Tag Archives: lasteaiad

Kadri Leetmaa: kõrge lasteaiatasu hakkab pärssima vanemate aktiivsust tööturul

Meie kultuuriruumis on tavaline, et kogu päeva kattev ja taskukohane lasteaiateenus võimaldab vanematel tööl käia.  Praegu on Tartu lasteaedade kohatasu 70 eurot ja 50 senti. Plaani järgi tõuseb see 2019. aasta alguses 75 eurole. Sellele lisandub toiduraha, mis on keskmiselt 1 euro ja 60 senti päevas. Isegi kui laps jääb mõnel päeval nohusena koju, ületab ühe lapsega pere lasteaiakulu 100 euro piiri. Teisele lapsele rakendub praegu soodustus 50 protsenti kohatasust, nii on kahe lasteaialapsega pere kulu koos söögirahaga uuel aastal üle 160 euro. Basseiniga lasteaias korjatakse lisaraha ujumisvõimaluse eest. Aeg-ajalt tuleb maksta mõne teatritüki eest. Lasteaedades tegutsevad tasulised huviringid (sealjuures kellaaegadel, mille eest lapsevanemad on juba kohatasu maksnud). Lisaks on väiksemates erahoidudes toidupäev kallim isegi siis, kui see hommikusööki ei sisalda. Tartu piirkonna keskmine brutopalk eelmisel aastal oli statistikaameti andmeil 1215 eurot ja netopalk 963 eurot. Loomulikult ei saa enamik inimesi keskmist palka, ent ka kujutletavate keskmiste inimeste puhul oleks lasteaiakulu proportsioon pere eelarves suur. Vaatame lähemalt:

Tartu linn võtku lasteaiatoidust 1 euro enda kanda

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas täna 2018. aasta lisaeelarvesse ettepaneku, mis kohustab Tartu linna kandma osa lasteaiatoidu maksumusest, et ohjata lastevanemate kulutuste kasvu ja panustada laste tervisesse. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku kohaselt jääb linna maksta üks euro iga lapse toidupäeva eest. Volikogu revisjonikomisjoni esimehe Kadri Leetmaa sõnul peab lisaeelarve keskenduma  linna prioriteetidele, milleks on lapsevanemate parem toimetulek. „Reformierakond ja Keskerakond on kahjuks ära unustanud koalitsioonileppesse kirja pandud lubaduse ohjata lasteaiatasude tõusu,“ märkis Leetmaa.  „Lasteaia kohatasu on seotud miinimumpalgaga ning kui linnavalitsus midagi ette ei võta, siis tõuseb see Tartus järgmisel aastal 75 euroni kuus.“ Lisaks kohatasule tuleb lastevanematel maksta ka toiduraha, mis kokku tähendab ühe lapse kohta enam kui saja euro suurust kulu. Heljo Pikhofi sõnul on sotsiaaldemokraatide ettepanek üheselt ka laste tervisliku toitumise huvides, mis ühtlasi paneb lasteaias ja kooliskäivad lapsed võrdsemasse olukorda. „Loodame, et volikogu enamusel jagub  kindlameelsust selle muudatuse poolt hääletada. Vastasel juhul on oht, et osa vanemaid loobub lasteaias pakutavast hommikusöögist või õhtuootest selleks, et kuludelt kokku hoida.,“ ütles Pikhof. Tegu on meetmega, mis panustab meie laste tervisesse ja mida ei saa ka kuidagi väärkasutada, lisas ta.

Tartu sotsiaaldemokraatide ettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarvesse

SDE fraktsioon Tartu Linnavolikogus esitas 11. detsembril parandusettepanekud Tartu linna 2018. aasta eelarve eelnõule.  Peame oluliseks: Säilitada lapsevanema poolt kaetava lasteaiatasu 2017. aasta  tasemel ehk 64,5 eurot kuus; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 224 784 euro võrra, et tagada vahendid kvalifitseeritud lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 1000 euroni; Suurendada koolieelsete lasteasutuste tööjõukulusid 200 000 euro võrra, et oleks võimalik luua lasteaia direktorite käsutuses olev nö palgavahendite puhver võimaldamaks rakendada tulemusjuhtimist vastavalt iga konkreetse lasteasutuse vajadustele; Kesklinna tänavaruumi jalakäijasõbralikuks muutmiseks Ülikooli tn rekonstrueerimist lõigus Vallikraavi-Lossi; Linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumide kaasajastamist. Seetõttu tuleks lisada Arhitektuuri- ja ehituse osakonna eelarvesse 60 000 eurot Kesklinna kultuurikeskuse arenduskuludeks: ruumiprogrammi koostamiseks, arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks  ja preemiateks; Vähendada hooldustasusid Tartu Hooldekodus, et vähendada hooldekodu elanike perede arvestatavat rahalist koormust; Kaasava eelarve osa suurendada 2019. aasta eelarve koostamisel 200 000 euroni ja ühe kaasava eelarve objekti  maksumuse ülemmäära 100 000 euroni; Suurendada üksikisiku tulumaksu laekumist 3 200 000 euro võrra; Tuua välja eraldi tabelina Tähtvere valla suuremad kuluartiklid, et lihtsustada Tähtvere valla elanikel eelarve lugemist.

