Author Archives: Tartu

Jarno Laur: elu ja melu kesklinna

Avalikkuse ja linnavolikogu ette jõudev kesklinna üldplaneering on tööriist. See annab kesklinna arendamise raamistiku nii, et Tartu säilitaks oma kompaktsuse, mille tagab piirkonna «raskuskeskme» paiknemine just linna südames. Planeering on koostatud, kujundamaks kesklinnas välja ajaloolise ülikoolilinna, nüüdisaegse rahvusvahelisi tarku töökohti koondava ärikeskuse ning linna- ja regioonikeskuse sümbioosi. Tulemuseks on senisest tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüda.

Heljo Pikhof: Seleta kui lapsele

Meie lasteaednikud on enamasti oma kutsele truu rahvas. Ikka ja jälle kaalub põnnide lapsesuu ja silmasära üles «kutsehaiguse» – kroonilise alamakstuse. Tartus on talutav Nõnda on praegugi nii ühes kui teises Tartu lasteaias usinasti toimetamas õpetajaid, kellega koos ja kelle nimel pidasime aastaid linnavalitsusega palgaläbirääkimisi, mina toona kui Tartu haridustöötajate liidu ekspert. Püüdlesime kollektiivlepingut, mis võtaks kas või sammhaaval linna makstava lasteaiaõpetaja alamtasu riigipalgalise kooliõpetaja omale järele. Vaid korra see ka õnnestus, muidu terendas üldkooli pedagoogi töötasu määramatus kauguses kui virvatuli soos.

Kajar Lember: uuendame linna eelarvestrateegiat

Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks Tartu linna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019.   “Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest ja muutuvast õigusruumist, uuendatakse strateegiat igal aastal, et viia prognoosid kooskõlla üldiste muutustega Eesti majandus- ja fiskaalkeskkonnas,” ütles Tartu abilinnapea Kajar Lember.

Heljo Pikhof: kohtunike põlvkonnavahetus ei tohi mõjutada õigusemõistmise kvaliteeti

Sotsiaaldemokraatide nimel täna riigikogus esinenud õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhofi sõnul on seaduseandja kohus otsida lahendust olukorrale, kus seoses ulatusliku põlvkonnavahetusega kummitab kohtusüsteemi aina süvenev kohtunike puudus. „Lähiajal on pensionile siirdumas pea kolmandik kohtunikest, samas teeb suurt muret see, et suur hulk kohtunike leidmise konkursse nurjub. Sellele tõsiasjale tuleb reageerida, et tagada kohtusüsteemi jätkusuutlikkus ja õigusemõistmiste kvaliteet,“ märkis Pikhof. „Tõenäoliselt pole seda tõsist probleemi võimalik rahuldavalt lahendada ilma tänast kohtunikuks saamise korraldust muutmata.“

Kajar Lember: Valitsuse plaan tõsta majutuse käibemaksu pole arukas

21. mail toimus hotelli London konverentsisaalis koosolek, kus majutus- ja turismiettevõtjad arutlesid turismisektori arengute üle Tartus, Tartumaal ja Eestis tervikuna. Ühiselt otsustati teha pöördumine Tartust ja Tartumaalt valitud Riigikogu saadikute poole, mis taunib majutusasutuste planeeritavat käibemaksu tõusu. SA Tartumaa Turism nõukogu esimehe ja Tartu abilinnapea Kajar Lemberi sõnul on väga kahetsusväärne, et turismiettevõtjate ja Riigikogu liikmete ühisarutelule jõudis vaid üks viieteistkümnest kutsutud saadikust, kauaaegne Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must. „Soovisime ühiselt arutada niigi keerulises olukorras oleva turismisektori teemasid, aga kahjuks ei leidnud Riigikogu liikmed vabal nädalal kas aega või tahtmist sellest kohtumisest osa võtta.” 

Tartu sotsiaaldemokraadid toetavad Jevgeni Ossinovski kandideerimist erakonna esimeheks

Tartu sotsiaaldemokraatide juhatus toetas Jevgeni Ossinovski kandideerimist erakonna esimehe kohale. “Pärast elavat arutelu Tartu piirkonna juhatuses ning tõsist kaalumist Sven Mikeri ja Jevgeni Ossinovski vahel, langes juhatuse otsus Jevgeni Ossinovski kandidatuuri kasuks. Toetasime Jevgeni Ossinovski kandidatuuri ja ootame mõlema ülesseatud kandidaadi vahel tõsist diskusiooni erakonna tuleviku ja poliitika üle. Arvan, et praeguses etapis vajame edasiminekuks värsket pilku ja julgeid otsuseid,” ütles Tartu sotsiaaldemokraatide aseesimees Tõnu Ints ja lisas: “Loomulikult ei sõltu kõik esimehe valimisest, sama tähtis on ka teiste erakonna juhatuse liikmete valimine.”

Heljo Pikhof: Visa perepoliitika viib nelja aasta pärast sihile

Hüütagu värsket valitsuskoalitsiooni visadusliiduks – nagu pakkus peaminister – või kuidagi muudmoodi, üks on kindel: visadus viib sihile. Nelikümmend päeva vaidlemist, saati kõigile näha püüne peal, kurnab läbi isamaa parimadki pojad. Suure visadusega seisime kõnelustel ka sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest. Egas muidu saanud koalitsioonileppesse esimese asjana kirja eesmärk lastega perede toimetulekut parandada. 

