Tag Archives: Jarno Laur

Jarno Laur: tere tagasi, Tuglase sild!

Mäletatavasti oli üks jõulisemaid ja ka põhimõttelisemaid debatte Tartu üldplaneeringu koostamise ajal Tuglase silla üle, kuid saavutatud ühiskondlik kokkulepe näib ametnikele tähtsusetu. Tselluloosisõja lunastava kattevarju all toimetab Tartu linnavalitsus ise üpris sarnasel moel formaalsete sammudega eemale linna üldplaneeringus saavutatud kokkulepetest ja tasakaalust. Avalikkusele on antud rahustavat sõnumit, et Tähtvere valla sundliitmisega kaasnev kohustus asuda koostama uut üldplaneeringut on formaalsus. Et äsja valminud tänapäevane linna üldplaneering ei vaja üle vaatamist ning pigem tegeldakse ülesandega lõimida endise Tähtvere valla alad linnaga ja keskendutakse selle ala moodsa üldplaneeringu koostamisele. Loogiline seisukoht, mida ka ise toetan.

Mida arvate puidurafineerimistehase rajamisest Tartu lähistele? Vastavad Tartu linnavolikogu liikmed:

Gea Kangilaski Tartu inimesena ma ei saa puidurafineerimistehast siia Tartu lähistele Emajõe äärde lubada. Mitte nii suures mahus ja mitte seni kavatsetud reostus-koormusega Emajõele. Tehast ei ole võimalik rajada nii, et sellel ei oleks negatiivseid keskkonnamõjusid ning Emajõgi on juba praegu halva vee kvaliteediga. On oluline tunnistada, et investori huvi ei saa olla Tartu majandushuvi ja seda pole tingimata ka kõigi investorite huvide summa. Tartu on ülikoolilinn ja selle ressurss on ajud. Kaheldav on, et Tartu huvidest ülesõit on riigi huvi.   Jarno Laur Arvan, et kui vaadata neid aspekte, mida me juba täna teame, siis ei ole ühe nii olulise mõjuga tehase rajamine Tartu lähistel Emajõest ülesvoolu kuigi tark tegu. Me teame, et vesi voolab ikkagi kindlas suunas ja meil ei ole täna absoluutselt kindlaid tehnoloogiaid, mis välistaksid keskkonda kahjustavad rikked. Tehase jaoks sobiliku koha leidmisel peame selgelt vaatama, millised on reaalsed mõjud keskkonnale, linnale ja ümbritsevale kogukonnale. Arvan, et see koht on leitav.   Arvamused ilmusid 20.03.2018 Est-For teemalehes, Tartu Postimehe lisana

Jarno Laur: Milleks uurida tselluloositehase mõju erinevust Kärknas või Vorbusel?

Tartu volikogu otsust nõuda riigi eriplaneeringu protsessi lõpetamist tõrjus vastutavate ministrite ja arendajate ühisrinne väitega, et enne uuringuid ei ole teada, kas nimetatud tehases üldse on negatiivset mõju looduskeskkonnale ja Tartule. Iseenesest võiks ju selle lähenemisega nõustuda, kuid ettevaatlikuks teeb see, et tegu pole tavapärase planeeringuga. Riigi eriplaneeringu protseduur on tõepoolest loodud olema n-ö tulemuslik. Mäletatavasti kavandati see planeeringuliik just eriti tähtsate riiklike objektide rajamiseks, mis kippusid alatasa kohalike protestide või tülika protseduuri tõttu venima. Ehk nagu ütles Tartu volikogu kuluaaris üks Eesti planeerimisguru: see on menetlus, kus järgmise ukse avanedes eelmine sulgub ja linki sel seespool pole. Ehk iga järgmine samm viib paratamatult lähemale olukorrale, kus tagasipöördumine nullseisu muutub võimatuks. On loogiline, et riik, mille sõjaväel on vaja harjutusplatse ja laskepolügoone või mis kavandab energia tarnekindluse suurendamiseks rajada suuri elektri- või gaasivõrke, loob planeeringumenetluse, kus üldised riiklikud huvid kohaliku otsustuse üle prevaleerivad. See on legitiimne ja tõhus, kuid selle menetluse kasutamine peab olema ka samavõrra harv ja eriliselt põhjendatud. Kas erafirma soov rajada tehas või ka valitsuse soov väärindada puitu senisest enam ja kasvatada seeläbi riigi konkurentsivõimet on võrreldav riiklike huvidega, milleks eriplaneeringu võimalus esialgu loodi? Ma julgen selles sügavalt kahelda. Kahtlusi süvendab see, et planeeringuprotsessis on algusest saati edasi liigutud pooltõdede ja valega. Nii väidab riigihalduse minister Jaak Aab, et «hetkel ei ole langetatud ühtegi otsust, mis määraks, kas ja kuhu kavandatav tselluloositehas üldse tuleb». Tartu volikogu ees öeldi, et tehase asukoht selgitatakse välja mingi erilise uurimismetoodikaga alles 2019. aasta suveks.