Heljo Pikhof: Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm?

President Kersti Kaljulaid viskas õhku mõtte, et koolieelikuile tuleks lasteaias emakeele kõrval selgeks õpetada veel teinegi keel. Selles loos on tõtt: lapsed haaravad kõike ju lennult. Ajakirjanik Jaan Martinson läks oma arvamises konkreetsemaks: see teine keel peaks olema vene keel, sest inglise keel tuleb praegusajal iseenesest. Selle peale puhkes eri keelte vajalikkuse ja väärtuse üle käre arutelu, mis on sumbunud oma mõttetusse. Alushariduse kõige suurem probleem on hoopis muus. Meil napib noori ja nooremapoolseid lasteaiaõpetajaid ning peamine põhjus on väike töötasu. Liiati erineb keskmine palk paikkonniti ligi 2,4 korda (nii on see 2015. aasta täisandmete põhjal). Mõelgem: milline kõrgelt haritud õpetaja läheb lasteaeda tööle, kus omavalitsus maksab talle suurt südant ja suurt pinget nõudva töö eest vähem kui 500 eurot kuus? Õhust, armastusest ja missioonitundest aastakümneid lapsi kantseldanud ning koolitanud õpetajad lähevad aga riburada pensionile, ilma et noori peale kasvaks. Elame juba pikki aastaid oludes, kus praegustelegi nõuetele vastava alushariduse andmine võimalikult hästi ja võimalikult paljudele koolieelikutele eeldab lasteaednikelt suisa kangelasmeelt. Ilma teatud taseme teadmiste ja sotsiaalsete oskusteta, jah, ka väärtuste ja hingehariduseta ei ole laps kooliküps. Tartu on veerandi tublimate omavalitsuste seas, kus lasteaiaõpetajale makstakse enam kui 80 protsenti kooliõpetaja alampalgast. (Alammäärast räägime nüüd seetõttu, et keskmine selgub alles tagantjärele.)

Piret Uluots: teateid tegelikkusest ehk Elu võimalikkusest lasteaias

Tartus tõusis uuel aastal taas lasteaia kohatasu. Uuel aastal tõusevad ka lastetoetused, palgad, tulumaksuvaba miinimum ja toimetulekutoetuste piir. Ka linn aitab hättasattunuid oma sotsiaaltoetustega.   Samas nõustun linnavolikogu kolleegi Jüri Kõre seisukohaga, et sotsiaaltoetuste najal elada ei ole normaalne. Abistavatest meetmetest hoolimata on mitmed vanemad lasteaedadele võlgu. Põhjusi on siin erinevaid: on ajutisi raskusi, on lihtsalt minnalaskmist, on lahkuläinud vanemate vaidlust, kumb maksma peab jne.

Heljo Pikhof: Seleta kui lapsele

Meie lasteaednikud on enamasti oma kutsele truu rahvas. Ikka ja jälle kaalub põnnide lapsesuu ja silmasära üles «kutsehaiguse» – kroonilise alamakstuse. Tartus on talutav Nõnda on praegugi nii ühes kui teises Tartu lasteaias usinasti toimetamas õpetajaid, kellega koos ja kelle nimel pidasime aastaid linnavalitsusega palgaläbirääkimisi, mina toona kui Tartu haridustöötajate liidu ekspert. Püüdlesime kollektiivlepingut, mis võtaks kas või sammhaaval linna makstava lasteaiaõpetaja alamtasu riigipalgalise kooliõpetaja omale järele. Vaid korra see ka õnnestus, muidu terendas üldkooli pedagoogi töötasu määramatus kauguses kui virvatuli soos.

Kajar Lember: Hoida või oodata?

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.

Piret Uluots: mul on hea meel, et olen opositsioonis

Krõlli lasteaia õpetaja ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv linnavolikogu liige Piret Uluots tunnistab, et on opositsioonipoliitiku staatusega rahul, kuna on saanud oma mõtteid ausalt välja öelda. Teie nimest tulenevalt ei saa küsimata jätta, kas kunagine Eesti Vabariigi peaminister Jüri Uluots on teie sugulane. Jah, ta oli minu vanaisa vanem vend ehk minu vanaonu ja ma olin ka tema Eestisse ümbermatmise komisjonis perekonna esindaja.