Tag Archives: õpetaja

Toomas Jürgenstein: kes tahab saada õpetajaks?

Pole saladus, et üks Eesti hariduse võtmeprobleeme on õpetajate järelkasv. Nägin hiljuti ise lähedalt, kui raske on meie hariduspealinnas Tartus leida eesti keele õpetajat. Teisalt on praegustest matemaatikaõpetajatest 300-l vanust üle 60, kuid aastas lisanduvate sama aine õpetajate arvu on enamasti võimalik lugeda ühe käe sõrmedel. Küllap peituvad põhjused nii palgas kui koormuses, kuid mulle tundub, et õpetaja autoriteet ühiskonnas ja ­pika ajaga kujunenud stereotüüpide muutmine on niisama olulised. Õpetajate järelkasvu probleemi on märgatud mujalgi. Näiteks juhtis USA haridusmõttekoja juht Marc Tucker mõni aasta tagasi tähelepanu asja­olule, et Eesti õpetajaskonna seis on pikas perspektiivis kõike muud kui roosiline. “Torkab silma tohutu naisõpetajate ülekaal, keskmine vanus on 48. Me külastasime kaht siinset õpetajakoolitust pakkuvat ülikooli. Mõlemas räägiti, et loodus- ja täppisteaduste vallas pole peaaegu üldse tudengikandidaate,” märkis Tucker. (“USA haridusekspert: Eesti õpetajaskond tundub olevat haihtumise veerel”, Novaator, 18.02.2015) Noorte üliõpilaste kesist huvi õpetajaameti vastu kinnitab 2016. aastal tehtud tudengite eluolu ­uuring.

Toomas Jürgenstein kutsub hairdusarutelule

Haridusarutelu Toompeal: kes õpetab tulevikus meie lapsi? Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni korraldusel toimub kolmapäeval parlamendi konverentsisaalis arutelu selle üle, kuidas tagada, et noored õpetajad leiaksid tee kooli ja et häid õpetajaid jaguks ka tulevikus lapsi õpetama. Arutelu „Õpetajate järelkasv – kes õpetavad tulevikus meie lapsi?“ avab riigikogu esimees Eiki Nestor. Ettekannetega esinevad Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja õpetaja Hele Kiisel, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ning Triin Noorkõiv MTÜst Alustavat Õpetajat Toetav Kool.

Karl Pütsepp: õpetajaamet pole nagu iga teine

Viimastel aastatel on haridussüsteemi puudutava debati keskseteks märksõnadeks koolivõrgu korrastamine, väärtuspõhine õpe ning kogukonnapõhine kool. Eesti haridussüsteemi viib praegune arutelu kindlasti edasi, ent paraku on seejuures tagaplaanile jäänud arutelu õpetajaameti oleviku ja tuleviku üle. Täna, õpetajate päeval on suurepärane võimalus sellele vajakajäämisele tähelepanu juhtida ning veeretada mõtteid õpetajaameti kohta. Üks asi, mida laialdaselt teatakse, ent mida millegipärast endale tõsiselt ei teadvustata, on haridussüsteemi olulisus meie ühiskonna tuleviku kujundamisel. Haridussüsteemi vaieldamatuks nurgakiviks on aga meie õpetajaskond. Õpetajate igapäevane töö kujundab tuleviku inimesi. Seetõttu tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata ka õpetajate muredele. Õpetajatest sõltub ei rohkem ega vähem kui meie riigi ja rahva tulevik. Hiljuti avaldatud OECD iga-aastane haridusindikaatorite kogumikus “Education at a Glance” tuuakse välja rida probleeme, mis meie haridussüsteemis valitsevad. Üheks neist on vananev õpetajaskond (üle poole õpetajatest on vähemalt 50-aastased). Probleem ei ole vanades õpetajates. Nende elukogemus ja pikaaegne praktika on oluliseks osaks koolielust. Mõeldes palju tulist arutelu üles kütnud tervishoiu- ja tööpoliitika tuleviku debatile, on need numbrid igati positiivsed. Probleem seisneb aga selles, et noortele ülikoolilõpetajatele on õpetajaamet kas teine või tihti lausa kolmas valikuvariant. Vanematele pedagoogidele pole väärikat järelkasvu.