Jarno Laur: joon alla ehk aruanne kaaslinlastele

Linnavalitsus on esitanud volikogule tagasiastumisavalduse ja muudatuste tõttu valitsuskoalitsioonis saab mul homme läbi üks neli aastat pikk teekond. On aeg tõmmata tehtule joon alla. Oli suur au juhtida nelja aasta vältel kodulinna arengu ja planeerimise ning ehitusvaldkonda. See on eluala, kus põrkuvad teravalt erinevad majandushuvid, naabrushuvid, aga ka ilmavaated. Seejuures enim silmapaistnud n-ö roheline telg polnud kaugelt nii keeruline kui ilmavaateline konflikt autokeskse ja inimesekeskse linnaruumi pooldajate vahel.

Sotsiaaldemokraadid Tartu Linnavolikogus

Tartu Linnavolikogus asusid tööle Jarno Laur, Martin Hallik, Marju Lauristin, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Heljo Pikhof, Ott Maidre ja Lemmit Kaplinski.

Jarno Laur: Holmi naasmine

Holmi kvartali arhitektuurivõistluse tulemuste väljakuulutamine tähistab küll võistluse lõppu, aga tegelikult hoopis ühe suure protsessi algust. Tartu taastub enam kui 70 aastat tagasi peetud sõjast. Mitme põlvkonna jaoks ununenud kohanimed – Holm, samanimeline sild ja tänav, mitmed vanad tähthooned, hotellid Ankur ja Bellevue teiste hulgas – on taas meie ajaloolises teadvuses. Holmi taastamine pole muidugi omaette eesmärk, vaid seondub laiema sooviga koondada linnakeskusesse olulised teenused ja funktsioonid. Mäletatavasti näeb kesklinna üldplaneering ette riigi omandis olevale maale riigimaja, mis koondab valitsusasutuste kodanikega seotud teenused kesklinna. Võidutöö «Emajõgi», mille autorid on OÜ AB Ansambel arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik, sai žürii toetuse ennekõike hea kohatunnetuse ja Emajõe väärtustamise tõttu. Töö sisu: perimetraalne, suhteliselt suurte mahtudega lahendus, kus jõeäärsed majad on madalamad kui Narva maantee poolne hoonestus, tekitab head vaated ka tagumise rea hoonetele. Narva maantee äärde loob kavand hea linnalise tiheduse. Tähtis on, et jõe ääres säilib Jaapani kirssidega pargiosa, mis on kujunenud tartlaste lemmikpaigaks Holmi pargis. Nii on tajutud kõige suuremaid loodusväärtusi ja päikeselisim pargiosa jääb ka tulevikus pakkuma rohelust ja silmailu. Kogu jõeäärne lahendus on sümpaatselt (suur)linlik: välibassein, varikatus ja astmestik muudavad jõekalda pilkupüüdvaks ruumiks, kus saab aktiivselt puhata või ka lihtsalt olla. Jõeäärne väljak haakub seejuures ka kirsiaiaga. Töö meeldejäävaim osa on vaieldamatult jõe kohale projekteeritud konsoolvarikatus. Selle idee teostus võib muuta kogu ala linna uueks sümboliks või lisada Holmi nende ikooniliste vaadete hulka, kus seni on raekoda koos suudlevate tudengite skulptuuriga, ülikooli peahoone, toomkiriku varemed või Tigutorn ja Ahhaa keskus. Võidutöö eelis on kindlasti tema teostatavus. Lähtutud on kinnistu piiridest, mis loob võimaluse hoonestada ala krunthaaval eri etappidel. Ometi ei ole võitnud kavand siiski veatu. Ennekõike on probleem selles, et pole arvestatud endise Holmi tänava suunaga. Kavandis on küll (Uus-)Holmi tänav, kuid see lookleb lingtänavana läbi kvartali, algab Narva maanteest ja suubub taas Narva maanteele. Perspektiivset Holmi silda ei ole võidukavandis ette nähtud, ehkki seda on ilmselt võimalik lisada. Positiivsena on tajutud üht praegust peamist jalgsikäigu suunda, mistõttu on läbi kvartali viidud diagonaaltänav Kaarsillast riigimaja (Annelinna) poole. Väljapakutud kasutusotstarbed erinevad üldplaneeringus kavandatust ning võidutööga jätkamise eeltingimus maaomanike poolt oli jääda üldplaneeringu lahenduse juurde selliselt, et Holmi tänava joonest Võidu silla poole jääksid avalikud funktsioonid (riigimaja) ning Raatuse tänava poole ärifunktsioonid. Parkimine on kogu kvartali ulatuses kavandatud maa alla, mis võimaldab hoonestust tihendada, kuid liiklusskeem vajab edasi töötamist, sest kogu maa-alune maailm on kavandatud ühe, Narva maantee saarel asuva sissesõiduga.

