20. oktoobri valimiste järgselt sõlmisid Jõgeval koalitsioonilepingu Keskerakond ja Reformierakond. Nende omavahelise võimu kokkuleppe kõige olulisem teema tundub olevat teise abilinnapea koha tekitamine Jõgevale. Kuna asi on siiani hägune, miks on uut abilinnapea kohta vaja, siis mulle isiklikult tundub, et Jõgeval valimised võitnud erakond pidas vajalikuks ühele „omadest“ sotsiaalse töökoha tekitamist ning nende koostöö partner nõustus sellega, et saada täidetud 1/80 oma valimislubadusest tekitada Jõgevale 80 hästitasustatud töökohta. Iseasi, kas see on õige lähenemine oma valimislubaduste täitmisele ning kas „omadele“ töökohtade loomine on ikka see, mille pärast kedagi rahvast teenima ja võimu teostama valitakse. Kuid vara on öelda, sest ei ole kuulnud antud tehingu osapooltelt sisulisi põhjendusi sellisele teguviisile. Loodetavasti on veel ühe abilinnapea positsiooni loomise taga midagi eriti õilsat ja head Jõgeva kodanikele, mis ka minu silmad särama lööks, mitte ainult ühele kodanikule, kes selle töö saab. Seni aga saan analüüsida tekkinud olukorda pragmaatiliselt ja vaadates numbreid. Seda selleks, et anda hinnangut ühe kõrgepalgalise poliitilise ametikoha tekitamise vajadusele.
Kõige lihtsam on vaadata poliitilise linnavalitsuse kõrgepalgaliste liikmete arvu seoses omavalitsuses elavate inimeste arvuga või linnavalitsuses töötavate ametnike arvuga. Esimene lähenemine väljendab teenindatavate elanike arvu kohta vajalikke poliitilisi ametikohti, et töö oleks tehtud kvaliteetselt ning teine arv annaks võrdluse mitme ametniku kohta on omavalitsuses tarvis ühte juhti. Lähtudes sellisest metodoloogiast saame tuua võrdlusi teistest Eesti linnadest ning vajadusel ka kaugemalt ning teha järeldusi antud otsuse vajalikkuse osas ning pakkuda välja võimalike põhjendusi sellise otsuse vastu võtmiseks. Enne võrdluse juurde asumist tasub ka ära mainida, et pärast kõiki MASUsid ja kriise on praegusel hetkel Eestis ja Euroopas levinud trendiks vähendada avaliku sektori kulutusi ning seda nii tööjõukulude kui ka muude kulude pealt. Jõgeva sotsiaaldemokraadid otseselt seda meelt ei ole, sest vähendades avaliku sektori kulusid kannatab ka avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteet. Kuid kindlasti ei toeta me avaliku sektori kulutuste suurendamist administratiivkulude osas ning eriti tabu on meie jaoks tekitada põhjendamatuid poliitilisi ametikohti.
Kuid nüüd analüüs eelnevalt välja toodud metoodika alusel. Statistikaameti andmetel elab 2013 aastal Jõgeval 5406 inimest, mis tähendab, et Jõgeva linna näitel oleks ühte kõrgepalgalist linnapea või abilinnapea kohta tarvis 1802 inimese teenindamiseks, et tagada kvaliteeti. Samuti on Jõgeva linna näitel tarvis ühte poliitilist juhti 10,33 ametiisiku kohta. Aluseks on võetud Jõgeva linnavalitsuse 2011. Aasta ametiiskute palga andmete koondtabel ning seal olev füüsiliste inimeste arv, mitte töökohtade arv. Ei tundugi esmapilgul väga trööstitu number, arvestades, et Eestis on omavalitsusi, kus elab alla 500 inimese ning ka seal on vallavanem olemas ning lugematul arvul on Eestis ettevõtteid, kus ühe juhi alluvuses töötab vähem inimesi kui kümme ning ka need tulevad hästi toime. Kuid võrdlema peab ikkagi võrreldavaid asju. Kivi ja jänese vahel ei ole mõtet ühiseid nimetajaid otsida, nagu öeldakse, kuigi hea tahtmise korral võib neid leida. Seega on õiglane võrrelda Jõgeva linna antud näitajate alusel kas teiste Jõgeva maakonna linnadega, teiste maakonna keskustega või umbes samas suurusjärgus olevate linnadega. Et analüüs ei muutuks pikaks ja lohisevaks, toon edaspidi välja võrdluse Põlva, Elva ja Põltsamaaga.
