Tag Archives: Toomas Jürgenstein

Toomas Jürgenstein: kas Chuck Norris kaotaks lõpueksamid ning tooks Vasja eestikeelsesse klassi?

Viibisin möödunud nädalal ühe väga hea gümnaasiumi lõpupeol ja ei mäleta, et eelnevatel aastatel oleks õpetajate ringis olnud nii palju juttu haridusega seotud probleemidest. Suuremalt jaolt on see põhjustatud meedias ilmunud intrigeerivatest artiklitest, nagu Hannes Rummi mõte kooliaja lühendamisest või Hardo Pajula kartus lääne ülikoolide humanitaaria allakäigust. Ja kindlasti ka minister Mailis Repsi lühikese aja jooksul õhku visatud arvukatest ettepanekutest: kohustuslik õpe lasteaias, riiklikest põhikooli lõpueksamitest loobumine, kodutööde kaotamine jne. Ehk polegi paha, et nimetud teemad paisati ühiskonna ette suve hakul ja „poole rehkendusena“ ning nende sügavam kaemine ootab ees sügisperioodil. See pakub suveks mõtteainet ning võimalusi ettepandud rehkendused lõpuni teha – miks mitte erinevaid lahendusi välja pakkudes või mõnda rehkendust lootusetuks tunnistades.

Toomas Jürgenstein: kes tahab saada õpetajaks?

Pole saladus, et üks Eesti hariduse võtmeprobleeme on õpetajate järelkasv. Nägin hiljuti ise lähedalt, kui raske on meie hariduspealinnas Tartus leida eesti keele õpetajat. Teisalt on praegustest matemaatikaõpetajatest 300-l vanust üle 60, kuid aastas lisanduvate sama aine õpetajate arvu on enamasti võimalik lugeda ühe käe sõrmedel. Küllap peituvad põhjused nii palgas kui koormuses, kuid mulle tundub, et õpetaja autoriteet ühiskonnas ja ­pika ajaga kujunenud stereotüüpide muutmine on niisama olulised. Õpetajate järelkasvu probleemi on märgatud mujalgi. Näiteks juhtis USA haridusmõttekoja juht Marc Tucker mõni aasta tagasi tähelepanu asja­olule, et Eesti õpetajaskonna seis on pikas perspektiivis kõike muud kui roosiline. “Torkab silma tohutu naisõpetajate ülekaal, keskmine vanus on 48. Me külastasime kaht siinset õpetajakoolitust pakkuvat ülikooli. Mõlemas räägiti, et loodus- ja täppisteaduste vallas pole peaaegu üldse tudengikandidaate,” märkis Tucker. (“USA haridusekspert: Eesti õpetajaskond tundub olevat haihtumise veerel”, Novaator, 18.02.2015) Noorte üliõpilaste kesist huvi õpetajaameti vastu kinnitab 2016. aastal tehtud tudengite eluolu ­uuring.

Toomas Jürgenstein: Kiri kadunud valijale

Tere! Hea sotside valija! Viimasel küsitlusel oli SDE toetusprotsent 6 ning hakkasin mõtlema, kuhu Sa kadunud oled. Peaaegu oleksin hakanud ümisema laulu „Truudusetu Juulia“, millele naistebänd Naised Köögis luuletas juurde ka meessoo nõrkusi avava variandi „Süüdimatu Julius“. Aga siis tuli mõistus koju, sest see oleks tähendanud enda asemel Sinust vigade otsimist. Tegelikult on vähene suhtlemine ja seletamine üks meie kontaktide lõdvenemise hädasid küll. Ma ei pea siin silmas mõningate eelnõude üksikasju ja detaile, loomulikult tuleb ka neile tähelepanu pöörata, vaid sotside üldisemaid põhimõtteid ja neist tulenevate otsuste ja käitumismustrite seletusi.

Toomas Jürgenstein: tänu ei küsi poliitilist eelistust, tee õnnele vist küll

Eesti riigi loojate ja iseseisvuse taastajate hulgas on erineva ilmavaatega inimesi. Kas tunnistame eri maailmavaadete vajalikkust ka tänapäeva Eestis? Riigikogu avaldas vabariigi aastapäeva eel tänu Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele. Avalduse esitajate hulgas oli kõikide erakondade esindajaid, lõpphääletusel vastuhääli ei olnud. Tõenäoliselt on inimesi, kellele tänu avaldati, lihtsam aduda, kui mõelda ühiskonna asemel mõnele väiksemale üksusele. Seepärast alustan meenutusega oma pikaajalisest töökohast Hugo Treffneri gümnaasiumis. 

Jürgenstein: loodan, et tänuavaldusel Eesti hüvanguks elanud inimestele on ka ühendav jõud

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein tõstis täna riigikogus peetud kõnes esile, et parlamendi tänuavaldus kõigile Eesti hüvanguks elanud inimestele ühtpidi ühendab erinevaid poliitilisi jõude, kuid teisalt loob igale erakonnale võimaluse rõhutada oma prioriteete.

