Rein Randver: Vaba aja sisustamiseks on palju võimalusi

Rein Randver 2015Minu põlvkonnal on võimalik lapsepõlvest meenutada pallimängu ja suusa- ning jalgrattaretki, rääkimata sagedasest viibimisest vabas looduses. Praegustel lastel on nina juba pisipõnnieast televiisoriekraani või arvutimonitori ees. Suuremad nõuavad juba nuhvleid ja muid taolisi seadmeid. Tore, et aeg on edasi läinud ja tehnika areneb, aga seoses sellega on tekkinud uued murekohad. Puudu jääb tundeelukasvatusest, mida annab sage viibimine looduses. Keha kipub jääma kängu vähesest liikumisest. Ja siis ei ole ime, et sõjaväkke siirdujate tervist kontrollides selgub, et paljud noored on haiged. Kes lähevad aega teenima, elavad rängalt üle esimeste nädalate ja kuude kohustuslikke jalgsiretki. Ühesõnaga – liikumist jääb väheks, huvitegevus on ühekülgne.

Hiljuti Riigikogus kirgliku toetuskõne pidanud Riigikogu liige Inara Luigas rõhutas, et kui tehakse rohkem sporti, tegeldakse arendava tegevusega kunsti- ja huviringides, arenevad lapsed igakülgselt. Mitteaktiivsed lapsed muutuvad aktiivseteks, neil on entusiasmi elus edasijõudmiseks ja oma elueesmärkide püstitamiseks. Nad on motiveeritud tegema nutiseadmete välist koostööd, on võimelised reaalses maailmas õlg-õla kõrval üheskoos midagi tegema. Puutudes lapseast kokku huvitavate tegevustega, tekib lastel uudishimu erinevate valdkondade vastu ja arusaam sellest, milliseid võimalusi ühiskond enesearendamiseks  pakub.

See ei ole üksiku riigikogulase, ega ainult Riigikogu mure, vaid kogu riigi ja ühiskonna edasiarenemise jaoks ülimalt oluline. Tuleb luua tingimused kooli- ja koduväliseks õppeks, see on ühiskonna hädavajadus.

Huviharidus peaks olema kättesaadav igale lapsele ja noorele. Linnades on võimalusi palju ja seal pakub neid ka erasektor, kasusaajate arv ja leibkondade maksujõulisus on suurem. Maapiirkonna noorte jaoks on tihti huvihariduse kättesaadavusel mitmeid piiranguid – perel pole raha, transpordivõimalused on kehvad jne. Samas on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna mure ka huviringide töölerakendamine. Sageli on probleemiks see, et ruume ja väljakuid, kus tegutseda jätkub, aga vajaka jääb juhendajaid. On mõned üksikud entusiastid, kes teevad huviringe tasuta ja siiski südamega, kuid ka nemad vääriksid vastavat tasu. Tugevamad spetsialistid ja juhendajad on koondunud sinna, kus neil on palju noori, keda juhendada.

Huvihariduse andmine on oluline juba laste üsna varajases eas, miks mitte juba lasteaias. Siis jääks külge harjumus omandada ka mitteformaalset haridust ning on võimalus eakaaslastega suhelda ka väljaspool lasteaeda.

Just kohalik omavalitsus on see, kes peaks tegelema huvihariduse küsimustega.  Ka riik osaleb ja kehtestab nn. ringiraha, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses, vähendada riskikäitumist. Seega tagatakse koos riigiga parem ligipääs huviharidusele. Vaadates reaalset seisu, oleks koduvallal riigipoolne lisatoetus käesoleval aastal septembrist aasta lõpuni üle 20 tuhande. Valga linna toetus oleks üle 60 tuhande euro.  Kohalikud inimesed aga teavad, milliseid huviringe on vaja ja võimalik moodustada alevikus, külas või linnas. Samuti peaks üle saama igapäevastest harjumustest, et kõik mis on hea, on linnas. Kui praegu käib teatud osa noori huviringides linnas, siis midagi imelikku ei oleks ka selles, kui Valgast Harglasse mingi hobiga tegelema sõidetakse.

Valga linna kohta saab öelda, et siin on küllaltki palju võimalusi noortele tegutsemiseks ja ilmselt jätkuks huviringides kohti ka mujal elavatele lastele. Iseküsimus on, kuidas korraldada nii, et lisaks isa-ema autovõimalusele,  seataks sisse ka teisi sõiduvõimalusi selleks ajaks, kui ringides toimub tegutsemine.

Kindlasti muutuvad mitmekesisemaks noorte huviringides osalemised uue suurvalla sünniga. Just siis võiks rohkem panustada niisuguste ringide ja juhendajate ristkasutamise peale. Suur roll on kindlasti kultuuri- ja huvikeskusel ning muusikakoolil ja spordiklubidel, aga iga kogukond peaks mõtlema ka sellele, kuidas võimaldada lastele huvitavat tegevust kohapeal. Ükski piirkond ei tohi ka tulevikus selles mõttes ääremaaks jääda.

Rein Randver
Tõlliste vallavolikogu esimees

See sissekande postitati kategooriasse Arvamused. Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>