Uus president on valitud, uus koalitsioon sündinud ja uus valitsus ametis. Kõik need sündmused pakkusid vahepeal nii suurt kaasaelamist, et tekkis küsimus, kas varem kokkulepitud muudatused ka edasi kestavad. Igatahes haldusreform jätkub. See on uuteski lepetes kirjas ja tegevused selles suunas ei ole katkenud. Ehk võiks sõnastada uue vanasõna – tehku see linnarahvas mistahes, maarahvas läheb oma eluga edasi. See on nüüd küll pika puuga lajatatud, aga omajagu tõde selles on. Omavalitsuste liitumisläbirääkimised on kestnud ka Valgamaal.
Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse kasvu,et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, piirkondade arengueelduste kasutamist, konkurentsivõime suurendamist ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamist. Muutuste tulemusena peavad omavalitsused olema võimelised iseseisvalt otsustama ja korraldama kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid.
Valgamaal on senised omavalitsused juba põhimõtteliselt kokku leppinud, kes kellega ühineb ja vastavad otsused on tehtud või lähiajal veel ees. Valdavalt moodustub välja kolm suuremat piirkonda Valgamaal – Tõrva, Otepää, Valga.
Siinkohal tahaksingi arutleda selle üle, missugune peaks meie uue, Valga omavalitsuse nägu olema. Tähtsat rolli hakkavad etendama uues omavalitsuses kogukonnad oma eestvedajatega ja aktivistidega. Põhiline ei ole rahastamine, vaid ka linna, küla, alevi igapäeva- ja arenguteemad. Tegemised peaksid jätkuma selle nimel, et siin oleks hea elukeskkond, hea õppida ning oleks enim töökohti. Noored peaks saama omandada teadmisi alusharidusest kuni kutsehariduseni . Tervishoiu teenuste osutamise osas jätkub haiglal koostöö Tartu kliinikumiga ja kaasajastatakse perearstikeskus, arendatakse erinevaid sotsiaalteenuseid . Vajalik on koostöö jätkumine riigiga, et regionaalsete tegevustega toetada piirkonda ja ära hoida süvenevat ääremaastumist. Kohtadel on vajadus paremate elektri- ja interneti ühenduste loomisele. Konkreetsemaks tuleks minna ka riigiasutuste väljakolimisega pealinnast. Oluline on ka tagada 24/7 kodanike turvalisus, sest oleme ju Eesti lõunavärav. Meie regioonis on tegemisel politsei struktuuri ümberkorraldused nn. pilootprojekt. Kas nüüd on õige aeg ja siin? Vallas on vaja paigutada enam vahendeid teedesse, sealhulgas jalgteede rajamisse. Miks mitte ühendada valla suuremad kohad valla teeninduskeskustega ja kergliiklusteedega. Paremate liikumisvõimaluste loomine on suures omavalitsuses üks võtmeküsimusi. Ühistranspordi korraldus peab tulema kohalikule tasandile, kus teatakse inimeste ja piirkondade soove paremini. Riiklikul tasemel ootame seda, et ometi kord hakkaksid ühilduma Tartu ja Riia rongide sõiduplaanid – meie maakonna inimestele on Riia lähem suur keskus kui seda on Tallinn. Pealinlane või tartlane või nende külalised peaksid piirilinnast hõlpsamini naabrite pealinna saama, et sealt siis kas või lennukiga mujale maailma reisida. Mõtlema paneb ka nn. Rail Balticu projekt, selle ehitamine ja tasuvus. Riigi osa on projektis ligi viiendik ehk üle kahesaja miljoni euro. Kas uue trassi valmimisel oleme hiljem võimelised hoidma käigus kahte raudtee liini põhjast lõunasse?
Uutest kohustustest ja suurematest rahastamisvõimalustest on vastses koalitsioonilepingus küll juttu, aga needki teemad vajavad lahtirääkimist. Mille arvelt oodatakse lisanduvate ülesannete elluviimist? Me kaasame kohtadel, ka riigi vahendeid, et hakata osutama paremaid teenuseid. Kui senised tähtajad peavad, tuleb otsused teha veel selle aasta sees ja niisugust otsustamata aega ei taha ka enam üle elada.
Haldusreform kui riigireformi üks osa peab edasi minema, tulevasel Valga omavalitsusel on mõtteid, kuidas seda teha ja arutelud kohtadel jätkuvad.
Rein Randver
Tõlliste Vallavolikogu esimees (SDE)
