Category Archives: Valimiseea langetamine

2014 oli sallivuse aasta

Aasta lõppedes on ikka tavaks kokkuvõtteid teha ja selgeks mõelda, mis oli eelmises aastas head ning mis halba. Minu jaoks oli 2014 aga üks hoopis eriline poliitika-aasta. Nimelt juhtus nii mõndagi olulist, mis mind taas veidi enam Eestit armastama paneb. -Kooseluseaduse aruteludes oli tohutult palju emotsioone. Kui keegi oleks mulle aasta alguses öelnud, et see saab olema Riigikogu saalis juba sama aasta lõpus, ei oleks ma seda uskunud. Kooseluseadus on midagi, mis näitab minu jaoks kõige enam seda, et Eesti jaoks on iga inimene oluline ning kõigil on võrdselt õigus olla õnnelik ja armastada. Selle eelnõu arutelude keskel oli kaks hetke, mis on siiani kõige eredamalt meeles. Esiteks negatiivne pool. Oli üks ilus päikeseline sügispäev, kui kooseluseaduse-vastased Toompeale kogunesid. Nii palju mõistmatust, pimedat viha.. ja täpselt sellist sallimatust, mille keskel ma olla ei taha. Ja siis vaieldamatu tipphetk. Lillede meri Riigikogu ees, kui saali kooseluseaduse arutelu jälgima läksime. Pisarad inimeste silmis, see ärevus ja ebakindlus, et kas nüüd? Lõpuks aga Riigikogust väljujate õnnepisarad ja meeletud hunnikud lilli – tänulilli. Neil hetkel tundsin üha enam, et see on see riik, kus ma elada tahan. Ehk ei peagi enam kadedalt vaatama Põhjamaade poole ja igatsema nende ühiskonna tolerantsust ja hoolivust? Suur samm on astutud. -Valimisea langetamine oli teine suur ootamatus. Seda ma ei lootnud. Hoolimata sellest, et nii ENL kui ka noorsotsid on valimisea langetamisest juba pikki aastaid rääkinud, siis nii kiireid arenguid ma ei lootnud. See on suur samm edasi selleni, et noori kaasataks ka reaalselt otsuste tegemisel ja vananeva ühiskonnana oleks valimislubadustes ja koalitsioonilepingus oluline koht ka noortel. Kuigi 2017. Aasta kohalike valimistel 16-aastastele valimisõigusi andmiseks peab järgmine Riigikogu koosseis veel rohelise tule andma, olen selles osas lootusrikas. See julge otsus viib meid Euroopa noortesõbralikemate riikide hulka. -Sotsiaaldemokraatlik valitsus 1. jaanuaril 2014 sai kümme aastat sellest, kui lapsetoetus viimati tõusis. See tähendas seda, et kui mina olin kümme aastat tagasi 16, oli lapsetoetus täpselt sama, mis veel ka eelmise aasta alguses. Hoolimata sellest, et 300 krooni kümme aastat tagasi ja nüüd, olid hoopis erinevad rahasummad. Märtsis sündinud uus valitsus, mille tegevusprogramm oli tugevalt sotsiaaldemokraatlik, parandas ka selle vea. Lapsetoetuste tõus 45 euroni on selle valitsuse ja sotsiaaldemokraatide ilmselt kõige olulisem tegu, kuid kindlasti mitte ainuke. Sotsiaaldemokraatide valitsusseminek on toonud palju uusi kogemusi, sallivama ja hoolivama Eesti. Just meie ministrid on toonud Eestis juba aastaid oodatud vajaliku muutuse. On hea näha, et lõpuks ometi on Eestis toimumas muutused. Hoolivama Eesti suunas. -Võimalus ise end proovile panna – Linnavolikogu Märtsikoalitsioon tõi muudatusi ka minu enda poliitilises elus. Seoses Barbi Pilvre Riigikokku minekuga, sain esimese asendusliikmena Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Sügisel olin kogenud tunnet, mis tähendab olla esimene, kes ukse taha jääb. Kuid juba 5 kuud hiljem Linnavolikokku pääseda ma ei lootnud. Aga eks asjad juhtuvad ikka siis, kui neid kõige vähem loota oskad. Märtsi viimastel päevadel Linnavolikokku saades oli mul üsna selge pilt, mida oodata. Olin eelnevalt nii kohapeal istungeid jälginud kui ka veebiülekandeid vaadanud. Lisaks olin viimased neli aastat olnud nii halduskogu kui ka Linnavolikogu komisjoni liige. Seal ise kohapeal olla on aga hoopis teine. See, praeguseks vähem kui aasta, on mulle palju õpetanud, andnud suure hulga kogemusi ja selgeks teinud linnajuhtimise. Andnud hindamatuid kogemusi selleks, et 2017. aasta valimiste järgselt Keskerakonna ainuvõim Tallinnas kukutada ja reaalselt linnajuhtimisega tegelema hakata. Esialgu, 31. detsembril aastale tagasi vaadates tundus mulle, et see oli otsekui teine samm selles pikas kolmeaastases valimiste tsüklis, kus oli palju rõõmu, aga ka palju kurbust, eriti aasta viimastel päevadel. Veidi tõsisemalt asjasse süvenedes aga taipasin, et selles aastas oli palju enamat!

Lapsevanematele lisahääle andmise asemel tuleks hoopis valimisiga langetada

Esmaspäeval tõstatas IRLi esimees Urmas Reinsalu taas TV3 Seitsmestes uudistes lapsevanematele valimistel lisahääle andmise teema. Kuigi eesmärk on üllas ja probleemid, mida selle ettepanekuga lahendada soovitakse, on olulised, tuleks lapsevanematele lisahääle andmise asemel kaaluda hoopis valimisea langetamist.