Tag Archives: Asko Tamme

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja veavad Heljo Pikhof, Toomas Jürgenstein ja Gea Kangilaski

Tartu sotsiaaldemokraadid kiitsid heaks  riigikogu valimiste kandidaatide nimekirja, kus esikolmikus on Heljo Pikhof, Toomas Jürgenstein ja Gea Kangilaski ning mille lõpetab Marju Lauristin. “Läheme Tartus riigikogu valimistele vastu suurepärase meeskonnaga, oma ala tõeliste asjatundjate, Eestile ja Tartule pühendunud inimestega. Rõõmu teeb see, et meie ridades nõustus kandideerima ka Eesti poliitika suurkuju, professor Marju Lauristin, kelle eruditsioon ja energia on jätkuvalt imetlusväärsed,” ütles nimekirja esinumber ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Heljo Pikhof. Pikhof on riigikogu liikmena tegelenud järjekindlalt sotsiaalprobleemide lahendamisega ja ka haridusküsimustega. Ta on juhtinud nii parlamendi sotsiaalkomisjoni kui õiguskomisjoni. 

Tartu Linnavolikogu liikmeks sai Asko Tamme

29. augustil esitas Martin Hallik Tartu Linnavolikogu kantseleile avalduse oma volituste peatamiseks. Tema asendajaks sai Asko Tamme, kes on Tartu Linnaraamatukogu direktor. Asko kogus mullustel valimistel 110 häält.  Siiani on Asko Tamme kuulunud Tartu Linnavolikogu Arengu- ja planeerimiskomisjoni  ning Puidurafineerimistehase eriplaneeringu teemakomisjoni koosseisu, kus ta plaanib ka jätkata. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on otustanud esitada ta ka Majanduskomisjoni liikme kandidaadiks.

Asko Tamme: Tselluloositehas?

Millalgi 2017. a. varakevadel hakkasid ringlema kuuldused hiiglaslikust puidukeemiatehasest, mida Tartu lähedale kavandatavat. Sellele, kes väga hoolega vastavat inforuumi ei jälginud, kinnitasid esmaseid kuuldusi EstFor Investi infoüritused maikuus Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Käisin Supilinna Seltsile saabunud kutsega ülikooli esitlusel vanas kliinikumi sünnitusmajas, ja mis selgus? Tõepoolest, kavandatakse tehast. Tehas toodab aastas 700 000 tonni tselluloosi, milleks kasutataks ära praegu Soome ja Rootsi eksporditav madalakvaliteediline (paberi)puit, tehase ehitus läheb maksma miljard eurot, ta tõstab Eesti SKP-d 1,5%; tegemist saab olema kõrgtehnoloogilise (uue põlvkonna) ettevõttega, tehase kohana nähakse Suur-Emajõe lähemat ümbrust – aga see pole probleem, sest kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis tähendab seda, et saastet praktiliselt pole. Kõike seda esitati viimse detailini lihvitud suhtekorraldusraamistikus: ülikooli kohtumist juhtis Hannes Rumm, ette olid valmistatud kaunid animatsioonid „valgeks kullaks“ muutuvast „rohelisest kullast“, kasutati rakendusuuringute keskuse CentAR tehtud majandusanalüüsi, kõik oli üdini optimistlik ja positiivne. Küsimusele “kellel seda hulka tselluloosi vaja on?” vastati üldiselt: Hiina ja internetikaubandus. Kogu esitluse arvatavasti kõige kasutatum sõna oli ‘väärtus’: väärindamine, lisaväärtus, väärtusahel, väärikas kasutus, väärtuslik materjal jne.

Asko Tamme: tarvidus raamatukogu järele ei kao

Valimiste eel Tartu Postimehele antud erakondade kommentaarides raamatukogu uue maja ehitamise kohta oli paar asja, mis siiski – pärast kõiki aastaid ja tühjaläinud lootusi – kutsuvad esile peaaegu refleksiivse vastamisvajaduse. Esimese asjana peab nimetama, et tarvidus raamatukogu kui koha, kui avaliku, kõigile kättesaadava ruumi järele ei kao kuhugi. Inimesed muutuvad, raamatud muutuvad, luge­misharjumused muutuvad, aga vajadus, kui soovite, sund tutvuda maailmaga, käia inimeste hulgas, lugusid rääkida ja neid lugeda, õppida, ei kao kuhugi. Ja raamatukogu, mille olemise alus on peaaegu evangelistlik – tulgu kõik, kes tahavad ja kel vähegi asja on, tehku, mis neile meeldib, lugegu seda, mis huvitab – täidab seda vajadust. Järgmisena ettekujutus, et ülikooli raamatukogus võiks mingi surimuriga tekitada ressursi, mis pakub tõhusat avaliku ja laenuraamatukogu teenust – see lihtsalt ei ole nii, ei ole kunagi kuskil olnud. Üliõpilastega raamatukogus on nagu autodega liikluses. Nad täidavad kogu neile antud ruumi ja alati jääb puudugi.