1000 osalejaga SSU Summercamp Bommersvikis

photo 2 (2)

Alates reedest olen olnud külas meie partneritel ja sõpradel Rootsi noortel sotsiaaldemokraatidel (SSU). Rootsis toimuvad parlamendivalimised juba 14. septembril ja väljavaated on positiivsed. Sotsidele näitavad arvamusküsitlused tugevat positsiooni ja üle mitmete valimiste on võit käega katsutav. Hetkel Bommersvikis toimuv suvelaager on avapauk kõige aktiivsemale kampaaniaajale. Siia on kogunenud üle tuhande noorsotsi üle terve Rootsi ja esinejate nimekiri on muljetavaldav.

10516729_10152237677348314_5940237846437075277_n

Viiepäevane sündmus algas seekord Stockholmis, kus toimus traditsiooniline Stockholm Pride, kus SSU liikmeid oli osalemas üle tuhande. Tegu oli kogu linna haarava festivaliga, mis kutsus üles võrdusele ja solidaarsusele. Ilus ilm ja heatujulised inimesed lõid suurepärase atmosfääri.

Bommersvikis kohapeal on rahvusvahelistele külalistele koostatud eraldi programm. Meil on võimalik tutvuda lähemalt SSU-ga, Rootsi poliitilise olukorraga. Lisaks on hindamatud kampaaniakogemused praegustelt parlamendivalimistelt ja ka USA demokraatidelt. Suur rõhk on ka sündmustel maailmas – Ukrainas toimuv, Birma, Gaza konflikt ja palju muud. Eesmärgiks on kogemusi vahetada ja üksteiselt õppida.

10329036_10154409228705291_3738671479093048059_n

Üks on kindel, nii Eestil kui ka mitmetel teistel riikidel on veel palju õppida ja areneda. Enam kui saja-aastane demokraatia traditsioon on loonud Rootsis tõeliselt head eeldused nii poliitika kui ka kodanikuühiskonna arenguks. Poliitika ei ole seal midagi, mida karta, vaid selles osalemises nähakse valdavalt häid külgi.

photo 3 (2)

Suvelaager kulmineerub aktiivse kampaania avalöögiga, kui minnakse ka otse niiöelda väljale. Esmaspäeval koputavad tuhat noort loetamatule arvule uksele ja on plaanis saada 30 000 otsekontakti. Lisaks ukselt uksele käimisele plaanitakse teha ka 15 000 telefonikõnet. Ikka selleks, et 14. septembril tervitada valimisvõitu ja et sotside esimehest Stefan Löfvenist saaks peaminister.

Jätkub

Kaasettekanne Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamisel

10460460_845974492098460_8865440320353201370_n

12. juunil toimunud linnavolikogu istungil olin ma komisjonipoolne kaasettekandja TANi tegevuse lõpetamise punkti juures. Volikogu aseesimehe jaoks tekitas mu kõne veidi ärevust, nii et ta otsustas mind vahepeal segada ja paluda teemas püsida. Tegelikult oli komisjoni istungil toimunud arutelu tõepoolest üsna vastuoluline ja enne kui komisjon mind kaasettekandjaks määras, ütlesin avalikult välja, et antud eelnõu vastu olen. Olukorras, kus ühel erakonnal on volikogus absoluutne enamus, võikski edaspidi heaks tavaks olla, et kaasettekandja tuleb opositsiooni poolt.

Lisaks sellele toimus enne istungit volikogu ees ka paduvihma käes meeleavaldus.

Istungil peetud kõne aga ise siin:

Austatud linnavolinikud!

Eile toimunud haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul oli arutlusel Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse lõpetamine. Komisjon otsustas antud eelnõud toetada häältega 8 poolt ja 3 vastu. Mina soovitan austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu.