Kajar Lember: Esimese kuu tulemuste põhjal majandusaktiivsuse kohta veel põhjapanevaid järeldusi teha ei saa

2015. aasta jaanuaris laekus Tartu linna eelarvesse tulusid 10,2 miljonit eurot, mis moodustab 8% tulude eelarvest. Põhitegevuse tulusid laekus 9,1 miljonit eurot ehk 8% eelarvest. Suurimaks tuluallikaks on Tartu linnas üksikisiku tulumaks, mis moodustab üle poole kõikidest põhitegevuse tuludest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus 5,5 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maksutulusid kokku laekus 5,6 miljonit eurot ehk 9% eelarvest. Maamaksu laekumine oli 0,9 miljonit eurot ja kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) laekus kokku 0,1 miljonit eurot. Toetusi põhitegevuseks laekus 2,1 miljonit eurot (põhiliselt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist) ehk 6% eelarvest. Kaupade ja teenuste müügist laekus 1,3 miljonit eurot ehk 8% eelarvest.

Toomas Jürgenstein: Mõned mõtted söömisest koolis

Käesolevast aastast gümnaasiumisse laienenud koolilõuna toetus on toonud meediasse küsimuse, kuidas jaguneb riigi, linna ja õpilase vanemate panus koolilõuna eest tasumisel ning mida saaks selles vallas paremaks teha. Laiemalt vaadatuna seondub selle teemaga veel teisigi probleeme, näiteks küsimus koolides hommikupudru pakkumise võimalustest ja vajadustest. Küllap võib üsna kergesti silme ette manada koolilõuna ideaali: pikal vahetunnil on sööklas lahedalt kohti ning leti juurde astunud sportlik noormees palub kokatädidel taldrikusse kuhjate võimalikult palju liha ja kartuleid, järgnev õbluke tütarlaps teeb panuse pigem salatitele jne. Reaalsus on aga teine, enamasti tuleb söökla suurusest lähtuvalt pakkuda sööki mitmel vahetunnil, mis omakorda venitab  koolipäeva pikemaks, juba toidu sujuva jagamise tagamine ja hind seab menüüle omad piirid jne. Alustan mulle kõige tuttavama gümnaasiumi astmega ning ma väga loodan, et mingil hetkel on Tartus võimalik pakkuda koolides gümnasistidele tasuta lõunat. Käesolevast aastast alanud riigipoolse toetusega  78 senti ühe toiduportsu kohta on oluline samm selles suunas astutud. Mõned vähem teadvustatud asjaolud selles vallas siiski on. Kõigepealt seda, et kellel on kogemusi kasvueas noormehega, siis need vanemad teavad, et ta on pidevalt näljane. Reeglina ei paku noormeestele mingit raskust süüa söögivahetunnil koolitoit (Tartu linnas on selle maksumuseks 1 euro ja 36 senti) ning järgmisel vahetunnil teine samasugune otsa. Et eelkõige kasvavate noorte meeste nälga leevendada on minu kodukoolis Treffneris viidud tavaportsude (tava ja taimetoit) kõrval sisse viidud suurem taldrikutäis, mille hinnaks on 1 euro ja 80 senti. Kutsume seda poisteportsuks, ehkki loomulikult pole seda keelatud osta ka tüdrukutel. Minu andmetel sööb praegu poisteportsu ca 60% õpilastest. Seega, kui suudaksimegi esimese sammuna tagada tasuta tavatoidu, siis jätkub tõenäoliselt vajadus suurema koolilõuna järele ning valmisolek selle eest juurde maksta. Teiseks peaks tingimata silmas pidama, et mitte ükski laps ei tohiks koolis söömata jääda majanduslikel põhjustel. See on väljakutse sotsiaaltöötajatele, kuid kindlasti ka klassijuhatajatele, et majanduslikult vähekindlustatud pered tasuta koolilõuna taotlemise võimalusi oma lastele kindlasti kasutaks, olgu see siis põhikoolis või gümnaasiumis. Kolmandaks olen mõelnud tõsiasjale, et Tartu linna rahakott on üks. Kui koolitoidu toetuseks leitaks raha ja tuleks valida, kas toetada lasteaedade, põhikoolide või gümnasistide lõunasööki, siis mõtleksin päris tõsiselt esmajärjekorras lasteaedade söögi toetamisele. Väikeste laste vanematel on sageli kõige raskem ning lasteaialaste söögi toetamine tooks neile ehk veidikegi kergendust. Neljandaks on kindlasti kaalumist väärt ka koolipudru pakkumise teema. Tunnistan, et Treffneri koolis oleme seda üritanud, kuid soovijaid oli üsna napilt – 550 õpilasega koolis jäi seda võimalust kasutama alla kümne õpilase. Võibolla oli aeg liiga varajane, samas pärast esimest tundi pudruvahetunni sisseviimine venitaks koolipäeva liiga pikaks. Siiski on hommikupudru pakkumine kindlasti teema, millega koolid võiksid edasi tegeleda ning positiivsetest kogemusest võiks laiemalt teada anda. Kokkuvõttes ma  arvan, et tee võimalikult soodsa koolitoidu suunas peab Tartus jätkuma. Mulle näib, et seda probleemi hakkab linnale pidevalt meelde tuletama riigigümnaasiumina tegutsema hakkav Tartu Tamme Gümnaasium, kus koolitoidu maksumust hakkab tasuma riik. Allikas: Postimees+, 20.01.2015

Heljo Pikhof: omana omade seas

Uus aasta tuleb eelmisest parem – nõnda loota on inimese loomuses. Alanud aasta tulebki eelmisest parem, julgen väita. Sest riik arvestab senisest rohkem sotsiaaldemokraatlikke väärtusi. Inimene ennekõike, muu tuleb takkapihta, kirjutab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE).