Category Archives: Noored

Alkoholipiirangutega ei saa venitada

Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Noorte Sotsiaaldemokraatide jaoks on sellises olukorras täiesti arusaamatu, kuidas IRLi justiitsminister käitub täiesti vastupidiselt oma erakonna senistele põhimõtetele ja ei toetanud alkoholipoliitika kohest karmistamist. “Alkoholi liigtarbimine on Eestis ületanud igasuguse piiri. Eesti on aastaid hoidnud kõrget kohta alkoholisurmade pingereas ja seetõttu vajame koheselt karmimat alkoholipoliitikat,” ütles Noorte Sotsiaaldemokraatide president Maris Sild. “Noorsotsid on alkoholipoliitika karmistamise vajadusele juhtinud tähelepanu aastaid. Oleme jõudnud olukorda, kus alkoholiprobleemid puudutavad suurt osa ühiskonda. Pea iga inimene võib öelda, et alkoholism on teda, kas perekonnas või tutvusringkonnas, lähedalt puudutanud.” Tänane valitsuskoalitsioon on seadnud endale eesmärgiks karmistada alkoholipoliitikat ning vähendada Eestis alkoholi tarbimist. “Tundub, et Reinsalu otsus eelnõu mitte kooskõlastada on tingitud pigem erimeelsustest teistel teemadel, kui alkoholipoliitika,” leidis noorsotside president. “Kõigile on selge, et alkoholipiirangud tuleb kehtestada ning aeg on hakata reaalseid samme astuma.” Noorsotside arvates on rangemate alkoholi müügi- ja reklaamipiirangute kehtestamine olulised sammud selles suunas, et alkoholi tarbimine ja sellega seotud õnnetused hakkaksid Eestis vähenema.

2014 oli sallivuse aasta

Aasta lõppedes on ikka tavaks kokkuvõtteid teha ja selgeks mõelda, mis oli eelmises aastas head ning mis halba. Minu jaoks oli 2014 aga üks hoopis eriline poliitika-aasta. Nimelt juhtus nii mõndagi olulist, mis mind taas veidi enam Eestit armastama paneb. -Kooseluseaduse aruteludes oli tohutult palju emotsioone. Kui keegi oleks mulle aasta alguses öelnud, et see saab olema Riigikogu saalis juba sama aasta lõpus, ei oleks ma seda uskunud. Kooseluseadus on midagi, mis näitab minu jaoks kõige enam seda, et Eesti jaoks on iga inimene oluline ning kõigil on võrdselt õigus olla õnnelik ja armastada. Selle eelnõu arutelude keskel oli kaks hetke, mis on siiani kõige eredamalt meeles. Esiteks negatiivne pool. Oli üks ilus päikeseline sügispäev, kui kooseluseaduse-vastased Toompeale kogunesid. Nii palju mõistmatust, pimedat viha.. ja täpselt sellist sallimatust, mille keskel ma olla ei taha. Ja siis vaieldamatu tipphetk. Lillede meri Riigikogu ees, kui saali kooseluseaduse arutelu jälgima läksime. Pisarad inimeste silmis, see ärevus ja ebakindlus, et kas nüüd? Lõpuks aga Riigikogust väljujate õnnepisarad ja meeletud hunnikud lilli – tänulilli. Neil hetkel tundsin üha enam, et see on see riik, kus ma elada tahan. Ehk ei peagi enam kadedalt vaatama Põhjamaade poole ja igatsema nende ühiskonna tolerantsust ja hoolivust? Suur samm on astutud. -Valimisea langetamine oli teine suur ootamatus. Seda ma ei lootnud. Hoolimata sellest, et nii ENL kui ka noorsotsid on valimisea langetamisest juba pikki aastaid rääkinud, siis nii kiireid arenguid ma ei lootnud. See on suur samm edasi selleni, et noori kaasataks ka reaalselt otsuste tegemisel ja vananeva ühiskonnana oleks valimislubadustes ja koalitsioonilepingus oluline koht ka noortel. Kuigi 2017. Aasta kohalike valimistel 16-aastastele valimisõigusi andmiseks peab järgmine Riigikogu koosseis veel rohelise tule andma, olen selles osas lootusrikas. See julge otsus viib meid Euroopa noortesõbralikemate riikide hulka. -Sotsiaaldemokraatlik valitsus 1. jaanuaril 2014 sai kümme aastat sellest, kui lapsetoetus viimati tõusis. See tähendas seda, et kui mina olin kümme aastat tagasi 16, oli lapsetoetus täpselt sama, mis veel ka eelmise aasta alguses. Hoolimata sellest, et 300 krooni kümme aastat tagasi ja nüüd, olid hoopis erinevad rahasummad. Märtsis sündinud uus valitsus, mille tegevusprogramm oli tugevalt sotsiaaldemokraatlik, parandas ka selle vea. Lapsetoetuste tõus 45 euroni on selle valitsuse ja sotsiaaldemokraatide ilmselt kõige olulisem tegu, kuid kindlasti mitte ainuke. Sotsiaaldemokraatide valitsusseminek on toonud palju uusi kogemusi, sallivama ja hoolivama Eesti. Just meie ministrid on toonud Eestis juba aastaid oodatud vajaliku muutuse. On hea näha, et lõpuks ometi on Eestis toimumas muutused. Hoolivama Eesti suunas. -Võimalus ise end proovile panna – Linnavolikogu Märtsikoalitsioon tõi muudatusi ka minu enda poliitilises elus. Seoses Barbi Pilvre Riigikokku minekuga, sain esimese asendusliikmena Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Sügisel olin kogenud tunnet, mis tähendab olla esimene, kes ukse taha jääb. Kuid juba 5 kuud hiljem Linnavolikokku pääseda ma ei lootnud. Aga eks asjad juhtuvad ikka siis, kui neid kõige vähem loota oskad. Märtsi viimastel päevadel Linnavolikokku saades oli mul üsna selge pilt, mida oodata. Olin eelnevalt nii kohapeal istungeid jälginud kui ka veebiülekandeid vaadanud. Lisaks olin viimased neli aastat olnud nii halduskogu kui ka Linnavolikogu komisjoni liige. Seal ise kohapeal olla on aga hoopis teine. See, praeguseks vähem kui aasta, on mulle palju õpetanud, andnud suure hulga kogemusi ja selgeks teinud linnajuhtimise. Andnud hindamatuid kogemusi selleks, et 2017. aasta valimiste järgselt Keskerakonna ainuvõim Tallinnas kukutada ja reaalselt linnajuhtimisega tegelema hakata. Esialgu, 31. detsembril aastale tagasi vaadates tundus mulle, et see oli otsekui teine samm selles pikas kolmeaastases valimiste tsüklis, kus oli palju rõõmu, aga ka palju kurbust, eriti aasta viimastel päevadel. Veidi tõsisemalt asjasse süvenedes aga taipasin, et selles aastas oli palju enamat!

