Pärast eelmisi Riigikogu valimisi asutasime 2011. aasta kevadel Riigikogu Valgamaa toetusrühma, mille esimees on mul olnud au olla. Juba neli aastat tagasi pidasime oluliseks, et Rail Baltic hakkaks kulgema läbi Tartu ja Valga.
On ääretult imelik, et viimased 20 aastat pole Tallinnast Riiga enam võimalik sõita ümberistumiseta kiire rongiga. Juba neli aastat tagasi leidsime, et oleks viimane aeg kõrvaldada bürokraatlikud barjäärid ja ehitada uued sillad kahe riigi vahele. Meie toetame Rail Balticu kulgemist läbi Valga ja Tartu.
Juhan Partsi pärandiga transpordi arengukavas aastateks 2014 – 2020 on välja toodud, et Rail Balticu projekt on Eesti kõige suurem kavandatud transpordiprojekt sel perioodil. Arengukavas on kirjas, et lähiaastatel valmivad uuringud ja projektid, millega kinnistatakse uue raudtee trassikoridor ning Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks 2017 – 2018. aastal. Samuti märgitakse ära, et arengukava perioodil on eesmärk olemasoleva taristu korrashoidmine ja selle efektiivne veomahtudega koormamine kauba- ja reisijatevedudega.
Mida meie, kagu-eestlased ja/või lõuna-eestlased, sellest välja lugeda võime? Kas seda, et kõik on juba otsustatud, aga midagi kindlat pole? Räägitakse oletustest – „Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul“ ja „võib osutuda võimalikuks“. Kuhu me nii jõuame?
Kardan, et olukorrani, kus me ei suuda oma taristut enam ülal pidada. Juba tänase raudtee ülalpidamine käib Eesti Raudteele üle jõu. Alles hiljuti vähendati liiklusohutuse tõttu rongide piirkiirusi näiteks Kaarepere ümber. Just seetõttu leian, et tänane Rail Balticu protsess tuleb panna pausi peale. Meil puudub korralik ja vigadeta teostatavuse- ja tasuvuse analüüs, mis kajastaks pikka perspektiivi ehk seda, missugused on meie kulutused pärast Rail Balticu ehitamist ning kas me suudame hiljem kogu oma taristut ülal pidada. Selge on see, et tänane Tallinn-Tapa-Tartu-Valga trass (ja ka teised trassid) vajavad samuti uuendamist.
Tehnilise Järelevalve Amet tellis möödunud aastal uuringu Eesti elanike teadlikkuse ja hoiakute kohta seoses Rail Balticuga. Selle teostas Faktum & Ariko ning tulemused põhinevad elanikkonna küsitlustel. Kuigi valimisse kaasati kogu Eesti, siis kõik analüüsitulemused tuuakse välja grupiti – Harjumaa, Raplamaa, Pärnumaa ja muu Eesti. Küsin siinkohal – mida meile selliste analüüside tulemused üldse annavad? Äkki keegi analüüsiks seda ka, mida lõuna-eestlased arvavad?
Eelmise aasta lõpus kinnitati uuendatud arengustrateegia Valgamaa 2020, milles on öeldud, et tuleb leida võimalused Koidula-Valga raudtee arendamiseks sobivaks nii reisi kui kiiremaks kaubarongiliikluseks ning on vajalik kiire rongiühendus suunal Tallinn-Riia ja Riia-Peterburg. Läbi Valga kulgev Rail Baltic aitaks täita ka seda olulist eesmärki.
Ka Eesti transpordi arengukavas on välja toodud, et aastatel 2014 – 2020 on riiklikult oluline parandada Venemaa suunalist rongiliiklust. Kahjuks ei räägita edasi Koidula-Valga-Tartu raudteekolmnurga taastamisest. Leian, et Eesti ja Euroopa ühendamiseks Venemaaga, Peterburiga, Peterburi investori ja turistiga, on selle kolmnurga taastamine oluline.
Rääkimata sellest, kuhu meil on veel tarvis aastaks 2020 transpordisektoris investeerida, kasvõi näiteks Tallinn-Tartu maantee ning teiste maanteede liiklusohutumaks rekonstrueerimiseks.
Palun siinkohal kõiki kaasvõitlejaid – võtame tempo maha! Analüüsime, kui kalliks meile Rail Baltic tegelikult läheb, arvestades kõigi erinevate sihtgruppide ja mõjudega ning pika perspektiiviga. Me ei saa täna Eestit arendada mõeldes, et „pärast meid tulgu või veeuputus“. Ka meie järeltulijad peavad hakkama saama Eesti riigi hästi ülalpidamisega. Tahaksin teada, mida arvavad Rail Balticu projekti protsessist ka kaasteelised härra siseminister Hanno Pevkur ning lugupeetud maavanem Margus Lepik.