Pärnu Postimehes ilmus 30. detsembril Vambola Paavo artikkel, milles ta nägi Rail Balticu kritiseerijatena peamiselt tartlasi, kes sel viisil võitlevad Tartu (paratamatu) provintsistumise vastu. Olukord pole siiski nii lihtne. Jutt on põhimõtteliselt kahest erinevast osast. Autor teeb järelduse, et ainuõige trassivalik on läbi Pärnu. Olles ise Riigikogus, moodustasime juba 2011 aasta kevadel Riigikogu Valgamaa toetusrühma. Pidasime juba siis oluliseks, et Rail Baltic hakkaks kulgema läbi Tartu ja Valga.
Kui süveneda Rail Balticu projektidesse piisava põhjalikkusega, saab asi veelgi selgemaks: Euroopa Komisjon on Skandinaavia firmalt COWI tellinud tasuvusuuringu aastast 2007. Töös peeti optimaalseks olemasoleva raudteetaristu kasutamist ja soovitas viia Rail Balticu läbi Tartu piirkiirusega 160 km/h. Seda trassi saaks kasutada maksimaalarv Eesti reisijatest. Seejärel tellis Rail Balticu meeskond rahvusvaheliselt AECOM-i firmalt uue tasuvusuuringu. See ei arvestanud praktiliselt raudtee positiivseid ja negatiivseid sotsiaalseid mõjusid. Uuring pidas otstarbekaks trassi paiknemise võimalikult hõreda asustusega alal, mis küll oleks keskkonda kahjustavam Pärnu trassile, kus piirkiiruseks on kava kohaselt 240 km/h reisijatele ja 120 km/h kauba jaoks. See annab Pärnu trassile majandusliku eelise. Seega pole praegu kavandatav Rail Balticu trass mitte Euroopa valitud, vaid see on kohapeal otsustatud.
Missugustel kaalutlustel valiti just niisugune trass ja niisugune piirkiirus, mis nõuab kogu Eesti ulatuses raudtee piiramist kahelt poolt taraga ja kahetasandiliste ristumiste (sildade või tunnelite) ehitamist nii sõidukite kui ka loomade liikumisteedele? Seda pole avalikustatud. Pärnu-suunalise trassi pooldajate mõtteviisile on omane Tallinna-kesksus. Selle nimel, et tallinlane ja võib olla ka Soomest tulnud külalised saaksid kiiremini Pärnusse ja Riiga, ollakse nõus ohverdama kogu muu Eesti raudteeühendus nii Läti kui ka muu Euroopaga. Rail Baltic jääb Eesti muust raudteevõrgust eraldatud unikaalsuseks, mida mööda soomlased võivad sõita Pärnusse, tallinlased Riiga ja Soome kaubad Euroopasse. See võiks olla aga osa Eesti raudteevõrgust, mis võimaldaks praktiliselt kogu Eesti elanikel sõita nii Tallinnasse kui ka Riiga ja sealt edasi. Tuleb kaaluda, kas võimalus sõita Riiga kahe tunniga (kolme asemel) on tallinlastele nii oluline, et selle nimel rajada hirmkallis kiirraudtee, mis reisijate vähesuse tõttu jääb valdavalt siiski madala kiirusega kaubarongide kasutada. Samas on katkenud üle saja aasta tegusalt toiminud raudteeühendus Tallinn – Tapa- Tartu- Valga –Riia, samuti ei ole enam ajaloolist Pärnut Lätiga ühendavat raudteed.
Nüüd on siis kolme riigi valitsusjuhid andnud ka oma allkirjad Pärnu suunalisele Rail Balticule. Kuigi uus tasumisuuring valmib alles aprilliks 2017. Mida meie, lõuna- ja kagu-eestlased sellest arvama peaksime? Oleme juba pikemat aega püüdnud teisiti arvata, aga meie juttu pole kuulda võetud. Ei ole kuulda võetud ka nende inimeste hirmusid sellest, kuidas muutub halvemaks nende elu siis, kui uus trass tuleb. Kas see rong laiemas mõttes on juba läinud? Kas me vajame Maarjamaale kolmandat raudteed põhjast lõunasse või saaks hakkama Rail Balticu trassi paigutamisega olemasolevale raudteekoridorile Tallinnast Riiga üle Tartu ja Valga? Kohe, kui see raudtee teema sellisel kujul esile kerkis, lootsid Valgamaa inimesed rõõmsalt, et trass kulgeb üle Valga.
Nii või teisiti on kõigist varasematest aruteludest ja ajakirjanduses ilmunust läbi kõlanud, et uus trass lõikab Eestimaa mitmeks osaks ja pole kindel, kas sellel trassil oleks küllaldaselt reisijaid ja kaubakoguseid, mida vedada? Kui kalliks läheb Pärnu trass majanduslikus ja ka sotsiaalses mõttes? Tegutseda tuleks ikka nii, et haaratud oleks kogu Eesti raudteevõrgu tulevik. Hoolimata riigijuhtide allkirjadest, on veel aega ümber mõelda. Olemas on ju raudteekoridor. On inimesed, kes selles rongis sõita tahaksid. Miks ei võiks kaubadki siitkaudu liikuda, kui neid üldse nii palju tuleb nagu praegu räägitakse.
Rein Randver
Tõlliste vallavolikogu esimees, SDE Valgamaa piirkonna esimees