Tasuta kõrgharidus liigub lõpuks tasuta kõrghariduse suunas

Eelmise valitsuse poolt läbi viidud kõrgharidusreform tõi nii tudengid kui ka noorsotsid mitmeid kordi tänavatele meelt avaldama. Kahjuks ei võtnud Jaak Aaviksoo kuulda tudengite ettepanekuid. Kuigi muudatuste peamiseks eesmärgiks oli kõrghariduse kättesaadavuse parandamine, siis reaalsuses see ei töötanud ja kõrgharidusreform võeti vastu vigasena. Praegune haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski on tihedas koostöös Eesti Üliõpilaskondade liiduga asunud vigade paranduse kallale. Siiani oli vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada vaid tudengitel, kes täidavad õppekava nõudeid 100% ulatuses. See aga tähendas, et kui mõnel semestril paar ainepunkti jäi saamata, siis õppetoetust hoolimata majanduslikust olukorrast ei saanud. Haridusministri uue eelnõu kohaselt on võimalik vajaduspõhist õppetoetust taotleda kõikidel tudengitel, kes täidavad vähemalt 75% õppekoormuse nõude. Tegemist on olulise muudatusega, mis suurendab vähekindlustatud peredest pärit tudengite ligipääsu kõrgharidusele. Instar EBC poolt läbi viidud uuringu kohaselt töötab kooli kõrvalt üle poole üliõpilastest. Uuring osutab, et praegune seadusandlus ei vasta tegelikele vajadustele. Tuleb kasuks kui õpingute kõrvalt käia osalise ajaga erialasel tööl, kuid on mõeldamatu nii õppimine kui ka töötamine samal ajal täiskoormusel. Ühel semestril õppekoormuse sajaprotsendilise mittetäitmise taga võivad peituda teised põhjused kui lihtsalt laiskus. On tudengeid, kes lisaks loengutes ja seminarides käimisele osalevad aktiivselt üliõpilasesindustes, on aktiivsed noorteorganisatsioonides või –volikogudes – mis on võrreldav juba töökogemuse omandamisega. Samal ajal võib aktiivsuse tõttu mõnel semestril ainepunkte vähem kokku tulla. Jevgeni Ossinovski üheks eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu tudengi reaalsele olukorrale. Nimelt on siiani vaadatud vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel leibkonna eelmise aasta majanduslikku olukorda, kuid mõne kuuga võib olla palju muutunud – üks vanematest töö kaotanud või sissetulekud muudel põhjustel oluliselt vähenenud. Edaspidi on plaanis laiendada vajaduspõhist õppetoetust nii, et seda oleks võimalik saada ka neil tudengitel, kes hetkel toetuste saajaks ei kvalifitseeru. See puudutab eelkõige neid tudengeid, kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud või kui üks vanematest perekonda ei toeta. Noorsotsid on kindlal seisukohal, et kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav kõikidele võimekatele tudengitele hoolimata noore majanduslikust olukorrast ning see ei tohi saada õpingute katkestamise põhjuseks. Artikkel ilmus ajalehe “Sotsiaaldemokraat” augustikuu 2014 numbris