Jarno Laur: Avatus on Tartu edu alus

Hiljuti avaldas uuringufirma Kantar Emor Tartu kohta andmed, et Reformierakonda toetab 30 protsenti valijaid ja sotse umbes 12. Tõsi, valim oli väike ja veaprotsent suur. Mida see teile kõneleb? Nii väikese valimiga ei ole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Finišijoon on 15. oktoober ja siis on täpselt näha, kuidas asi kujuneb. Siiski, kui tulemus selliseks kujuneks, ei oleks erilist tähtsust, kes on sotside linnapeakandidaat. Kas oleksite valmis abilinnapeana töötama mõne muu rea peal kui senine planeerimise ja ehituse valdkond? Tartu poliitikas on selles mõttes huvitav seis, et siin ei välistata väga palju asju ette ära igaks juhuks. Tuleb tunnistada, et selle nelja aasta jooksul, mil senine koalitsioon on töötanud, on olnud väga hea koostöö. Küsimus on  selles, mida uus võimuliit tegema hakkab ja kas saame teha neid asju, milleks meie valijatelt mandaati küsime.

Tartu sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kuulub 36 naist ja 36 meest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu linnapeakandidaat Jarno Laur ja piirkonna esimees Heljo Pikhof annavad täna kell 13 Tartu linna valimiskomisjonile üle sotsiaaldemokraatide nimekirja, mis üllatab mitmete uute tegijatega ning on tugevam kui eales varem.   Valimisnimekirja esinumbriks ja ühtlasi linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Marju Lauristin, kes on lubanud valituks osutumise korral Euroopa Parlamendist lahkuda ja pühenduda kohalikule poliitikale. 

Sotsid kinnitasid Jarno Lauri Tartu meerikandidaadiks

Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse ala abilinnapea ametis töötav Jarno Laur on varem öelnud, et läheb sügisestele valimistele välja linnapeakandidaadina, kui tema erakond (SDE) teda toetab. Nii ka läks. Tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tartu piirkonna üldkogul nimetati ta meerikandidaadiks. Linna ees seisvatest väljakutsetest rääkides märkis Laur, et tartlaste suurimaks nurinaks on olnud tööalaste eneseteostusvõimaluste vähesus. Vähemasti kinnitavad seda rahuloluuuringud. «Soovime teha Tartust uue majanduse lipulaeva, kasvava ja kaasava Tartu, mis veaks Eestit eest,» ütles ta Tartu Postimehele saadetud läkituses.

Jarno Laur: tramm pole buss

Tartu uue üldplaneeringuga seoses kerkis pea esimese teemana üles võimalik trammiliin. Peatselt sekundeeris sellele monorelsi idee. Kui tõsiselt peaksime neid ettepanekuid võtma? Tramm, monorelss, metroo – mis te unistate, parandage parem asfaldiaugud ära! Mõelge neile asjadele siis, kui kõik muu, näiteks põhikoolid, on korras. Need on vaid paar reaktsiooni sotsiaalmeediast, mis kajasid vastu ettepanekutele radikaalselt muuta Tartu ühistransporti. On väga hea meel, et intrigeerivad ettepanekud ühistranspordi kohta on tekitanud huvi linna uue üldplaneeringu vastu ja pannud inimesi kaasa mõtlema. Ometi ei ole need ettepanekud pelgalt huvi tekitamiseks, vaid ikka soovist parandada linlaste liikuvust. Kolmandik tartlastest elab väga kompaktselt Annelinnas, seejuures on nende valdav liikumissuund igal hommikul ja õhtul kesklinn. Kahe linnakuga Tartu ülikool vajab head ühendust kesklinna ja Maarjamõisa vahel. Kliinikumi hooned vaevlevad pidevas parkimiskriisis, sest rahuldavat ühissõidukiühendust, mis laseks autota haigemajja arsti juurde või tööle või õppima, ei ole. Lisame siia äärelinna tekkinud Lõunakeskuse, mis erinevatel hinnangutel põhjustab umbkaudu poole Riia tänava liiklusvoost. Kas leida võimalusi suurendada tänavate läbilaskevõimet autode tarvis, ehitada enam korrusparklaid ja uusi sildu või pakkuda autosõitjale alternatiivi kergliiklemise võimaluste ja ladusa ühistranspordi abil.