4107 elanikuga Põltsamaa linnas on linnapea kõrval ka abilinnapea, mis tähendab, et kumbki neist teenindab 2053,5 elanikku ning mõlemad vastutavad keskmiselt 9.5 ametniku töö eest. Need numbrid on umbes samas suurus järgus Jõgevaga ning justkui õigustaks ka arvudes sellise otsuse vastuvõtmist. Kuid. Põltsamaa eelmise linnavalitsuse koosseisu puhul on huvitav see, et tegutsenud abilinnapea ei olnud tegelikult poliitiline, vaid linnamajanduse osakonna juhataja ja abilinnapea olid ühes isikus, mis näitab, et kõrgepalgalisi poliitilisi ametikohti oli üks. See aga omakorda tähendab, et 4107 elaniku teenindamiseks ning 19 ametiisiku töö juhtimiseks on Põltsamaal üks kõrgepalgaline poliitiline koht.
Põlva linnas elab sama andmestiku järgi 5678 inimest, kuid seal on ainult ainult linnapea ja ei ühtegi abilinnapead. Seega Põlva linnas teenindab üks kõrgepalgaline poliitiline ametikoht 5678 inimest. Samuti peab ta toime tulema ka 18 ametniku töö juhtimisega. Ei tea, kuidas nad Põlvas nii suudavad.
Elva linnas elab 5499 elanikku ning neil on linnapea kõrval üks abilinnapea koht. Seega teenindab Elvas üks kõrgepalgaline poliitiline ametikoht 2749,5 elanikku ning vastutab 11,5 ametiisiku töö eest. Seega Elva linna näitel saame öelda, et kui kõrgepalgalise poliitilise ametikoha eesmärk on olla ülemuseks ametkonnale, siis on lisa abilinnapea koha tekitamine õigustatud. Kuid kui sellise ametikoha eesmärk on teenida elanikke, siis peaks Jõgeval elama umbes 2500 inimest rohkem, et vaja läheks veel ühte poliitilist abilinnapead.
Kui nüüd vaadata Jõgevat nende kolme linnaga võrdluses ning esitada uuesti küsimus, milleks on vaja Jõgevale veel ühte abilinnapead, siis nende arvude põhjal on vastus selge. Ei olegi. Meist rahvaarvult natukene suuremas maakonna keskuses Põlvas saadakse hakkama ainult linnapeaga. Milleks neil on tarvis edukaks toimimiseks ainult ühte kõrgepalgalist poliitilist ametikohta linnavalitsuses, aga meile kolme? Minu hinnangul võib olla tegu võimu teostavate poliitikute või ametkonna madala kvaliteedi ja võimekusega. Kui see tuleneb poliitikutest, siis ühe madala kvaliteediga poliitilise ametikoha juurde tekitamine ei ole aus Jõgeva maksumaksja suhtes, kes peab võrreldes näiteks Põlvaga üleval pidama samade teenuste saamiseks ühe asemel kolme poliitilist ametikohta. Kui koalitsiooni moodustanud erakonnad tunnevad, et nad ei ole võimelised omade seest leidma piisavalt võimekaid inimesi, et väikese linna saaks juhitud mõistliku arvu poliitiliste ametikohtadega, siis teen ettepaneku välja kuulutada avalik konkurss, et leida see võimekas inimene või kaks, kes julgeksid võtta sellise vastutuse ja selle tööga toime ka tuleksid. Kui kvaliteedi probleem jääb linnavalitsuse ametiisikute taha, siis jällegi, poliitilisi ametikohti juurde tekitades ei hakka nõrk ametkond tõhusamalt tööle. Sellisel juhul tuleks teha muudatusi ametiisikute ridades või motiveerida neid muul viisil, et töö efektiivsus ja kvaliteet tõuseks. Kõige vähem loodan, et loo alguses mainitud isiklik kahtlus tõele vastab, sest reaalset vajadust teiste linnadega võrreldes lisa abilinnapea kohaks ei ole ning selline käitumine oleks pahatahtlik ja mõnitav Jõgeva linna kodanikele. Seega loodan, et asi jääb ikkagi võimete taha ja koalitsiooni moodustanud poliitilised jõud ei kuritarvita neile antud volitusi. Kuid loodetavasti saab see selgemaks lähiajal, kui koalitsiooni poolt välja pakutud linnavalitsus tuleb Volikogusse rahvasaadikute küsimustele vastama ja oma vajalikkust põhjendama. Ning küsimusi on Jõgeva sotsiaaldemokraatidel tekkinud juba omajagu. Samuti on minul isiklikult tekkinud tahtmine uurida kõrgepalgaliste poliitiliste ametikohtade vajalikkust ka vähe laiemas kontekstis kui neli linna.
