Category Archives: Linnavolikogu

Tallinna randades keelatakse suitsetamine ja parandatakse heakorda

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil arutatakse Tallinna supelrandade kasutamise ja hooldamise korda. “Rõõm on tõdeda, et korra vastuvõtmise tulemusena peaksid tulevikus Tallinna rannad olema senisest puhtamad ning lapse- ja peresõbralikumad. Eelnõu olulisimaks muudatuseks on see, et Tallinna randades keelatakse ära suitsetamine,” märkis Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Maris Sild. “Rannaala peab olema koht, kus on hea aega veeta kõigil külastajatel. Ei ole just meeldiv, kui suitsetava seltskonna kõrval ehitavad väikesed lapsed liivalosse.” “Teise märkimisväärse muudatusena tuleb linnaosavalitsustel sõeluda rannaliiva ühe korra enne rannahooaja algust ning edaspidi vähemalt kord kuus suplushooaja jooksul,” sõnas Sild. “Olles ise Stroomi ranna terviseradade aktiivne kasutaja, olin möödunud aastal korduvalt tunnistajaks olukordadele, kus klaasikilde leidus nii rannametsa all kui ka rannaliival.” Sagedasem liiva sõelumine on vajalik Tallinna randade olukorra parandamiseks. Samuti seatakse eelnõuga kohustus likvideerida veepiirilt ja rannaliivalt ka vetikad suplushooaja vältel iga päev kella 9ks. “Tallinna üheks visiitkaardiks on kindlasti linna viis supelranda, mille korrashoiuga ja turvalisuse tagamisega tuleb pidevalt tegeleda. Mul on hea meel, et lõpuks on linnavõim sellega tõsisemalt tegelema hakanud,” lisas Sild.

2014 oli sallivuse aasta

Aasta lõppedes on ikka tavaks kokkuvõtteid teha ja selgeks mõelda, mis oli eelmises aastas head ning mis halba. Minu jaoks oli 2014 aga üks hoopis eriline poliitika-aasta. Nimelt juhtus nii mõndagi olulist, mis mind taas veidi enam Eestit armastama paneb. -Kooseluseaduse aruteludes oli tohutult palju emotsioone. Kui keegi oleks mulle aasta alguses öelnud, et see saab olema Riigikogu saalis juba sama aasta lõpus, ei oleks ma seda uskunud. Kooseluseadus on midagi, mis näitab minu jaoks kõige enam seda, et Eesti jaoks on iga inimene oluline ning kõigil on võrdselt õigus olla õnnelik ja armastada. Selle eelnõu arutelude keskel oli kaks hetke, mis on siiani kõige eredamalt meeles. Esiteks negatiivne pool. Oli üks ilus päikeseline sügispäev, kui kooseluseaduse-vastased Toompeale kogunesid. Nii palju mõistmatust, pimedat viha.. ja täpselt sellist sallimatust, mille keskel ma olla ei taha. Ja siis vaieldamatu tipphetk. Lillede meri Riigikogu ees, kui saali kooseluseaduse arutelu jälgima läksime. Pisarad inimeste silmis, see ärevus ja ebakindlus, et kas nüüd? Lõpuks aga Riigikogust väljujate õnnepisarad ja meeletud hunnikud lilli – tänulilli. Neil hetkel tundsin üha enam, et see on see riik, kus ma elada tahan. Ehk ei peagi enam kadedalt vaatama Põhjamaade poole ja igatsema nende ühiskonna tolerantsust ja hoolivust? Suur samm on astutud. -Valimisea langetamine oli teine suur ootamatus. Seda ma ei lootnud. Hoolimata sellest, et nii ENL kui ka noorsotsid on valimisea langetamisest juba pikki aastaid rääkinud, siis nii kiireid arenguid ma ei lootnud. See on suur samm edasi selleni, et noori kaasataks ka reaalselt otsuste tegemisel ja vananeva ühiskonnana oleks valimislubadustes ja koalitsioonilepingus oluline koht ka noortel. Kuigi 2017. Aasta kohalike valimistel 16-aastastele valimisõigusi andmiseks peab järgmine Riigikogu koosseis veel rohelise tule andma, olen selles osas lootusrikas. See julge otsus viib meid Euroopa noortesõbralikemate riikide hulka. -Sotsiaaldemokraatlik valitsus 1. jaanuaril 2014 sai kümme aastat sellest, kui lapsetoetus viimati tõusis. See tähendas seda, et kui mina olin kümme aastat tagasi 16, oli lapsetoetus täpselt sama, mis veel ka eelmise aasta alguses. Hoolimata sellest, et 300 krooni kümme aastat tagasi ja nüüd, olid hoopis erinevad rahasummad. Märtsis sündinud uus valitsus, mille tegevusprogramm oli tugevalt sotsiaaldemokraatlik, parandas ka selle vea. Lapsetoetuste tõus 45 euroni on selle valitsuse ja sotsiaaldemokraatide ilmselt kõige olulisem tegu, kuid kindlasti mitte ainuke. Sotsiaaldemokraatide valitsusseminek on toonud palju uusi kogemusi, sallivama ja hoolivama Eesti. Just meie ministrid on toonud Eestis juba aastaid oodatud vajaliku muutuse. On hea näha, et lõpuks ometi on Eestis toimumas muutused. Hoolivama Eesti suunas. -Võimalus ise end proovile panna – Linnavolikogu Märtsikoalitsioon tõi muudatusi ka minu enda poliitilises elus. Seoses Barbi Pilvre Riigikokku minekuga, sain esimese asendusliikmena Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Sügisel olin kogenud tunnet, mis tähendab olla esimene, kes ukse taha jääb. Kuid juba 5 kuud hiljem Linnavolikokku pääseda ma ei lootnud. Aga eks asjad juhtuvad ikka siis, kui neid kõige vähem loota oskad. Märtsi viimastel päevadel Linnavolikokku saades oli mul üsna selge pilt, mida oodata. Olin eelnevalt nii kohapeal istungeid jälginud kui ka veebiülekandeid vaadanud. Lisaks olin viimased neli aastat olnud nii halduskogu kui ka Linnavolikogu komisjoni liige. Seal ise kohapeal olla on aga hoopis teine. See, praeguseks vähem kui aasta, on mulle palju õpetanud, andnud suure hulga kogemusi ja selgeks teinud linnajuhtimise. Andnud hindamatuid kogemusi selleks, et 2017. aasta valimiste järgselt Keskerakonna ainuvõim Tallinnas kukutada ja reaalselt linnajuhtimisega tegelema hakata. Esialgu, 31. detsembril aastale tagasi vaadates tundus mulle, et see oli otsekui teine samm selles pikas kolmeaastases valimiste tsüklis, kus oli palju rõõmu, aga ka palju kurbust, eriti aasta viimastel päevadel. Veidi tõsisemalt asjasse süvenedes aga taipasin, et selles aastas oli palju enamat!

