Tag Archives: Heljo Pikhof

Heljo Pikhof: teeme elluastuja tee tasasemaks

Jaaninädalal peeti sotsiaalteadlaste, pankurite ja noorteühenduste kaasarääkimisel ühe uudse algatuse arutelu: kuidas riigi toel luua igale lapsele tulevikufond, et tal oleks lihtsam iseseisvat elu alustada. Kui noor inimene saab gümnaasiumi lõputunnistuse kätte, liiati heade tulemustega, on kõik teed talle valla. Kas ikka on? Noorel võib ju siht selge olla ja ka kõrgkool võtab ta valitud erialale vastu, ent … Praxise uuringu järgi on bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse omandamise kulud 359 eurot kuus, kolme aasta peale teeb see kokku 9700 eurot. Õppelaenu nõnda palju ei anta, ka maksimumsumma puhul jääb puudu veel 4000 eurot. Ja muidugi tuleb laen hiljem tagasi maksta, protsentidega. Säästusid – erinevalt pensionärist – koolilõpetajal ei ole. Kui pere ei jaksa õppimist (piisavalt) toetada, ei jää noorel muud üle kui minna tööle. Algul võib tal tükk tegemist olla, et leida sobiv tööots – kogemusi ju ei ole. Kui asjad edenevad, võib aga osaajatööst saada täisamet. Ka noor ja söakas inimene ei ole igiliikur, pärast päevatööd on temagi teinekord liialt väsinud, et usinasti koolitarkust taga nõuda.

Heljo Pikhof: kõrghariduse üheks kesksemaks väljakutseks on rivaalitsemise lõpetamine

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi kinnitusel on Eesti kõrghariduse üheks kesksemaks väljakutseks rivaalitsemise lõpetamine, mis nõuab märksa suuremat ülikoolidevahelist koostööd ja dubleerivate erialade vähendamist. “Olukorras, kus lähiaastatel lõpetab gümnaasiumi varasemast vähem noori ja tudengite arv kahaneb veelgi, vajab meie ülikoolimaastik hädasti tarku valikuid. Kuidagi ei saa mõistlikuks pidada seda, et näiteks juriste koolitatakse kolmes ülikoolis,” ütles Pikhof pärast parlamendi kultuurikomisjoni istungit, kus käsitleti koos rektoritega ülikoolide vastutusvaldkondasid ja nende ettepanekuid aastateks 2019-2021, vahendas BNS.

Tartu linn võtku lasteaiatoidust 1 euro enda kanda

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas täna 2018. aasta lisaeelarvesse ettepaneku, mis kohustab Tartu linna kandma osa lasteaiatoidu maksumusest, et ohjata lastevanemate kulutuste kasvu ja panustada laste tervisesse. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku kohaselt jääb linna maksta üks euro iga lapse toidupäeva eest. Volikogu revisjonikomisjoni esimehe Kadri Leetmaa sõnul peab lisaeelarve keskenduma  linna prioriteetidele, milleks on lapsevanemate parem toimetulek. „Reformierakond ja Keskerakond on kahjuks ära unustanud koalitsioonileppesse kirja pandud lubaduse ohjata lasteaiatasude tõusu,“ märkis Leetmaa.  „Lasteaia kohatasu on seotud miinimumpalgaga ning kui linnavalitsus midagi ette ei võta, siis tõuseb see Tartus järgmisel aastal 75 euroni kuus.“ Lisaks kohatasule tuleb lastevanematel maksta ka toiduraha, mis kokku tähendab ühe lapse kohta enam kui saja euro suurust kulu. Heljo Pikhofi sõnul on sotsiaaldemokraatide ettepanek üheselt ka laste tervisliku toitumise huvides, mis ühtlasi paneb lasteaias ja kooliskäivad lapsed võrdsemasse olukorda. „Loodame, et volikogu enamusel jagub  kindlameelsust selle muudatuse poolt hääletada. Vastasel juhul on oht, et osa vanemaid loobub lasteaias pakutavast hommikusöögist või õhtuootest selleks, et kuludelt kokku hoida.,“ ütles Pikhof. Tegu on meetmega, mis panustab meie laste tervisesse ja mida ei saa ka kuidagi väärkasutada, lisas ta.

