Tag Archives: Lemmit Kaplinski

Lemmit Kaplinski pärib: Kas õhuluudadega inimeste rahu häirimine on ikka paratamatu?

Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak on kirjutanud Tartu Postimehes nn õhuluudadest (https://tartu.postimees.ee/6439836/rein-haak-ohuluua-tarvidusest) — tuntud siiski pigem lehepuhuritena — ning selgitanud, et nende kasutamine ja seotud häiringud on paratamatus, kuna hooldushanke võitja ei ole valmis reha kätte võtma. Teades, mil määral häirivad lehepuhurid tartlaste puhkust, tööd ja õpinguid; teades, kui palju on näiteid puhurite väärkasutusest; teades, kuidas puhurid tekitavad nii otsest kui kaudset reostust ja võimalikku ohtu nii kõrvalseisjate kui kasutajate tervisele, ei saa ma olla nõus ametniku väitega, et alternatiive ei ole ning et tartlased peavad igal aastal mitmel järjestikkusel nädalal neid häiringuid taluma. Tartu on varemalt väga selgelt öelnud, et meie linna valmidus taluda elukeskkonda oluliselt mõjutavaid häiringuid on ühemõtteliselt null. Meie linna soov on pakkuda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja pere kasvatamiseks parimat elukeskkonda Eestis, vahest kogu regioonis. Selle eesmärgi juurde ei saa kuuluda lasteaialaste keskel õhuluuaga vehkiv “kojamees”. Ei saa kuuluda Toomeäärse auditooriumi akende taga lektoriga edukalt konkureeriv undamine. Ei saa kuuluda kuival kõnniteel inimeste keskel tolmupilvi üleskeerutav töömees, kelle jaoks reha ei ole sobilik või piisavalt väärikas töövahend. Jah, sügisesed hooldustööd on kindlasti vajalikud ning ma ei soovi tänapäevaste töövahendite lauskeelustamist. Küll aga on minu sooviks näha Linnavalitsust otsimas lahendusi probleemile, mis ei jäta külmaks vist küll ühtegi linlast. Selleks, et saada aru, kas ja millised on Linnavalitsuse seisukohad, kavad ja arusaamine antud temaatikast, esitasin 08. novembris toimunud Volikogu istungil abilinnapea Raimond Tammele järgmised küsimused. 1) Millised on Tartu kulutused haljasaladelt lehtede koristamisele? 2) Kuidas kavatseb linn piirata linlasi tõsiselt häirivate ja erineval moel keskkonda reostavate lehepuhurite kasutamist? 3) Milliseid alternatiivseid lahendusi (näiteks teadlaste poolt soovitatud kohtmultšimine, kohapealsete kompostrite kasutuselevõtt, erisused haljasalade hooldusklassides vms) kavatseb Linnavalitsus rakendada ja millise ajakavaga? 4) Mis saab plastkottidesse pakitud lehtedest ja kuidas kavatseb Linnavalitsus lõpetada selle keskkonnahoiu seisukohast kaheldava praktika, kus biolagunevate lehtede pakkimiseks kasutatakse lagunematuid plastkotte? Loodan, et need küsimused aitavad mõista alternatiivseid lahendusi. Peatselt koguneb Linnavalitsuse juures minu varasemast ettepanekust alguse saanud ja mitmeid eksperte kaasav linnahaljastuse ümarlaud ja ma loodan, et me saame üheskoos arutada mu küsimustele vastuseks leitud alternatiive. Lõppkokkuvõttes loodan, et juba järgmisel aastal ei pea me enam taluma seda undamist kui paratamatust. Lemmit Kaplinski, 08.11.2018

Tartu linnavolikogu sotside fraktsiooni esimeheks valiti Gea Kangilaski

Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon  valis uueks esimeheks Gea Kangilaski. Aseesimeheks kinnitati Lemmit Kaplinski. Vastavalitud fraktsiooni esimees Gea Kangilaski kommenteeris eesootavat tööd: „Kanname Tartus suurima opositsioonijõu raskust ja lähtuvalt sellest sean peamiseks eesmärgiks linnavalitsuse töö kontrollimise, eraldi ja erilise fookusega korruptsiooni ennetamisel, aga samuti tahan seista hea selle eest, et Tartu püüdleks jätkuvalt avatud ja osalemist soodustava linnajuhtimise poole nii planeeringute, avalike arhitektuurikonkursside kui volikogu töö korraldamisel. Algamas on nii linna üldplaneeringu kui arengukava täiendamine, linn võtnud endale mitmete oluliste piirkondade ja sildade arendamise kohustuse (Sadama kvartal, keskkatlamaja ümbrus, Marja sild, ühendused Märja ja Vorbusega), kõik need peaksid saama ellu viidud nii, et oma sõna saavad kaasa öelda kõik kodanikud ja asumiseltsid, sh ka endise Tähtvere valla elanikud.“

Sotsiaaldemokraadid Tartu Linnavolikogus

Tartu Linnavolikogus asusid tööle Jarno Laur, Martin Hallik, Marju Lauristin, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Heljo Pikhof, Ott Maidre ja Lemmit Kaplinski.

Tartu esindajad erakonna juhtorganites

Pühapäeval, 11. juunil toimus Pärnus erakonna üldkogu, mille käigus valiti mitmed Tartu piirkonna esindajad ka SDE juhtorganitesse. Tartu piirkonna esimees Heljo Pikhof valiti SDE aseesimeheks. Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Tõnu Ints ning Euroopa parlamendi saadik Marju Lauristin valiti erakonna juhatuse liikmeteks. Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski valiti programmi- ja põhikirjatoimkonda. Noorsotside Tartu klubi juht Karl Pütsepp valiti valimistoimkonda. Palju õnne kõigile ning edu järgnevaks kaheks aastaks!  