Kõik rahvaarvu puuduavad andmed on pärit Statistikaameti andmebaasist ning info ametiisikute ja poliitiliste ametikohtade kohta pärineb vastavate omavalitsuste kodulehtedelt.
Võitjate üle kohut ei mõisteta ja alati nurisevad need, kes KAOTAVAD!
Kallis rautame rege.
Kui sa arvad, et võitjate üle kohut ei mõisteta, siis sa oled maailma asjadest kuidagi valesti aru saanud. Ning järjekordselt ei ole blogipostituse puhul tegemist nurisemisega, vaid see on kaine mõistusega tehtud analüüs ühe otsuse vajalikkusele. Poliitikas ei kehti traditsioonilised spordirollid võitjatest ja kaotajatest. Kui see osapool, kellele on antud auväärt vastutus ellu viia rahva tahet, hakkab tegema lolle otsuseid, siis teise osapoole ülesanne on juhtida tähelepanu tehtavale veale. Vii ennast kurssi, mis on koalitsiooni ja opositsiooni rollid volikogudes ja parlamentides. Nüüd sõltub isikuomadustest, kognitiivsetest võimetest ja empaatiavõimest, kas see osapool, kes hakkab kahjulikku otsust vastu võtma, kuulab, mida targemad räägivad ja mõtleb sügavalt järele oma otsuse mõju osas või jätkab jonnakalt oma joru ajamist. Kuigi poliitikas traditsioonilised spordirollid ei kehti, siis spordimetafoore saab ikkagi kasutada. Ehk siis lõpetuseks poliitika ei ole sprint, vaid maraton. Vahefiniš iga nelja aasta tagant näitab, kel on võimalus järgmisel perioodil ees tempot teha. Loodame, et need, kes praegu seda rolli täitma peavad oma ukerdamise ja venimisega kõiki teisi ja tagant tulevaid pidurdama ei hakka 😉
Hea Asso!
Mõned minu subjektiivsed tähelepanekud.
Esiteks! Peale kaklust rusikatega ei vehita 🙂
“Jõgeva” on oma valiku teinud ja paraku on see just Jõgeva valijate vali(“K”). Sellest on minul lihtinimesena ja Jõgevat ning Jõgevamaad hindava inimesena raske aru saada. Liigun oma mõttega Sinu analüüsis edasi ja leian sealt: “…on veel ühe abilinnapea positsiooni loomise taga midagi eriti õilsat ja head Jõgeva kodanikele, mis ka minu silmad särama lööks”. See tsitaat on teadlikult kontekstist välja rebitud kuid see jääb korraks kõlama…
Sa (lugejale: Tunnen Assot pikalt ja võtan voli teda Sinatada) räägid kõrgepalgalise ametikoha loomisest. Paratamatult kõlab sellest läbi miskit justkui ebaloomulikku. Mis on kõrgepalgalisus? Kas see on midagi mida me peame rõhutama, midagi, mis on taunimsväärne? Kas Jõgeva linnas elab keegi, kes ei unistaks kõrgest palgast?
Ehk peaksime mõtlema selles dimensioonis, kus me reaalselt asume, et kas see makstud tasu on korelatsioonis toodetud tulemiga? Ärimaalimas (mida on kogu meie tänane kapitalism) on mõõtmed lihtsad. Sisend + loodud lisandväärtus = tulem (kasum). Kui need on omavahel mõistlikus suhtes, siis ei ole ühelgi äriettevõttel ja ei tohiks olla ka mis-iganes riigiasutuse jaoks, probleem selle saadud tulemi eest vastav tasu välja käia. Seega “kõrgepalgaline ametikoht” on minu jaoks januse karje kõrbes, kes ei viitsi veepudeli punni maha keerata. Tee rohkem, tee paremini!