Heljo Pikhof: hiigeltehase kahekiiruseline käsitlus

Riigi huvides oleks otsida tööstusettevõttele, mis vajab suurtes kogustes puitu ning paiskab heitmeid jõkke ja õhku, selline koht, kus see teeb elusloodusele võimalikult vähe kahju. Vägisi tundub, et võimaliku puidurafineerimistehase käsitlemiseks on ette antud kaks kiirust. Keskkonnakaitsjatele – nimekaile teadlastele nende seas –, tartlastele, muidu oma maa pärast muretsevatele kodanikele korratakse: teie arvamus on sündinud pelgalt emaotsioonide pinnalt, miks tahetakse väärt algatust juba eos maha tampida? Oodatagu ometi, kuni leitakse konsultant riigi eriplaneeringu koostamiseks, töötatakse välja lähteseisukohad ja keskkonnamõjude hindamise kava, asukoha kriteeriumid jne. Suurtehase täpsem plats ei saa selgeks enne tuleva aasta maid, eks siis vaatame. Teisalt on nn miljarditehase arendajad, OÜ Est-For Invest ja tema kaasatud vägi, jõuliselt peale surumas oma tahet, liikumas seatud sihi poole. Ei ole miskit parata: iga uus päevavalgele kistud tõik lisab kahtlust, et tants käib Est-For Investi pilli järgi. Päris algusest peale. «Tartu külje alla plaanitavast puidurafineerimistehasest» on räägitud mõnda aega kui teada-tuntud tõsiasjast. Küsigem: mis alusel? Aga ainult selle pärast, et arendaja on juba riigi eriplaneeringu eelleppes tingimused ette kirjutanud. Ometi on suurtehasele piisava vooluvee hulgaga meil ka Pärnu ja Narva jõgi. Riigi huvides oleks otsida tööstusettevõttele, mis vajab suurtes kogustes puitu ning paiskab heitmeid jõkke ja õhku, selline koht, kus see teeb elusloodusele võimalikult vähe kahju. Muid võimalusi aga ei kaalutudki, ehkki see on parima otsuse eeltingimus, mida nõuab ka Euroopa Liidu direktiiv. Mitte et ma tahaks nüüd Tahma-Tooma naabrite ukse taha sokutada, kuid näiteks Narva jõe lähikond oleks tehase tarvis tükk maad parem paik, oskavad nii mõnedki teadlased ütelda. Vett on jões rohkem, jõgi suubub merre, mitte järve, õhusaaste hajuks mere kohal laiali, meritsi saab ka tooret hõlpsalt transportida ning võtta oleks põlevkivitööstusest vabanevaid töökäsi. Tartu seevastu on kui kauss, mis kogub niigi kokku nii haisu kui tahkema õhusaaste. Emajõgi on meil nagunii põdura tervisega ja Peipsi järve ohustab eutrofeerumine. Kui kokku lüüa Emajõe vesikonda viimasel ajal uputatud raha, mis veekogude ravimiseks ja Euroopa Liidu direktiivide täitmiseks kulutatud, saab tulemuseks küllap rohkem kui need märgilised miljard eurot. Ometi ei ole veekogud ikka veel piisavalt heas seisundis, igatahes mitte selleks, et võtta lisariske. Muide, juba mainitud eellepingus sai ka Emajõgi endale justkui imeväel puhta(ma)d paberid. Edasi. Juba mullu kevadeks valmis investoritel plaanitava tehase majandusmõju uuring, mille tegi rakendusuuringute keskus CentAR. Võiks ju arvata, et see tähendab asjakohaste andmete kogumist ja objektiivset hindamist. See aga ei olnud sedasorti töö. Uuringu oluliseks aluseks said intervjuud puidutööstuse ja metsamajanduse ekspertidega. Teadjameeste nimistus näpuga järge ajades ilmneb, et enamik neist on tehase investorid, teised – Est-For Investi kodulehe andmetel – nõustajad, kolmandad riigimetsa majandamise keskuse palgal. Kui ka tegemist ei ole huvide konfliktiga, siis huvide põimumisega igatahes. Nii või teisiti, selle uuringu järgi mõjub tehas igati positiivselt, välja ei tooda mitte ainsatki varjukülge: ei mingit ohtu teistele puidukäitistele, pankrotist rääkimata, ka kala tuleb küllaga ja turism edeneb võimalikust haisust hoolimata. On see tõesti objektiivne pilt või – turundus?