Linnavalitsus kõikidele tudengitele tasuta sõiduõiguse andmist ei toetanud

Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil oli arutlusel Tallinna ühistranspordi eest tasumise kord, kuhu eelnõusse muudatusi tehti. Lisaks tasuta ühistranspordile Tallinna elanikele, saavad tasuta ühistranspordist osa ka kõik õpilased, mis on kindlasti positiivne. Sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on tagada tasuta kvaliteetne transport kõigile tallinlastele ja Tallinnas õppijatele. Tallinna linna üheks eesmärgiks on olla tõeliselt tudengisõbralik pealinn. Nii kaua aga kui tudengite ja kutseõppuritel tehakse vahet nende ametliku elukoha järgi ja ei võimaldata kõigil ühiselt Tallinna ühistransporti kasutada, ei saa me kohe kindlasti sellest tiitlist rääkida. Seetõttu otsustasingi taaskord võtta teema linnavolikogu istungil üles ja esitasin vastavasisulise muudatusettepaneku. Abilinnapea Taavi Aas otsustas muudatusettepanekut mitte toetada ja seda mitte eelarvelistel põhjustel. Ta nägi hoopis probleemi selles, et register ei tee vahet neil üliõpilastel, kes õpivad avalikõiguslikus kõrgkoolis ning neil, kes õpivad eraülikoolis. Mulle jäi aga täiesti arusaamatuks, miks näiteks EBSi tudengile tasuta sõiduõiguse andmises nii halba oleks? Kuigi linnapea rääkis täna solidaarsusest teiste omavalitsuste vastu ja sellest, kuidas Tallinn abivajavaid omavalitsusi toetanud on, siis mujalt kui Tallinnast pärit üliõpilased ja kutseõppurid linnavõimule ilmselt olulised ei ole. Mittetallinlaste tudengite eristamine algas juba aastal 2009, kui seni ühel tasemel olnud piletihind tudengitele, kes Tallinnast pärit ei ole, oluliselt kallimaks tehti. Aastast 2009 pärit meeleavalduse plakat:

Mina ei usu Putinit

Lugedes ​Tallinna Linnavolikogu liikme ​Margarita Tšernogorova (KE) artiklit ajalehes “Pealinn” tundub, et tal puudub arusaam ​ sellest, mis maailmas toimub. Uskudes Putinit, usub ta ka tõenäoliselt fakti, et okupeerimine on 21. sajandil täiesti normaalne tegevus ning et Eesti peaks käed rüppes pealt vaatama kuidas meie naaberriik üksteise järel vabu riike üritab okupeerida. Kui Euroopa Liit poleks kehtestanud sanktsioone, oleks EL kaotanud oma usaldusväärsuse, loobunud demokraatlikest väärtustes ja põhimõtetest. Euroopa Liit ei saa pealt vaadata, kuidas üks Euroopa riik teist okupeerib.Vene elanik​e​ usaldus oma riigi vastu ei kasva Venemaa sanktsioonide puudumisest või nende olemasolust. Tšernogorova taoliste väljaütlemise tõttu tekib inimestel hoopis hirm ja usaldamatus oma riigi vastu. Mina ei usu Putinit ja ma loodan, et ka enamus Eesti inimesi seda ei tee. Praeguses olukorras on Euroopa Liidu sanktsioonid igati mõistlikud. Taolise avaldusega esinenud Tšernogorova peaks sellise avalduse pärast Tallinna Linnavolikogust tagasi astuma. ​