Tallinnas kehtinud süsteem, kus osad noortekeskused kuuluvad linnaosade alla ja osad Tallinna Noorsootöö Keskuse alla, vajab kindlasti muutust, selles ei kahtle ilmselt keegi. Kahe süsteemi paralleelne kehtimine jätkuda ei saa. TANi sulgemine jõudis aga avalikkuse ette ja asjaosalisteni vähem kui kaks nädalat tagasi. Minu jaoks on lubamatu, et nii olulise teema puhul kiirustatakse ja tegutsetakse mõtlematult.

Noorsootöö keskmes ja kõige enam selle poolt mõjutatud on loomulikult noored ise. On kurb tõdeda, et noortevolikogu poole pöörduti alles siis, kui eelnõu oli põhimõtteliselt valmis, mitte eelnõu koostamise etapis.

Oleme sotsiaaldemokraatidega seisnud alati avatud ja läbipaistva linnajuhtimise ja huvigruppide kaasamise eest. Hetkel on huvigruppe kaasatud parimal juhul ainult paberil ja tegelikust kaasamisest me rääkida ei saa. Ka Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste tegevjuht ütles oma eilses Postimehe artiklis, et ei saa mööda minna inimestest, eriti noorsootöötajatest, kes selle kõik ellu peavad viima.

Noortevolikogu arutas noortekeskuste süsteemi tegelikult juba aasta tagasi, kui ma noortevolikogu liige olin ja siis leiti, et kõik Tallinna noortekeskused tuleks viia TANi alla kokku ja samas muuta ka noortekeskuste koostöö linnaosade tõhusamaks ja paremaks. Antud arvamusega aga ei arvestatud.

Eelnõudega tutvudes ja ka eilsel komisjoni koosolekul oli selgelt näha, et puudub plaan, kuidas pärast TANi sulgemist üleminek toimub. Räägitakse müstilisest kvaliteedi ja külastuste arvu tõusust, kuid õhku jääb rikkuma suur küsimus, et kuidas seda plaanitakse teha. Pigem räägitakse sellest, et vaatame seda sügisel. Nii aga niivõrd põhjalikke muudatusi ei tehta. Hetkel lõhutakse kümne aasta jooksul loodud Tallinna parimat ja tugevamat noorsootöö kompententsi, mis on koondunud TANi.

Noored ei püsi Tallinnas oma linnaosas paigal. Üha enam elatakse ühes linnaosas, käiakse koolis teises ja noortekeskuses hoopis kolmandas. Minu enda näide, mis pärineb küll kümne aasta tagusest ajast – elasin Kristiine linnaosas, koolis käisin Kesklinnas, noortekeskuses aga hoopis Lasnamäel. Seetõttu on võtmeküsimuseks see, kuidas noortekeskused suudavad omavahel koostööd teha ja olla avatud kõikidele Tallinna noortele, hoolimata sellest, millises linnaosas nende ametlik elukoht on. Siiani on aga kahjuks näha olnud, et head koostööd suudavad teha küll Tallinna Noorsootöö Keskuse all olevad noortekeskused, aga linnaosade noortekeskuste vaheline koostöö on olnud siiani üsna nõrk.

TANi all olevad noortekeskused on töötanud ühtse süsteemina – noortekeskuste vahel on liikuvus, see on võimaldanud vahetada omavahel vajadusel nii vahendeid kui ka töötajaid.

Lisaks sellele tekitab muret ka vähemate võimalustega noortele tegevuste pakkumine ja võimaluste säilimine. Ka need ohud on maandamata ja pole selgeid vastuseid ja plaani kuidas seda plaanitakse teha.

Hirmutav oli lugeda Kesklinna linnaosavanema Mihhail Korbi paari päeva tagust artiklit, kus ta lõpetuseks lubas, et Kesklinna noortekeskusest saab teistele kõva konkurent. Ma olen veendunud, et Tallinna noortekeskused ei peaks olema konkurendid üksteisele, vaid töötama ühiselt Tallinna noorte nimel.

