Kultuuriministri eestvedamisel võeti 2017. aasta kevadel vastu otsus, millega käivitati sotsiaaldemokraatide algatatud huvitegevuse reform. Selle eesmärgiks on tagada igale noorele võimalus saada osa talle meelepärasest huviringist. Huvitegevuse ja huvihariduse toetamine riigieelarvest käivitati juba 1. septembril 2017. aastal. See on esimene reaalne regionaalpoliitiline meede!
Sotsid on selgel veendumusel, et igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, peab olema võimalus saada osa huvitegevusest. Omavalitsustel tuleb panustada sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu selleks siis uue trenni või huviringi avamine või siis täiendava koolibussi käikupanemine.
Noorteseire andmeil ei olnud 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last oli huvitegevusest kõrvale jäänud. Kõrvalejääjate põhjused on erinevad – pere majanduslik olukord, sobiva huviringi puudumine või juhendajate nappus. Just selline olukord sai antud toetussüsteemiga tuge.
Kõik omavalitsused said regionaalsetel alustel põhineva valemi järgi vahendeid laste huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks. Lisaraha suuruse arvestamisel on aluseks erinevad näitajad – noorte hulk, erivajadustega noorte arv, toimetulekuraskustes perede laste arv, aga ka näiteks kohaliku omavalitsuse finantsvõimekus. Kagu-Eesti omavalitsused saavad kordades rohkem toetust ühe noore kohta, kui meie suured linnad. Samuti on see toetusmeede, kus tegelikult ka otsustavad kohalikud raha kasutamise üle ja eelkõige peakski just noored olema need, kes selle toetuse otsustamise juures on. See on koht, kus igaüks võiks vaadata otsa oma kohaliku omavalitsuse juhtidele ning uurida, kuidas ja keda on selle raha kasutamise jagamisse kaasatud ning mille jaoks täpselt seda planeeritakse.
Toetuse abil on tänaseks parandatud huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavust ja kvaliteeti ning taganud mitmekesisema valiku. Sotside eesmärk on tagada igale noorele valikuvõimalus kolmes huvitegevuse valdkonnas, milleks on sport, kaunid kunstid ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Selle toetuse abil on avatud muusikakoolides täiendavaid pilliõppe erialasid, avatud maapiirkondades erinevaid spordiga tegelemise võimalusi, noored on õppinud orienteerumist, kokandust, nende jaoks on huviringide näol tehtud huvitavaks füüsika ja keemia jne. Kaasates noori selle raha kasutamise planeerimisse on ainuvõimalik lahendus selle toetuse kõige eesmärgipärasemaks kasutamiseks.
Noori tuleb kaasata kõikide neid puudutavate otsuste tegemisse. Nad on asjalikud ning oskavad öelda, kuidas oma vaba aega kasutada ning millistes huvikoolides või –ringides osaleda tahavad. Kaugemalt vaadates võib see tunduda väike asi, kuid nähes nende noorte rõõmust säravaid silmi saab igaüks aru, et see raha on läinud õigesse kohta.
2019. aasta vahendid on juba jagatud, kuid mitmetes omavalitsustes on jäetud ka kohalikele MTÜdele võimalus sellest veel osa saada. Olge julged oma kohalikest omavalitsustest selle toetuse kohta küsima ning tehke julgelt ettepanekuid. Samuti on asjalike ettepanekute korral omavalitsustel võimalus igal ajal ka seda kava muuta, kui selleks on soovi ja vajadust.
See on esimene regionaalpoliitiline meede, mis aitab äärealadel elavaid perekondi. Loodan, et peagi näeme ja tunnetame oma lähikonnas juba järgmiseid meetmeid, mis teiste hulgas toetavad oluliseks ka maapiirkondade ja Eesti ääremaade inimesi.