Kaasettekanne Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamisel

12. juunil toimunud linnavolikogu istungil olin ma komisjonipoolne kaasettekandja TANi tegevuse lõpetamise punkti juures. Volikogu aseesimehe jaoks tekitas mu kõne veidi ärevust, nii et ta otsustas mind vahepeal segada ja paluda teemas püsida. Tegelikult oli komisjoni istungil toimunud arutelu tõepoolest üsna vastuoluline ja enne kui komisjon mind kaasettekandjaks määras, ütlesin avalikult välja, et antud eelnõu vastu olen. Olukorras, kus ühel erakonnal on volikogus absoluutne enamus, võikski edaspidi heaks tavaks olla, et kaasettekandja tuleb opositsiooni poolt. Lisaks sellele toimus enne istungit volikogu ees ka paduvihma käes meeleavaldus. Istungil peetud kõne aga ise siin: Austatud linnavolinikud! Eile toimunud haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul oli arutlusel Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamine. Komisjon otsustas antud eelnõud toetada häältega 8 poolt ja 3 vastu. Mina soovitan austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu. Tallinnas kehtinud süsteem, kus osad noortekeskused kuuluvad linnaosade alla ja osad Tallinna Noorsootöö Keskuse alla, vajab kindlasti muutust, selles ei kahtle ilmselt keegi. Kahe süsteemi paralleelne kehtimine jätkuda ei saa. TANi sulgemine jõudis aga avalikkuse ette ja asjaosalisteni vähem kui kaks nädalat tagasi. Minu jaoks on lubamatu, et nii olulise teema puhul kiirustatakse ja tegutsetakse mõtlematult. Noorsootöö keskmes ja kõige enam selle poolt mõjutatud on loomulikult noored ise. On kurb tõdeda, et noortevolikogu poole pöörduti alles siis, kui eelnõu oli põhimõtteliselt valmis, mitte eelnõu koostamise etapis. Oleme sotsiaaldemokraatidega seisnud alati avatud ja läbipaistva linnajuhtimise ja huvigruppide kaasamise eest. Hetkel on huvigruppe kaasatud parimal juhul ainult paberil ja tegelikust kaasamisest me rääkida ei saa. Ka Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste tegevjuht ütles oma eilses Postimehe artiklis, et ei saa mööda minna inimestest, eriti noorsootöötajatest, kes selle kõik ellu peavad viima. Noortevolikogu arutas noortekeskuste süsteemi tegelikult juba aasta tagasi, kui ma noortevolikogu liige olin ja siis leiti, et kõik Tallinna noortekeskused tuleks viia TANi alla kokku ja samas muuta ka noortekeskuste koostöö linnaosade tõhusamaks ja paremaks. Antud arvamusega aga ei arvestatud. Eelnõudega tutvudes ja ka eilsel komisjoni koosolekul oli selgelt näha, et puudub plaan, kuidas pärast TANi sulgemist üleminek toimub. Räägitakse müstilisest kvaliteedi ja külastuste arvu tõusust, kuid õhku jääb rikkuma suur küsimus, et kuidas seda plaanitakse teha. Pigem räägitakse sellest, et vaatame seda sügisel. Nii aga niivõrd põhjalikke muudatusi ei tehta. Hetkel lõhutakse kümne aasta jooksul loodud Tallinna parimat ja tugevamat noorsootöö kompententsi, mis on koondunud TANi. Noored ei püsi Tallinnas oma linnaosas paigal. Üha enam elatakse ühes linnaosas, käiakse koolis teises ja noortekeskuses hoopis kolmandas. Minu enda näide, mis pärineb küll kümne aasta tagusest ajast – elasin Kristiine linnaosas, koolis käisin Kesklinnas, noortekeskuses aga hoopis Lasnamäel. Seetõttu on võtmeküsimuseks see, kuidas noortekeskused suudavad omavahel koostööd teha ja olla avatud kõikidele Tallinna noortele, hoolimata sellest, millises linnaosas nende ametlik elukoht on. Siiani on aga kahjuks näha olnud, et head koostööd suudavad teha küll Tallinna Noorsootöö Keskuse all olevad noortekeskused, aga linnaosade noortekeskuste vaheline koostöö on olnud siiani üsna nõrk. TANi all olevad noortekeskused on töötanud ühtse süsteemina – noortekeskuste vahel on liikuvus, see on võimaldanud vahetada omavahel vajadusel nii vahendeid kui ka töötajaid. Lisaks sellele tekitab muret ka vähemate võimalustega noortele tegevuste pakkumine ja võimaluste säilimine. Ka need ohud on maandamata ja pole selgeid vastuseid ja plaani kuidas seda plaanitakse teha. Hirmutav oli lugeda Kesklinna linnaosavanema Mihhail Korbi paari päeva tagust artiklit, kus ta lõpetuseks lubas, et Kesklinna noortekeskusest saab teistele kõva konkurent. Ma olen veendunud, et Tallinna noortekeskused ei peaks olema konkurendid üksteisele, vaid töötama ühiselt Tallinna noorte nimel. Eelnõu jõustumisel on oht, et noortekeskuste tegevusprogrammid võivad hakata otseselt sõltuma valitsevasse parteisse kuuluvast linnaosavanemast. Me ei soovi, et noortekeskused muutuksid Keskerakonna noortekogu kontoriteks. Meie eesmärgiks peaks olema meie tulevik – noored ja noortele paremate võimaluste pakkumine, kuid antud eelnõu seda kindlasti ei tee. Julgen hoopis öelda, et antud eelnõu lõhub kompententsi, mis on TANis pika aja jooksul loodud. Seega kuigi hariduskomisjon otsustas eelnõud toetada, palun ma austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu ja seeläbi näidata oma toeust noortele. Võtame aja maha ja teeme niivõrd olulisi otsuseid läbimõeldult, mitte kiirustades!

Eilsest olen Tallinna Linnavolikogu liige

Sügisel lõppes mu ametiaeg noortevolikogus ja tundus igati loogiline samm, et võiksin edaspidi kaasa rääkida Tallinna asjades just linnavolikogu liikmena. Läks aga veidi teistmoodi ja siiani juhtisin aseesimehena Kristiine halduskogu. Muudatused sotside Riigikogu fraktsioonis viisid aga Riigikokku Barbi Pilvre ja mind omakorda linnavolikokku. Seega vastavalt eilsele valimiskomisjoni otsusele, kuulun nüüd Tallinna Linnavolikokku. Minu esimene samm saab olema kindlasti end asjadega kurssi viimine. Kuigi olen võimalikult palju volikogu istungeid ülekande vahendusel jälginud ja end toimuvaga kursis hoidnud, siis pole see kindlasti piisav olnud. Jätkan tegutsemist ja opositsioonis olles tähelepanu pööramist just mulle südamelähedastele teemadele. Sotside fraktsiooni noorima liikmena ning noortevolikogu vilistlasena ei jää kindlasti tähelepanuta ka noori puudutavad teemad. Juba oma esimesel volikogu istungil plaanin sisse anda ka oma esimese arupärimise.