Toomas Jürgenstein: sõnad teevad haiget

Sotsiaaldemokraatide saadikurühma nimel riigikogus kõnelenud Toomas Jürgenstein tunnistas, et otsus mitte hääletada justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldamise poolt ei olnud sotsiaaldemokraatidele kerge. „Me tunnustame Hannes Hansot tema valikus, kuid enamik meist lähtus kas teadlikult või intuitiivselt inglise mõtleja Jeremy Benthami utlitarismi põhimõttest. See põhimõte ütleb, et käitu nõnda, et sellega kaasneks võimalikult suur kasu võimalikult paljudele või siis võimalikult väike kahju vähestele. Kui küsida, kas südametunnistus kriibib selle otsuse pärast, siis vastus on, jah, kriibib küll,“ ütles Jürgenstein.

Toomas Jürgenstein kutsub hairdusarutelule

Haridusarutelu Toompeal: kes õpetab tulevikus meie lapsi? Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni korraldusel toimub kolmapäeval parlamendi konverentsisaalis arutelu selle üle, kuidas tagada, et noored õpetajad leiaksid tee kooli ja et häid õpetajaid jaguks ka tulevikus lapsi õpetama. Arutelu „Õpetajate järelkasv – kes õpetavad tulevikus meie lapsi?“ avab riigikogu esimees Eiki Nestor. Ettekannetega esinevad Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja õpetaja Hele Kiisel, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ning Triin Noorkõiv MTÜst Alustavat Õpetajat Toetav Kool.

Toomas Jürgenstein: erakoolid on ja jäävad Eesti haridussüsteemi osaks

Sotsiaaldemokraat Toomas Jürgenstein avaldas täna riigikogu kõnetoolist  heameelt selle üle, et lõpuks ometi sündis kompromiss erakoolide rahastamise osas, mis ühtlasi teenib haridusliku mitmekesisuse säilimist. „Erakoolid on Eesti haridusmaastiku osa ning lahendades erakoolide probleeme lahendame ka meie hariduse probleeme,“ ütles Jürgenstein täna parlamendi heakskiidu saanud seaduse kohta, mis võimaldab erakoolidel taotleda riigieelarvest tegevustoetust. Õpetajast poliitiku sõnul toetab seadus igati kohalike omavalitsuste ja erakoolide koostööd, mis juba toimib hästi Tartus, kus linn hoidis tänu sellele kokku ühe koolimaja ehitamise.

Toomas Jürgenstein: Jumala saadetud päästekopter

Ma tõenäoliselt ei liialda, kui väidan, et kirikuõpetaja Annika Laatsi sõnavõtt kooseluseaduse kaitseks saates „Suud puhtaks“ pakub veel kaua kõne-  ja mõtteainet ning tõstatab olulisi küsimusi, seda nii luterliku kiriku, kirikute kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Aeg arutada Mul pole kusagilt võtta asjakohast statistikat, kuid usun kogemusele toetudes, et arvestatav osa eesti kristlastest pooldab homoseksuaalide kooselu seadustamist või on selles küsimuses kõhkleval seisukohal. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on küll vastu võtnud homoseksuaalset kooselu taunivad avaldused, kuid näiteks luterlasena on mulle kõrgeimaks autoriteediks piibel. Piibli esimesel lugemisel võib tõesti tekkida arusaam, et homoseksuaalsed suhted mõistetakse seal üheselt hukka. Ometi on välja toodud ka teistsuguseid piibliseletusi, eesti keeles on neist soliidseim teoloogide Jaan Lahe ja Urmas Nõmmiku artikkel „Homoseksuaalsus piiblis” (Usuteaduslik Ajakiri nr 1, 2011). Nimetatud artiklis järeldatakse, et homoseksuaalseid suhteid piibli alusel hukka mõista ei saa. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et kuigi artikli ilmumisest on möödas aastaid, pole sellele ilmunud ühtki samal tasemel vastuartiklit.

Toomas Jürgenstein: venekeelsetele lastele eesti keele õpetamist ja teisi konflikte saab lahendada ka mõistlikult ja läbi dialoogi

See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti Tsiteeritud Henrik Visnapuu luuletust on loetud ja lauldud erinevate mõtete ja tunnetega. Tänavu võivad need värsid viia mõtted looduse puhkemisega hilja peale jäänud kevadele, Eesti Vabariigiga seotud sajandale aastaringile või siis poliitilistele tõmbetuultele Eesti poliitmaastikul. Kampaania avapauk sügisesteks kohalikeks valimisteks on ammu antud ning küsimus, kuidas endale võimalikult soodus algseis saavutada, on igas erakonnas aktuaalne. Poliittehnoloogia aabitsatõde kinnitab, et valimistel on edukad need, kes suudavad valijaid puudutava konflikti või konfliktid paremini üles leida ja sõnastada. Edasi süvendatakse seda konflikti äärmuseni kuni lõpus jääb alles kaks peamist vastandpoolt, kelle vahel justnagu valida tuleks. Reeglina ei kujune mõistlikku kompromissi otsivad jõud siin valijatele arvestatavateks alternatiivideks. Esimesi konfliktide „tulistamisi“ kohalikeks valimisteks on juba mõni aeg tagasi tehtud, on nendeks siis püüd vastandada valimisliidud erakondadele, vene koolide eestikeelseteks muutmise pooldajad ja vastased, laulupeo repertuaar, püüd Rail Balticu teemat oma erakonnale kaaperdada jne.