Noorte tööpuudus vajab kohest tegutsemist

Euroopas on hetkel 5,5 miljonit noort, kes on töötud. Osades riikides on olukord lausa nii hull, et iga teine noor on töötu. Eestis olukord selline veel ei ole, kuid kui probleemiga koheselt tegelema ei hakata võib olla tänane Hispaania ja Kreeka reaalsus meie homne päev.

Noorte tööpuudusel on mitmeid erinevaid põhjuseid, kuid väga suures osas mängivad siin rolli riigi ja valitsuse otsuseid. Olukorras, kus Euroopa alles taastub eelmisest kriisist, on peamiselt konsevatiivsed valitsused teinud riiki juhtide valikuid, kus on kärbitud kulutusi haridusele, sotsiaalsüsteemile, riigi poolt loodud töökohtadele. See aga mõjutab eelkõige just noori- nad on sunnitud õppimise kõrvalt endale tööd leidma, olukorras kus majanduskriisi tõttu on töökohtade arv aga oluliselt vähenenud. Samuti puuduvad noortel kindlustunne ja kogemused.

Üha enam tööandjaid soovivad oma tulevaselt töötajalt lisaks haridusele ka eelnevat töökogemust, mis teeb aga majandusraskustes tudengil esimese töökoha leidmise äärmiselt keeruliseks. Sellest saab alguse nõiaring, kus mitte töökohta leides pole noor võimeline enam oma õpinguid finantseerima, jätab kooli pooleli, kuid hariduse puudumise tõttu ei ole võimalik ka sobivat töökohta leida.

Tavapäraseks on saanud, et üha enam ja enam luuakse tarku töökohti. Töökohti, millele on vaja inimest, kellel on spetsiifilised oskused. Tihtipeale on aga probleemiks see, et tööotsijatel on olemas küll oskused, kuid need ei sobi kokku nendega, mida tööandja vajab. Ülikoolist tulnud noorte kvalifikatsioon on tihti vale ja ei vasta tööturu ootustele. Seetõttu tuleks veelgi enam teha koostööd nii riigi, tööandjate kui ka koolide vahel. Tuleb kaardistada reaalne hetkeolukord ja näha ka tulevikku, sest tööjõu vajadused on pidevas ja kiires muutumises.

Nii tööturule asudes kui ka vastavat eriala valides vajavad noored nõustamist ja tuge. Oluline on, et erialavalikuid ei tehtaks vaid selle põhjal, mis tundub hetkel populaarne ja tasuv valik. Karjäärivalikud peavad olema hoolikalt läbi mõeldud. Nii noor, kes alles valib kooli kui ka hiljem töökohta otsib, peab leidma vajadusel selleks tuge ja nõustamist. Noor peab olema teadlik oma õppimisvõimalustest, erinevatest täiendkoolitusest, et teha läbimõeldud ja teadlik valik.

Mitmed noored on kurtnud ka probleemide kohta praktikakoha leidmisel. Kõigepeal on tihti väga raske kui mitte võimatu leida endale sobivat praktikakohta. Samas on praktika aga äärmiselt olulise väärtusega – seda nii kogemuste kui ka oskuste täiendamise poolest. Mitmed praktikal käinud noored on aga tõdenud, et neid on tihti nähtud kui tasuta tööjõuna – kasutatud igapäevaste tüütute ülesannete täitmiseks, mis ei arenda erialaseid oskusi või kasutatud puuduoleva töötaja asendajana. Praktikakohad on enamuses tasustamata või siis väga madalat tasustatud.

Selleks, et võidelda noorte tööpuudusega, on Euroopa sotsiaaldemokraadid tulnud välja oma ettepanekute ja lahendustega. Lahenduseks on “Euroopa Noortegarantii,” mis tagab selle, et igal noorel on võimalus leida endale kas töökoht, õppimisvõimalus või täiendõpe vähemalt nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist. Taoline lahendus aitab ära hoida pikajalise töötuse tekkimise noorte hulgas, millest väljarabelemine on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu.

Selleks peaksid liikmesriigid tegema investeeringuid töökohtade loomisele, haridussüsteemide täiustamiseks ja reformima tööjõuturgu. Nii Eestis kui ka teistes liidumaades, peaks haridusele tehtavad kulud ulatuma vähemalt 6% SKP-st. Lisaks sellele peaks ka Euroopa Liidu eelarvest tehtama samas suures ulatuses kulutusi just haridusele. Ainult suur hüpe hariduse ja oskuste kvaliteedi tõusus aitab meil jääda konkrentsi maailmaturul.

Lisaks teistele meetmetele tuleb lisaressursse suunata ka elukestva õppe edendamiseks. Olukorras, kus tehnoloogiad ja meetodid muutuvad ning arenevad pidevalt, vajavad kooli lõpetanud noored pidevaid täiend- ja lisakoolitusi, et püsida tööturul konkurentsis. Elukestva õppe soodustamise üheks vahendiks on näiteks maksusoodustuste andmine ettevõtetele kulutuste osas, mis nad teevad oma töötaja koolitamisele.

Noorte tööpuudus on probleem, millega võitlemiseks peab ühiseid pingutusi tegema terve Euroopa Liit. Ometi saab aga alguse kõik sellest, kuid palju panustatakse haridusse ja tööturu arendamisele. Noorte tööpuuduse kaotamise võtmeks on riigi panus sellesse. Valitsus peab ette võtma koheseid samme, et kõik noored leiaksid endale maksimaalselt pärast eelmist töökohta või haridussüsteemist väljumist kas töökoha, täiendõppe- või mu võimaluse.

See sissekande postitati kategooriasse Noored, Noorte tööpuudus, Poliitika. Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>