Eelnõu jõustumisel on oht, et noortekeskuste tegevusprogrammid võivad hakata otseselt sõltuma valitsevasse parteisse kuuluvast linnaosavanemast. Me ei soovi, et noortekeskused muutuksid Keskerakonna noortekogu kontoriteks.

Meie eesmärgiks peaks olema meie tulevik – noored ja noortele paremate võimaluste pakkumine, kuid antud eelnõu seda kindlasti ei tee. Julgen hoopis öelda, et antud eelnõu lõhub kompententsi, mis on TANis pika aja jooksul loodud. Seega kuigi hariduskomisjon otsustas eelnõud toetada, palun ma austatud linnavolinikel hääletada antud eelnõu vastu ja seeläbi näidata oma toeust noortele.

Võtame aja maha ja teeme niivõrd olulisi otsuseid läbimõeldult, mitte kiirustades!

Jätkub

Halduskogus oli teemaks Kristiine linnaosa üldplaneering

Kristiine üldplaneering

Eelmisel Kristiine halduskogu koosolekul võtsime pikemalt aega selleks, et tutvuda ja arutleda Kristiine linnaosa üldplaneeringu üle. Lausa hämmastav on see, et üldplaneeringu koostamine algatati juba tegelikult 2006. aasta esimeses pooles. Nüüd, rohkem kui kaheksa aastat hiljem, oleme lõpuks jõudnud reaalse tulemuseni.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga on võimalik tutvuda Tallinna kodulehel. Seal on olemas ka erinevad joonised ja vastav keskkonnamõju hindamise aruanne. Dokumendid on kättesaadavad SIIT.

Üldplaneering on midagi, millest oleme halduskogus puudust tundnud kogu minu sinna kuulutud aja. Oleme alati järginud halduskogus seda joont, et meie linnaosa on teistsugune kui teised. Lisaks kortermajadele on suur osa Kristiinest aedlinn, mis on kaetud madalate majadega. Olemegi seisnud selle eest, et see ka edaspidi nii jääd. Detailplaneeringute menetlemisel oleme rangelt jälginud seda, et madalate majade vahele ei ehitataks kõrgeid kortermaju. Linnaosa üldplaneering paneb selleks paika täpsed piirkonnad ja annab ka halduskogule oma otsusteks selge aluse.

Pikemalt on teemaks olnud linnaosa sisene transpordiühendus. Oleme väga uhked Kristiines Mustamäe teel asuva Kullo huvikeskuse üle, kuid kahjuks on näiteks Tondilt ühistranspordiga sinna pääsemine praktiliselt võimatu. Seetõttu tegime üldplaneeringusse ettepaneku lisada sinna ühistranspordiühendus Mustamäe tee ja Tondi vahel mööda Linnu teed. Oma vanaisa juttudest mäletan, et aastakümnete eest sealt just buss käiski.

Mul on hea meel, et Kristiine linnaosa üldplaneering on saanud reaalsuseks, vaid ei ole enam unistus, millest pidevalt halduskogus puudust tundsime

Jätkub

Eilsest olen Tallinna Linnavolikogu liige

volikogu

Sügisel lõppes mu ametiaeg noortevolikogus ja tundus igati loogiline samm, et võiksin edaspidi kaasa rääkida Tallinna asjades just linnavolikogu liikmena. Läks aga veidi teistmoodi ja siiani juhtisin aseesimehena Kristiine halduskogu. Muudatused sotside Riigikogu fraktsioonis viisid aga Riigikokku Barbi Pilvre ja mind omakorda linnavolikokku. Seega vastavalt eilsele valimiskomisjoni otsusele, kuulun nüüd Tallinna Linnavolikokku.

Minu esimene samm saab olema kindlasti end asjadega kurssi viimine. Kuigi olen võimalikult palju volikogu istungeid ülekande vahendusel jälginud ja end toimuvaga kursis hoidnud, siis pole see kindlasti piisav olnud. Jätkan tegutsemist ja opositsioonis olles tähelepanu pööramist just mulle südamelähedastele teemadele. Sotside fraktsiooni noorima liikmena ning noortevolikogu vilistlasena ei jää kindlasti tähelepanuta ka noori puudutavad teemad. Juba oma esimesel volikogu istungil plaanin sisse anda ka oma esimese arupärimise.

