – lennukite maandamise õhukoridor käib üle järve ja sõiduautode heitgaasid – juurde uued. Täiesti eraldi julgeoleku küsimuseks on kerge ligipääs joogiveehaardele, mis annab võimaluse seda kuritarvitada. (surmavate toksiinide lisamine vette). Ülemiste järve toorvesi kuulub praegu kõige madalamasse, kolmandasse kvaliteediklassi, mistõttu on tarvis teda nii füüsikaliselt kui keemiliselt puhastada. Kui järve veekvaliteet halveneb, siis võib tekkida olukord, kus ilma lisainvesteeringuteta ei ole võimalik Tallinna elanikke nõuetele vastava joogiveega varustada. Sanitaarkaitseala kaotamisel on ka oma emotsionaalne külg: vaatamata seire andmetele ja spetsialistide hinnangutele arvavad paljud inimesed ekslikult, et Ülemiste järvest pärit vesi on halva kvaliteediga. Kallasraja avamine suurendab seega usku, et joogivesi on ohtlik. Supluskoha rajamine suurendab riske kordades Supluskoha rajamine järve äärde eeldab kaldaala korrastamist. Korrastustööd koos veetaimede niitmisega vähendavad veekogu ümbritsevat puhverala ja setete segunemist veega, mis võib soodustada sinivetikate ja ka teiste veeorganismide kasvu. Kuna Ülemiste järv soojeneb mereveest märksa kiiremini, siis hakkaksid seda uue supluskohana kasutama väga paljud tallinlased. See omakorda suurendada üldist reostuskoormust (erinevad jäätmed, kaldalt vihmaveega järve sattuvad toitained, ka fekaalne reostus jm). Pariisi linn saab joogivett Seine’i jõest ja ka Inglismaal leidub veereservuaare, mille kallastel tohivad inimesed viibida. Kuid seal on tihti kasutusel keeruline ja mitmeastmeline puhastussüsteem, mis muudab joogivee väga kalliks. Samuti on veeallikate omadused erinevad – tänu suurele voolavusele omavad jõed kiiret puhastusvõimet ning sügavad järved on madala temperatuuriga. Selline on näiteks Inglismaal asuv Haweswateri veereservuaar, mille kallastel on inimestel lubatud viibida, kuid keelatud on igasugune tegevus vees. Tegemist on 20 meetrit sügava järvega, kus veetemperatuur tõuseb suvekuudel vaid 14 kraadini, samas on Ülemiste järve vesi suviti 22 kraadi ringis, mis soodustab bakterite kasvamist. Haweswaterist pärit joogivesi on umbes kolm korda kallim veest, mida Tallinna Vesi tarbijatele pakub. Indias juuakse isegi Gangese jõe vett. Kas me tahame seda ka endale? Milleks ja kelle arvelt?