Kaasettekanne Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamisel

12. juunil toimunud linnavolikogu istungil olin ma komisjonipoolne kaasettekandja TANi tegevuse lõpetamise punkti juures. Volikogu aseesimehe jaoks tekitas mu kõne veidi ärevust, nii et ta otsustas mind vahepeal segada ja paluda teemas püsida. Tegelikult oli komisjoni istungil toimunud arutelu tõepoolest üsna vastuoluline ja enne kui komisjon mind kaasettekandjaks määras, ütlesin avalikult välja, et antud eelnõu vastu olen. Olukorras, kus ühel erakonnal on volikogus absoluutne enamus, võikski edaspidi heaks tavaks olla, et kaasettekandja tuleb opositsiooni poolt. Lisaks sellele toimus enne istungit volikogu ees ka paduvihma käes meeleavaldus. Istungil peetud kõne aga ise siin: Austatud linnavolinikud! Eile toimunud haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul oli arutlusel Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamine. Komisjon otsustas antud eelnõud toetada häältega 8 poolt ja 3 vastu. Mina soovitan austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu. Tallinnas kehtinud süsteem, kus osad noortekeskused kuuluvad linnaosade alla ja osad Tallinna Noorsootöö Keskuse alla, vajab kindlasti muutust, selles ei kahtle ilmselt keegi. Kahe süsteemi paralleelne kehtimine jätkuda ei saa. TANi sulgemine jõudis aga avalikkuse ette ja asjaosalisteni vähem kui kaks nädalat tagasi. Minu jaoks on lubamatu, et nii olulise teema puhul kiirustatakse ja tegutsetakse mõtlematult. Noorsootöö keskmes ja kõige enam selle poolt mõjutatud on loomulikult noored ise. On kurb tõdeda, et noortevolikogu poole pöörduti alles siis, kui eelnõu oli põhimõtteliselt valmis, mitte eelnõu koostamise etapis. Oleme sotsiaaldemokraatidega seisnud alati avatud ja läbipaistva linnajuhtimise ja huvigruppide kaasamise eest. Hetkel on huvigruppe kaasatud parimal juhul ainult paberil ja tegelikust kaasamisest me rääkida ei saa. Ka Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste tegevjuht ütles oma eilses Postimehe artiklis, et ei saa mööda minna inimestest, eriti noorsootöötajatest, kes selle kõik ellu peavad viima. Noortevolikogu arutas noortekeskuste süsteemi tegelikult juba aasta tagasi, kui ma noortevolikogu liige olin ja siis leiti, et kõik Tallinna noortekeskused tuleks viia TANi alla kokku ja samas muuta ka noortekeskuste koostöö linnaosade tõhusamaks ja paremaks. Antud arvamusega aga ei arvestatud. Eelnõudega tutvudes ja ka eilsel komisjoni koosolekul oli selgelt näha, et puudub plaan, kuidas pärast TANi sulgemist üleminek toimub. Räägitakse müstilisest kvaliteedi ja külastuste arvu tõusust, kuid õhku jääb rikkuma suur küsimus, et kuidas seda plaanitakse teha. Pigem räägitakse sellest, et vaatame seda sügisel. Nii aga niivõrd põhjalikke muudatusi ei tehta. Hetkel lõhutakse kümne aasta jooksul loodud Tallinna parimat ja tugevamat noorsootöö kompententsi, mis on koondunud TANi. Noored ei püsi Tallinnas oma linnaosas paigal. Üha enam elatakse ühes linnaosas, käiakse koolis teises ja noortekeskuses hoopis kolmandas. Minu enda näide, mis pärineb küll kümne aasta tagusest ajast – elasin Kristiine linnaosas, koolis käisin Kesklinnas, noortekeskuses aga hoopis Lasnamäel. Seetõttu on võtmeküsimuseks see, kuidas noortekeskused suudavad omavahel koostööd teha ja olla avatud kõikidele Tallinna noortele, hoolimata sellest, millises linnaosas nende ametlik elukoht on. Siiani on aga kahjuks näha olnud, et head koostööd suudavad teha küll Tallinna Noorsootöö Keskuse all olevad noortekeskused, aga linnaosade noortekeskuste vaheline koostöö on olnud siiani üsna nõrk. TANi all olevad noortekeskused on töötanud ühtse süsteemina – noortekeskuste vahel on liikuvus, see on võimaldanud vahetada omavahel vajadusel nii vahendeid kui ka töötajaid. Lisaks sellele tekitab muret ka vähemate võimalustega noortele tegevuste pakkumine ja võimaluste säilimine. Ka need ohud on maandamata ja pole selgeid vastuseid ja plaani kuidas seda plaanitakse teha. Hirmutav oli lugeda Kesklinna linnaosavanema Mihhail Korbi paari päeva tagust artiklit, kus ta lõpetuseks lubas, et Kesklinna noortekeskusest saab teistele kõva konkurent. Ma olen veendunud, et Tallinna noortekeskused ei peaks olema konkurendid üksteisele, vaid töötama ühiselt Tallinna noorte nimel. Eelnõu jõustumisel on oht, et noortekeskuste tegevusprogrammid võivad hakata otseselt sõltuma valitsevasse parteisse kuuluvast linnaosavanemast. Me ei soovi, et noortekeskused muutuksid Keskerakonna noortekogu kontoriteks. Meie eesmärgiks peaks olema meie tulevik – noored ja noortele paremate võimaluste pakkumine, kuid antud eelnõu seda kindlasti ei tee. Julgen hoopis öelda, et antud eelnõu lõhub kompententsi, mis on TANis pika aja jooksul loodud. Seega kuigi hariduskomisjon otsustas eelnõud toetada, palun ma austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu ja seeläbi näidata oma toeust noortele. Võtame aja maha ja teeme niivõrd olulisi otsuseid läbimõeldult, mitte kiirustades!

