Kolmapäeval 25.09 toimus Jõgevamaa Gümnaasiumis Jõgeva linnapeakandidaatide debatt teemal „Kas kodukohta tuled külla või elad seal? Kolm moodust, kuidas noori motiveerida kodukohta edasi arendama enda tulevases elus“. Valmistasin antud ürituseks ette väikese essee, mida täiel mahul seal ette kanda ei lootnudki. Kuid huvilistele, kuidas ja miks noored Jõgevale peaksid jääma, postitan selle essee oma blogisse lugemiseks. Tahan tänada Jõgevamaa Gümnaasiumi direktorit, Alo Savi, kes kutsus kokku kõikide erakondade linnapeakandidaadid ning kes tegi hea töö debati moderaatorina.
Essee „Kas kodukohta tuled külla või elad seal? Kolm moodust, kuidas noori motiveerida kodukohta edasi arendama enda tulevases elus“
Kolm peamist lähenemist, mis võimaldaks noortel oma kodukohas oma tulevast elu planeerida on töökohad, meelelahutus ja vabaajaveetmise võimalused ning üldine elukeskkond. Ja neid kolme asja tuleb rakendada koos. Ei ole olemas ühte kindlat asja, mis motiveeriks noori oma kodukohas elama ning ka need kolm asja ei taga lõplikult seda, et kõik noored Jõgevale jääksid. Lõpptulemusel on palju neid, kes ei taha väikelinnas elada erinevatel põhjustel, olgu selleks paremad palgad suurlinnades või välismaal. Paremad meelelahutusvõimalused ja rohkem sarnaste huvidega inimesi. Suurtes linnades on paratamatult suurem võimalus leida inimesi, kellega sul on palju ühist. Samuti meeldib mõnele kiire elutempo ja müra- ning valgusreostus, või siis ollakse nõus sellega leppima suurema raha või „lahedamate inimeste“ pärast.
Nüüd natuke sellest, kuidas saavutada paremaid töötamisvõimalusi, mitmekesisemat meelelahutust ja paremat elukeskkonda.
1.
Töökohad on olulised. Irooniliselt võiks öelda, et Jõgeva linna koolid annavad LIIGA head haridust ning meie parimad pojad ja tütred saavad kõik ülikoolidesse ja kõrghariduse, kuid neil pole omandatud haridusega Jõgeval väljundit. Koolid on nii head, et linn ise ei jõua järele. See tähendab, et noored, kellele meeldib Jõgeva ja kel on siin hobid ja sõbrad, ei saa leiba lauale sellise tööga, millest nad unistanud on. Selle jaoks, et neil noortel oleks võimalus siduda ennast Jõgevaga, tuleb luua tingimused kas töö leidmiseks või iseendale töökoha tekitamiseks. Selleks, et Jõgeval oleks töökohti nii tootvas tööstuses kui ka kõrgemat lisandväärtust tootvates majandusharudes peaks Jõgeval olema ettevõtlusinkubaator ja tööstuspark. Tööstusparki Painkülla oodatakse juba aastaid ning loodame, et see kunagi ka valmis saab. Linna sisse sellist asja teha ei ole võimalik ruumipuuduse tõttu ning seega olekski Painküla parim koht. Teine asi, mida linnas ise ära saaks teha oleks Ettevõtlusinkubaator. Koht, kus saab alustada ettevõtet. Selles asutuses on soodsad ja sobivad ruumid, mida odavalt alustavale ettevõttele rentida ning kus on olemas teadmised, et ettevõtteid nõustada juhtimise ja tootearenduse alal, et uutes ettevõtjates tekiks ka korralik ettevõtluskultuur. Samuti on selles asutuses olemas ühised struktuurid mõnede ettevõtluse jaoks oluliste tegevuste elluviimiseks, mida alustaval ettevõttel üksinda on kulukas pidada, kuid mis aitavad kaasa ettevõtetel turupositsiooni saavutamisel, nagu meedia ja turundustugi ning logistiline abi. Et Jõgeva noored saaksid oma tulevast tööd ja elukutset paremini planeerida ja aidata otsuste langetamisele kaasa, siis tuleb hakata kooli noorte seas läbiviima ettevõtluskonkurssi, kus noored saavad välja tuua oma ideid ning parimatel aidatakse läbi ettevõtlusinkubaatori neid ellu viima hakata. Ehk siis, gümnaasiumis tuleb kokku punt noori, kes arvab, et mingi ideega nad saavad rikkaks. Hea idee puhul aidatakse neil koostada sellele äriplaan ning kui neil on huvi seda ideed ka elluviia, siis saaksid nad seda teha ükskõik millisel ajahetkel läbi ettevõtlusinkubaatori. Äriplaanist reaalse teostuseni võib kuluda aastaid ning inimesed võivad isegi vahepeal ülikoolis ära käia, kuid soovi korral on neil võimalus tulla seda ideed Jõgevale elluviima. Mine tea, äkki sellest äriideest saavad nad ka innustust oma eriala valikul ning see võib olla motivaatoriks noorele ennast Jõgevaga siduda. Maailma majandus on juba nii globaliseerunud ja interneti põhine, et pururikkaks tegevaid ettevõtmisi saab alustada ja läbi viia läbi arvuti ja interneti ükskõik millisest maailma otsast. Samuti on muutumas ka kaugtöö järjest populaarsemaks ning tulevikus ei ole enam vahet, kus kohas sa oma töö ära teed, peaasi, et see õigeaegselt tehtud on. See tähendab, et Jõgevale tuleb luua ka muud tingimused, et noored tahaksid siia tagasi tulla.