Heljo Pikhof: tuge saavad nii erilised õpilased kui nende õpetajad

Kaasav haridus on meie koolikorralduse põhimõte juba 2010. aastast. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi peab lapsel olema võimalus õppida kodulähedases koolis teiste omavanuste õpilaste seltsis.  See on mitmeti vajalik, osalt ka väärtuste küsimus: meie kõrval kasvab ja elab-töötab küllaga «ebastandardseid» inimesi, kes neist on keskmisest pikaldasem, kes andekam, kes vajab füüsilist abi. Sellele tuleb maast madalast silma vaadata ning elu-meluga harjuda tuleb ka erivajadustega lastel endil. Lõppeks – igaüks meist on eriline ja teistest erinev. Kuhu tõmmata piir? Hinnanguliselt kolm neljandikku hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastest käib juba praegu tavakoolis. Ja aasta-aastalt tuleb aiva juurde nii diagnoositud kui diagnoosimata eripäraga – ütleme siis ettearvamatu käitumisega – lapsi ja noori. Ligi kaheksa aasta kestel pole riik teinud ainsatki sammu vastu ei omavalitsustele – kes on valdavalt koolipidajad –, ei õpetajatele: vaadaku ise, kuis hakkama saavad. Koolides on kogu aeg olnud terav puudus tugispetsialistidest – eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid –, kes lapse vajadusi märkaksid-mõistaksid ja oskaksid teda professionaalselt abistada. Õpetajad on aga niigi üle koormatud; samuti pole nad saanud süsteemset koolitust, mis aitaks neil õpetamise kõrvalt erivajadustega lapsi ka ohjes hoida. Väidetavalt vajab aga ümmarguselt kolmandik õpilaskonnast kooliaja jooksul kas ühel või teisel moel (õpi)tuge. Tegevustoetus läheb nüüd HEV-lapsega kaasa. Senise korra järgi ei olnud riigil selget kohustust koolipidajale erivajadustega laste eest tegevuskulu tasuda. Vähe sellest, mõni aasta tagasi keerati needki kraanid kinni, kust tugispetsialistidele sai pedagoogide palgarahast töötasu maksta. Läinud kolmapäeval vastu võetud PGSi muudatused astuvad nüüd hea mitu sammu koolisüsteemi tõhustamise poole. HEV-lapsele pannakse lisaks haridustoetusele (rahvasuus: pearaha) ka nn tegevustoetus kaasa. Mida suurem on lapse või noore õpitoe vajadus, seda rohkem nõuab see raha. Sestap on välja toodud eri raskusastmed: kellele õpilastest on vaja üldist tuge, kellele tõhustatud tuge, kellele erituge. Vastavalt sellele muutub ka rahastamise koefitsient. Võime ju rääkida tasemerühmast või osaajalisest individuaalõppest, mis viib koosõppesse tavaklassiga. Ent on ka neid, kes vajavad puudespetsiifilist õppekeskkonda, -metoodikat, -vahendeid; korrapärast tugispetsialistide abi, mis on lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega Omavalitsustele antakse 23 miljonit eurot lisatoetust tõhustatud ja erituge vajavate laste õpetamiseks ja tugiteenuste rakendamiseks. Tunamullu maksid omavalitsused ise 10,4 miljonit eurot erispetsialistide palkamiseks kooli. Riigi toetus on sihtotstarbeline, siiski võib seda kasutada ka tugispetsialistide töötasu maksmiseks, ja pangem nüüd tähele – ainult tingimusel, et nende palk on võrdne vähemalt õpetaja palga alammääraga. See on selge sõnum: kooli on logopeedid-psühholoogid pikisilmi oodatud. Seaduses on hulk muidki meetmeid, mis püüavad väärtustada tugispetsialistide tööd. Nagu õpetajatele, on neilegi kavas hakata maksma lähtetoetust, ja mitte ainult maapiirkondades, vaid ka Tartus ja Tallinnas. Õpetajaile, ka tugi­­spetsialistidele, seatakse sisse riiklikud aasta- ja elutööpreemiad, mis on samas suurusjärgus sportlaste ja kultuuritöötajate auhindadega. Esimesed antakse välja tänavu sügisel õpetajate päeva paiku. Ka abiõpetaja ametikoht tuleb kooli tagasi. Meie koolmeistrid on korduvalt kurtnud, et tahaksid last aidata, aga ei saa täpselt aru, mida on ühele või teisele tarvis. See info muutub kättesaadavamaks. Eesti hariduse infosüsteemi kantakse senisest täpsemalt andmed selle kohta, mis teenuseid on lapsele vaja ja mida rakendatakse. Nii saab ka ministeerium jälgida, kas laps saab vajalikku tuge. Jutt ei ole mõistagi täielistest terviseandmetest ja lapsevanem peab selleks loa andma. Tahaksin ümber lükata ka ühe linnalegendi. Ehkki tuge vajavate õpilaste põhihariduse korraldus on kohalike omavalitsuste ülesanne, jätkab riik raskemate erivajadusega lastele mõeldud koolide ja kompetentsikeskuste pidamist. Paljudele on see hädavajalik. Suhtlesin just hiljaaegu ühe Emajõe kooli vaegnägijast kasvandikuga, kes on ülimalt tänulik hariduse eest, mis arvestas just tema vajadusi.

Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni esimeheks valiti Gea Kangilaski

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon  valis uueks esimeheks Gea Kangilaski. Aseesimeheks kinnitati Lemmit Kaplinski. Vastavalitud fraktsiooni esimees Gea Kangilaski kommenteeris eesootavat tööd: „Kanname Tartus suurima opositsioonijõu raskust ja lähtuvalt sellest sean peamiseks eesmärgiks linnavalitsuse töö kontrollimise, eraldi ja erilise fookusega korruptsiooni ennetamisel, aga samuti tahan seista hea selle eest, et Tartu püüdleks jätkuvalt avatud ja osalemist soodustava linnajuhtimise poole nii planeeringute, avalike arhitektuurikonkursside kui volikogu töö korraldamisel. Algamas on nii linna üldplaneeringu kui arengukava täiendamine, linn võtnud endale mitmete oluliste piirkondade ja sildade arendamise kohustuse (Sadama kvartal, keskkatlamaja ümbrus, Marja sild, ühendused Märja ja Vorbusega), kõik need peaksid saama ellu viidud nii, et oma sõna saavad kaasa öelda kõik kodanikud ja asumiseltsid, sh ka endise Tähtvere valla elanikud.“

Heljo Pikhof: kaasav haridus peab jõudma loosungitest pärisellu

Riigikogu kiitis täna 46 poolthäälega heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärgiks on viia hariduslike erivajaduste laste õppetöö korraldamine uuele tasemele ja mis tuua koolidesse abiõpetajad ning psühholoogid. „Riik asub tänavu rahastama HEV laste õpetamisega kaasnevaid kulusid, kui laps õpib munitsipaalkoolis. Märkimisväärselt suureneb koolis töötavate tugispetsialistide toetus, mis lubab neid juurde palgata ja loob eeldused selleks, et lapsed saavad senisest parema hariduse,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Heljo Pikhof: seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna

Riigikogus läks lõpphääletusele alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus, mille peamine eesmärk on kaitsta lapsi jõulise alkoholipropaganda eest ja vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud kahju Eesti ühiskonnale.  Kinnitamist ootav eelnõu näeb ette täiendavad piirangud alkoholi reklaamimisele teles, raadios ja sotsiaalmeedias. Alkohoolsed joogid peavad uute reeglite kohaselt olema paigutatud kaupluste müügisaalides teistest kaupadest eraldi, et nad ei oleks ostjate silme all. Sotsiaalministeeriumis valminud ja riigikogus mõnevõrra muudetud alkoholi- ja reklaamiseaduse piirangute puhul on tegu ka avalikkuses ühe enam vaieldud ettepanekutega.  „Kui ühel kaalukausil on meie laste huvid ning Eesti kainem tulevik ja teisel alkoholiäri huvid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha. Uued põlvkonnad ei pea üles kasvama säravate alkoholireklaamide saatel, millel on selge mõju noorte tarbimisharjumustele,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof. „Alkoholipoliitika karmistamine on ainuõige olukorras, kus Eesti on alkoholisurmade arvult jätkuvalt Euroopas esirinnas  ja alkohol teeb mõõtmatut kahju meie inimeste tervisele ja ka majandusele,“ lisas ta. Reklaamipiirangud ja alkoholi uued müügireeglid on Pikhofi sõnul suunatud sellele, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi. „Seadusemuudatused peavad tooma kõigile turvalisema keskkonna. Me tahame säästa inimelusid ja vähendada oluliselt tervisekahjusid. Me tahame vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, liiklusõnnetusi, sotsiaalseid probleeme ja perevägivalda,“ rääkis Pikhof. Alaealiste ja noorte kõrval on eelnõu peamiseks sihtgrupiks ka alkoholisõltuvusega inimesed, kes soovivad joomist vähendada või siis sellega lõpparve teha.

Heljo Pikhof: laste kaitsmine kaalub üles alkoholiäri huvid

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof kaitses riigikogus kavandatavaid alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatusi, mille keskne eesmärk on kaitsta lapsi  ja noori pealetükkivate alkoholireklaamide eest ning vähendada otsustavalt liigjoomisest tingitud tervise- ja majanduskahjusid. „Me teame, et nende muudatuste vastu on väga tugevad majandusjõud. Loodetavasti eelistavad parlamendi liikmed laste ja noorte huve ning rahva tervist, mis toob pikemas perspektiivis kasu ka majandusele. Kui kaalukausil on Eesti kainem tulevik ja alkoholiäriga seotud huvigruppide argumendid, siis ei tohiks olla kõhklust, milline valik teha,“ ütles Pikhof eelnõu teisel lugemisel. 

Heljo Pikhof: vanemahüvitise uued reeglid väärtustavad isade panust

Riigikogus läbis täna teise lugemise vanemahüvitise süsteemi reformiv eelnõu, mis muudab hüvitise maksmise paindlikumaks ja hindab varasemast enam lapsi kasvatatavate isade panust. „Vanemahüvitise süsteemi muutmise vajadusest on pikki aastaid rääkinud. Lõpuks on teoks saamas reform, mis teeb liialt jäiga skeemi ringi,  võimaldab töö- ja pereelu paremini jagada  ning  soosib isasid, kes lastega koju jäävad,” ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.