Jätkub

Pakkusime välja lahendused noorte tööpuuduse leevendamiseks

psemedia48795_0

Eesti on liitunud küll noortegarantii põhimõttega, kuid samme reaalsete lahenduste suunas pole valitsuse poolt näha olnud. Seetõttu esitasime Sotsiaalministeeriumile noorsotsidega noorte tööpuuduse lahendusmeetmete paketi, mille eesmärk on tööhõive suurendamine ning noorte ettevalmistamine tööturul hakkamasaamiseks.

Jätka lugemist

Jätkub

Kristiine halduskogu pidas uue koosseisu esimese koosoleku

Kristiine_LOV_logoTäna õhtul kogunes oma esimesele koosolekule Kristiine linnaosa halduskogu, kuhu kuulub 5 sotsiaaldemokraati, 5 IRLi liiget ja 7 keskerakondlast. Tegu on heas mõttes kireva koosseisuga – meie hulgas on õppejõude, Riigikogu liikmeid, üliõpilasi ja palju teisi tublisid Kristiine inimesi.

Jätka lugemist

Jätkub

Halduskogude koosseisud on lõpuks paigas

Täna, rohkem kui kaks nädalat pärast valimisi, said lõpuks paika ka haldukogude koosseisud. Senise 20 sotsist haldukogu liikme asemel, pääses sisse lausa 32 sotsiaaldemokraati. Kristiines oli meie tulemuseks rõõmustav number viis – halduskokku pääsesid lisaks minule Karel Rüütli, Sirje Keevallik, Merle Pormeister ja Eino Väärtnõu ehk igati eeskujulik koosseis. Eelmises koosseisus olin halduskogus neli aastat ainuke sotsiaaldemokraat, seega on areng märgatav.

Jätka lugemist

Jätkub

Tänavad linnajuhtide ootuses suletud?

Pühapäeva õhtul Kristiines Nõmme tee kandis jalutades juhtusin nägema omapärast vaatepilti. Vestlesin ka veidi kohalike Vindi tänava elanikega, et olukorda selgust tuua. Viimased nädalad oli ehitatud seal kandis olevaid sisekvartalite teid ja need korda tehtud, mis on loomulikult suurepärane ning igati vajalik ettevõtmine. Tähtajaks oli 5. september ja veel tähtaja õhtul kella poole üheteistkümne ajal pandi värsket asfalti maha, et kõik õigeks ajaks valmis saada.

Jätka lugemist

Jätkub

Kristiine – põhjus, miks ma kandideerin Tallinna linnavolikokku

Rattasõidu õppimine ning esimesed kukkumised, oma aed ja valmivad maasikad. Võsa, heinamaa ja onnid aia taga. Kevadine kase- ja mõnikord ka vahtramahl. Siilid, pallimängud, vanaisa õpetused aia eest hoolitsemisel ja lõputud kohviku mängud tagaaias nulgude all. See on minu lapsepõlve Kristiine!

Jätka lugemist

Jätkub

E-suitsetamist reguleeriv seadusandlus tuleb korda teha

photo (1)

Selle aasta kevade lõpus muutis Tallinna Teeninduskool oma sisekorraeeskirja, et keelata kooli territooriumil e-sigaretide suitsetamine. Lisaks sellele on viimasel ajal räägitud sellest kui tervislikumast alternatiivist tavasigarettidele. Pea igas lennujaamas vaatab vastu e-sigareti promolett ja kuulutused nende müügiks on üleval lausa kaubanduskeskuse väliseinal. Raadiost jooksevad reklaamid, mis lubavad e-sigareti tarbijale ilusamat ja glamuursemat elu.

Jätka lugemist

Jätkub