Lemmit Kaplinski: Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas

Eesti Rahva Muuseumi valmimine seab Tartu ülejäänud muuseumid uude olukorda. Mida teha, et külastajad leiaksid üha sagedamini tee ka linna teistesse muuseumidesse? Kui kasulik oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rajamine? Eesti Rahva Muuseumi avamine on loonud kõigile Tartu muuseumidele ainulaadse võimaluse ja isegi kohustuse vaadata uuesti üle oma eesmärgid, hinnata muutunud võimalusi, leida uusi külastajaid ja mõtestada ühist kultuuripärandit. Tartu linnavalitsus otsib praegu uut hingamist linnamuuseumile. Koos kultuuriministeeriumiga arutatakse Tartu kunstimuuseumi tulevikku. Linlastel tuleb samal ajal otsustada linnasüdame esindushoone saatus. Need pole aga üksikküsimused, vaid kõik otsused peavad teenima Tartu linna ja laiemalt kogu piirkonna strateegilisi eesmärke kultuuripärandi ning turismi- ja elamusmajanduse valdkonnas. Kuigi tööd on alustatud, ei ole linn veel jõudnud sõnastada oma nägemust terviklikust muuseumide ja külastuskeskuste võrgustikust. Seetõttu ei ole praegu mõistlik astuda ennatlikke samme, vaid töötada koos asjaosalistega välja tegevuskava, mis toetaks Tartu kui regiooni tõmbekeskuse edasist arengut. Kuigi pool muuseumide tegevusest on seotud kogudega, räägin ennekõike teisest poolest – külastajatest ja külastatavusest. Kogude asjus pole vaja astuda murrangulisi samme, tuleb vaid jätkata liikumist ühishoidla rajamise suunas. Külastatavuses on ERMi valmimise järel toimumas muutused ja neid tuleb analüüsida.

Lemmit Kaplinski: linna argine sünnipäevakink Tartu lastekunstikoolile

Tartu linn soovib osta riigilt ära ERMi vana näitusemaja Kuperjanovi tänaval, et muuta see linna seltsimajaks. Kui see plaan teostub, mida võiks siis peale hakata Tiigi seltsimajaga? Tartu linnal on auvõlg omaenda lastekunstikooli ees, mille uue õppehoone ehitus tuli 2009. aasta majanduslanguse tõttu katkestada. Nüüd on linnal tekkinud võimalus see võlg tasuda ja anda lastekunstikooli käsutusse peatselt vabanev Tiigi seltsimaja. Kuigi kool jääb endiselt kasutama kahte õppehoonet, rahuldab selline lahendus täielikult tema vajadusi ning loob linnaruumi huvitava telje Tiigi tänaval. Tartu laste-kunstikool, nagu seda tollal nimetati, asutati esimese omataolisena Eestis juba 1957. aastal. Raske on alahinnata mitmeaastase õppekava alusel omandatud kunstialase alushariduse tähtsust tulevaste tegevkunstnike karjäärile. Veel vähem tohib aga mööda vaadata sel aastal oma 60 aasta juubelit tähistava kooli ligi tuhandest lõpetajast, kellest ei saanud tingimata kunstnikud, vaid ajaloolased, koolijuhid, ettevõtjad või näiteks kaitseväelased. Neile kõigile on lastekunstikool andnud kogu eluks julguse otsida ilu enese ümber. Oskus mõista teiste inimeste esteetilisi valikuid on võrreldav võõrkeelteoskusega ja on sellisena üks tervikliku hariduse nurgakive.

Tartu Linnavolikogu liige Lemmit Kaplinski (SDE) pälvis kultuurikandja tunnustuse

  Eile anti Athena keskuses kätte tiitlid Tartu 2015. aasta kultuurikandja laureaatidele. Pärast ametlikku osa oli tänukõnede aeg ning seejärel sai klaase kokku lüüa juba Tartu Popi ja Roki Instituudi kontserdi saatel. Tartu Uue Teatri lavastus «Odysseia» valiti parimaks kultuurisündmuseks eelkõige seetõttu, et suutis muuta terve Tartu teatrilavaks ning viia publiku rännakule müütiliste kangelaste maailma. Koreograafi ja lavastaja Renate Keerdi tunnistamisele parimaks teoseloojaks aitas kaasa järjekordne tõestus tema kõrgvormist, lavastus «Põletatud väljade hurmaa». Tartu kunstimuuseum sai parima kutselise koosluse nimetuse, sest paistis püsivalt silma tähelepanuväärsete näituste ja publiku kaasamisega. Harrastusliku koosluse aunimetusega pärjatud Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistluste meeskond tõi aga Tartusse maailmatasemel kirjandusfestivali.

Lemmit Kaplinski: Tartu vajab kultuuritehast

Selleks on kõigepealt vaja selgitada, mida see üldmõiste tähendab ja mida mitte. Kindlasti hõlmab kultuuritehas mingit hoonet või hoonekompleksi, mida hallatakse ühe tervikuna ja kus oma tegevusi korraldatakse. Enamasti on selleks kohaks vana tööstushoone – aastakümnete eest alanud tööstuse kolimine linnakeskusest välja on suuresti kultuuritehaste sünni põhjuseks –, kuid rahvusvaheline praktika näitab, et kultuuritehaseks võib olla ka näiteks laev (NOASS Riias), raudteevagun (Village Underground Londonis) või hoopis sõjaväekasarmud (Rojc Alliance Pulas).