2.
Teine oluline asi noorte motiveerimiseks ennast Jõgevaga sidumisel on meelelahutus ja vabaajaveetmise võimalused. Arvan, et ühele noorele on see isegi olulisem kui töö, sest olgem ausad ainult töö pärast elada on ka ikka suht nadi. Tööle lisaks peab elus olema korralikult lusti ja lillepidu. Kuid Jõgeval toimuv lust ja lillepidu on nii ühe külgne. Noortel peab olema võimalus saada ka väheke kvaliteetsemat meelelahutust Jõgeval ning Kultuurikeskus võiks olla see asutus, mis pakuks Jõgeva inimestele meile vastuvõetavat kultuuri ja meelelahutust. Samuti peab siia tekkima muid meelelahutus asutusi, mis täidaksid turuniši natuke nõudlikumale meelelahutuse tarbijale ja mille äriedu ei põhineks ainult ohtral alkoholitarbimisel.
Õnneks vabaaja veetmise võimalused on meil head, kui noor on spordihuviline. Selle pundi, kellega jalgpalli, korvpalli või võrkpalli koos mängida saab Jõgeval kokku. Samuti on Kuremaa ujula lähedal ning Virtuses toimuvad erinevad treeningud. Kuid kui noor on kultuuri või muusika huviline, siis on peale gümnaasiumi lõpetamist juba natuke keerulisemad lood. Raske on ennast siduda Jõgevaga, kui seltskond, kellega sa bändi või teatrit tegid kooli ajal lähevad kõik eri Eesti nurkadesse õppima, kaitseväe teenistusse või isegi välismaale. Sest pärast seda aega, mil ollakse Jõgevalt eemal on keeruline sama seltskonnaga jälle seda aega leida Jõgeval, et oma meelishobidega tegeleda. Seepärast võiks kultuurikeskus ka siinkohal abiks olla ning olla teerajaja ning tekitada võimalusi erinevatele gruppidele koos käimiseks. Olgu selleks siis teatritrupp või mis iganes. Samuti peavad noored olema ise ka aktiivsed ja leidma ühiseid huve inimestega, et huvitavaid tegevusi koos teha. Meie oma sõpradega alustasime palliklubi, et koos korvpalli mängida ning nüüd vean ka poliitikaklubi Jõgeval, sest see on minu üks suur huvi. Tore on käia koos inimestega, kes jagavad sinu huvi ja suudavad ühiskonna asjades kaaasa mõelda. Kokkuvõtvalt selle punkti all võib öelda, et kui me tahame, et noored rohkem Jõgevaga ennast seoks, siis tuleb neile pakkuda lisaks tööle ka vabaajaveetmiseks valikuvõimalusi.
3.
Elukeskkond. Praegu gümnaasiumis õppiv noor veel ei mõtle sellele, millises keskkonnas nad tahavad elada ja kus tulevikus oma lapsi kasvatada, kuid viie kuni kümne aasta pärast saadab see mõte neid regulaarselt. Siis avastatakse, et Jõgeval on hea. Kui tore lapsepõlv teil endal siin oli ning kui rahulik ja turvaline siin on. Eriti siis kui oled oma suurlinna korterist välja astumas, mis asub kuskil Annelinnas või Lasnamäel ja maksab vähemalt kümme korda rohkem kui samaväärne korter Jõgeval. Panete alarmi peale, keerate oma kolm lukku kahel uksel kinni ning trepist alla minnes ikka painab teid mõte, kas alarm ikka sai peale ja uksed said lukku. Siis kui lapsi maja taha mängima ei julge lasta, sest mine tea, millised perverdid seal hulguvad või kust nad süstla leiavad. Siis saadab teid kaks unistust, kas ennast laenuorjaks teha ja 200 000 eest osta põllupeale pappkarp, mida siis oma koduks kutsuda ja kus lapsed saaksid rahulikult aias mängida või oi kui hea ikka Jõgeval oli. Neile, kes ennast mingil eluhetkel selliselt mõttelt ennast avastavad tulebki luua võimalused ennast Jõgevaga sidumiseks, et nad saaksid siin elada kvaliteetset elu, mida ei saada pidev vingumine igavuse ja rahapuuduse üle. Paljud tingimused selleks juba on täidetud: meie lasteaiad on head, koolid head, või irooniliselt isegi liiga head, huviharidus on hea, sporditegemise võimalused on head. Nüüd tuleb veel vaadata, kuidas saada Jõgevale võimalused rihma lõdvaks laskmiseks ja kuidas siinne elukallidus saada kooskõlla meie sissetulekutega. Üks noori hirmutav faktor Jõgeval on kõrged kütte hinnad, mis ei ole vastavuses meie linna inimeste sissetulekutega. Kuigi Jõgeva soojamajanduse eest vastutab eraettevõte AS Eraküte, on mul siiski paar stsenaariumit läbi mõeldud, kuidas saada Jõgevlastele küttehindasid madalamaks. Neid ma praegu siin ei hakka lahti seletama, kuid peale valimisi hakkan neid kas ise elluviima või siis jagan oma teadmisi nendega, kes seda ellu peaks viima. Peaasi, et olulised asjad saaksid tehtud.
Asso Nettan