Pakkusime välja lahendused noorte tööpuuduse leevendamiseks

Eesti on liitunud küll noortegarantii põhimõttega, kuid samme reaalsete lahenduste suunas pole valitsuse poolt näha olnud. Seetõttu esitasime Sotsiaalministeeriumile noorsotsidega noorte tööpuuduse lahendusmeetmete paketi, mille eesmärk on tööhõive suurendamine ning noorte ettevalmistamine tööturul hakkamasaamiseks.

E-suitsetamist reguleeriv seadusandlus tuleb korda teha

Selle aasta kevade lõpus muutis Tallinna Teeninduskool oma sisekorraeeskirja, et keelata kooli territooriumil e-sigaretide suitsetamine. Lisaks sellele on viimasel ajal räägitud sellest kui tervislikumast alternatiivist tavasigarettidele. Pea igas lennujaamas vaatab vastu e-sigareti promolett ja kuulutused nende müügiks on üleval lausa kaubanduskeskuse väliseinal. Raadiost jooksevad reklaamid, mis lubavad e-sigareti tarbijale ilusamat ja glamuursemat elu.

Noorsotsid tegid ettepaneku noorte tööpuuduse leevendamiseks tõsta koolikohustust

Eestis on 40 000 NEET noort. Need on noored, kes ei tööta ega õpi. Eurofondi arvutused näitavad, et NEET noortega iga-aastased kulutused Eestis on 1,5% SKP-st. Neid noori on nimetatud Euroopas ka kadunud põlvkonnaks. Negatiivne esimene kogemus tööturul ja pikajaline töötus noores eas mõjutab nii edasisi võimalusi tööd leida kui ka tulevasi sissetulekuid.

Lapsevanematele lisahääle andmise asemel tuleks hoopis valimisiga langetada

Esmaspäeval tõstatas IRLi esimees Urmas Reinsalu taas TV3 Seitsmestes uudistes lapsevanematele valimistel lisahääle andmise teema. Kuigi eesmärk on üllas ja probleemid, mida selle ettepanekuga lahendada soovitakse, on olulised, tuleks lapsevanematele lisahääle andmise asemel kaaluda hoopis valimisea langetamist.

Tallinna noortenädal toob kokku noored üle terve linna

Tallinna linna noortevolikogus on 21 liiget. Täpsemalt siis seitse õpilaste, seitse üliõpilaste ja seitse noorteühingute esindajat. Kuigi meie kõigi taust ja tegevusvaldkond on üsna erinev, ei piisa sellest kindlasti selleks, et teada kõikide Tallinna noorte muresid, probleeme, ideid ja mõtteid. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks otsustasime noored üle Tallinna kokku tuua.

Noorte tööpuudus vajab kohest tegutsemist

Euroopas on hetkel 5,5 miljonit noort, kes on töötud. Osades riikides on olukord lausa nii hull, et iga teine noor on töötu. Eestis olukord selline veel ei ole, kuid kui probleemiga koheselt tegelema ei hakata võib olla tänane Hispaania ja Kreeka reaalsus meie homne päev.