Tag Archives: Tartu linnavolikogu

Karl Pütsepp: millest kõnelevad meile vaikivad abilinnapead?

Suure suuga korruptsiooni välja juurida lubanud uus Tartu linnavalitsus teeb kõik selleks, et korruptsiooni peita, mitte kaotada. Sügisest on saanud kevad, mullused valimised tunduvad juba mägede taga olevat. Ometigi pole me pärast valimisjärgseid tutvustavaid intervjuusid abilinnapeadest mitte midagi kuulnud. Jah, Tamme kooli kriisi on kommenteerinud Madis Lepajõe, kes on linnavalitsuse liikmeist ainuke, kelle varasem töö- ja elukogemus lubab teda oma ala spetsialistiks nimetada. On näha, et talle on avalikkuse ees otsuste-ideede arutamine ning selgitamine mitte ainult ülimalt oluline, vaid loomulik osa poliitikutööst. Sama ei kehti aga kuidagi ülejäänud nelja Tartu abilinnapea kohta. Enamasti tekib ka poliitikateadlikul tartlasel raskusi nende nimetamisega. Ja mis kõige hullem: nad ei tee mitte midagi, et seda muuta. Võib aimata, mis selle taga on. Vähemalt nii targad ja kogenud poliitikud nad on, et teada: parem on olla vait ning mitte midagi teha. Nii kaob võimalus ka midagi valesti teha. Seni ongi koalitsioonipoliitikud (peamiselt Urmas Klaas, Madis Lepajõe ja Aadu Must) tegelenud lõõmavate tulekahjude kustutamisega: tselluloositehase, uue põhimääruse, Tamme kooli ruumipuuduse küsimused on neist vaid mõned, mis on laiema avaliku tähelepanu saanud. Linnavolikogu komisjonides on abilinnapead aeg-ajalt sunnitud kohal käima. Ometigi on sealgi lihtsam eeltööd ning süvenemist nõudvaid teemasid ning küsimusi lasta seletada ametnikel. Ja ametnikel pole ilmselt sellest ka suuremat lugu, nemad on kursis nagunii. Otsuseid ja valikuid teevad lõppeks siiski poliitikud. Ja inimestel on õigus olla kursis, mis kaalutlustel otsused sünnivad. Komisjonides küsimustele vastamise ametnikele delegeerimisest ohtlikum on uue põhimäärusega vastu võetud muudatused. Koalitsioonipoliitikud kaotasid EKRE fraktsiooni häältele toetudes infotundide korraldamise võimaluse. Millekski muuks kui demokraatia kitsendamiseks seda nimetada ei saa: sai ju demokraatlik valitsemisvorm vanas Kreekas alguse just arutelust, veenmisest – retoorikast. Infotundide korraldamise võimalus pole pelgalt opositsiooni tahe linnavalitsuse liikmeid ebamugavate küsimustega pommitada. See on demokraatia alusväärtustest tulenev kohustus linnavalitsuse liikmeil vastata nende poliitikute küsimustele, kes esindavad teiste inimeste huve peale Reformi- ja Keskerakonna valijate. Infotund on hea võimalus kuulata, mida abilinnapead arvavad, mida mõtlevad, millega nad tegelevad. Sellest sammu edasi minnes võiks avalik debatt, milles kahtlemata peab sõna sekka ütlema ka valdkonna eest vastutav abilinnapea, jätkuda juba näiteks Tartu Postimehe veergudel. Praegu puudub igasugune suhtlus ja debatt Tartu abilinnapeadega. Loomulikult on omaette küsimus, kuidas teha Tartu linnavolikogu istungite jälgimine internetis senisest lihtsamaks: kui juhtub ime ja mõni abilinnapea peakski talle esitatud küsimusele vastama, jääb see vastus hõljuma kuskile raehoone paksude seinte vahele. Seega on ju inimlikult võimalik abilinnapeasid ka mõista: neil pole motivatsiooni vastata, ei ole motivatsiooni pidada sisulist arutelu, mõttevahetust selle sõna otseses tähenduses.

Gea Kangilaski: Võimuliit õõnestab Tartu demokraatiat

Tartu linna uude põhimäärusse kavandab Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon hulga muudatusi, mis summutavad opositsiooni häält, vähendavad volinike õigusi ja kindlustavad oravate võimu. Uut põhimäärust on vaja Tähtvere valla Tartuga liitmise tõttu, kuid võimuliit plaanib muuta volikogu töö põhimõtteid, tehes näo, et need on vaid kosmeetilised parandused. Kas tõesti on 14 päeva linnavalitsusele liiga lühike aeg voliniku küsimusele vastata? Kelle huve teenib see, et arupärimise saab edaspidi esitada ainult volikogu istungil kohapeal, mitte aga kirjalikult enne volikogu istungit? Nii tekib viivitusi vastuste saamisel – suvekuudel venib vastamine halvemal juhul sügisesse. Samuti takistab volinike tööd ka kavatsus infotunnid ära jätta. Edaspidi linnavalitsusele operatiivselt küsimusi esitada ei saa. Need muudatused summutavad opositsiooni tööd ja volikogu saalis toimuvat diskussiooni.

Karl Pütsepp: uuest võimuliidust ja rohelisemast Tartust

Võimu säilitamine on uutest edasiviivatest ideedest ning muudatustest tihti olulisem. Seda on hästi näha Tartu uuest koalitsioonist: idee Tartust, mis seisaks värskelt ja julgelt vastu suurtele ühiskondlikele ja keskkonnamuutustele ning väljuks võitjana, on uuele võimuliidule võõras. Koalitsioonileppe sõnakasutusest tuleb välja, et reformierakondlastele ja keskerakondlastele on võõras ka mure meie ühise kodu pärast: looduskeskkonna eest seismine nende prioriteetide hulka ei kuulu. Keel teatavasti mitte ainult ei kujuta tegelikkust, vaid ka kujundab seda. Millest räägivad aga sõnad, mille vaimus on reformierakondlased ja keskerakondlased lubanud Tartut järgmisel neljal aastal juhtida: avatus, innovaatilisus, säästlikkus, sünergia, hoolivus? Kantseliitlikust bürokratismist, kultuurikaugusest ning inimesekesksusest.