Pisut Sinu mõttekäigus edasi liikudes jahmatun korraks, kui leian sealt: “Enne võrdluse juurde asumist tasub ka ära mainida, et pärast kõiki MASUsid ja kriise on praegusel hetkel Eestis ja Euroopas levinud trendiks vähendada avaliku sektori kulutusi ning seda nii tööjõukulude kui ka muude kulude pealt. Jõgeva sotsiaaldemokraadid otseselt seda meelt ei ole, sest vähendades avaliku sektori kulusid kannatab ka avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteet.”
Ehk kokku hoida te ei taha aga soovite, et ametikohti juurde ei loodaks. Seda ilma lahti mõtestamata, et peagi avatakse uus € rahade voor kust rahade äratoomiseks on vaja palju targemaid ja konkurentsivõimelisemaid plaane, kui on olnud senised, konkurents on oluliselt tihedam, samas võimalused laiemad. Raha jääb vähemaks ning hindamiskriteeriumid kasvavad, on vaja panustada rohkem, et saada jagatatavast oma võimalikult suur osa. Lisaks “saadavale” on sinna juurde vaja leida ka omafinantseering ning see ei olegi enam nii lihtne. Mina hakkan vaikselt mõistma, miks on vaja lisajõude. Minu taust tuleneb puhtalt eraettevõtlusest ja ma pean tunnistama, et igat oma otsust tehes on minu eesmärgiks üks ja ainus, mis äris on ainuvõimalik, kasum (mis annab võimaluse luua kvalitatiivselt kõrge väärtusega töökohti ja maksta “kõrgeplgalistele ametikohtadele” väärilist tasu). Selleks, et olla võimeline oma “äri” (antud kontekstis ehk jutumärkides) arendama on vaja teha teatud investeeringuid. Investeeringud on nagu Sinu tulevased lapsed, Sa üritad neid kasvatada nii hästi kui Sa oskad aga nemad kasvavad siiski nii nagu nemad tahavad ja just selliseks nagu kogu neid ümbritsev keskkond, mitte ainult Sina, neid kasvatab. Ehk… Sa pead sinna panustama ja lootma parimat, et Sinu panus ka tulemit toodab.
Ma olen erakonnatu a’ poliitline persoon, mind seob Jõgeva ja Jõgevamaaga motohullus ja minu head sõbrad Jõgevamaalt. Siiski on see minu jaoks minu sotsiaalset närvi torkiv ja oluline kants ka poliitilises mõttes. Ma ei taha kindlasti kuidagi diskrediteerida seda Teie (Sotside) opositsionääride häälkeaja kuid mul tekib ainult üks ja väga lihtne küsimus.
Miks te olete opositsioonis, kui te teeksite kõike nii palju paremini? Miks valija teile oma mandaati ei andnud?
Ma usun, et tee, päris oma mandaadile lähemale saab olla võimalik läbi pragmaatilise opositsiooni, arvestades ka võimuparteide kummaliste mängudega.
Mis see poliitika siis on?
Kompromisside tegemise kunst!
Stay foolisf, stay fungry! (Jää rumalaks, jää näljaseks!)
Siiralt edu soovides,
Veikko
Tänud Veikko konstruktiivse kommentaari eest! Vaatan, et ka Keskerakondlased on pidanud vajalikuks sind viidata 🙂 Hea, kui tark jutt liikvele läheb.
Aga, mul väheke põhjendusi ja õigustusi ka ;). Esiteks, fundamentaalne erinevus on meil suhtumises valimistesse. Mina ei kohtle neid lahingu või kaklemisena, pärast mida peaks justkui leppima kõigega, mida võitja teeb. Poliitiliste ideede ja maailmavaadete võitlus on ongoing ning demokraatia parimaks toimimseks ei tohiks me piiritleda seda ainult valimistega.
Olen nõus, et linnarahvas on oma valiku teinud. Kuid kindlasti ei andnud linnarahvas mandaati abilinnapea koha juurde tegemiseks. Nimelt nad ei saanud seda enne teada, sest keegi seda eelnevalt välja ei öelnud. Muidugi kehtib valmistel võitja õigus, ehk siis tõesti, kodanikud tegid valiku ning nüüd tuleb kokku keedetud suppi süüa. Su küsimus, et Miks te olete opositsioonis, kui te teeksite kõike nii palju paremini? Miks valija teile oma mandaati ei andnud? Me saime aastase töö tulemusena Jõgeval kolm mandaati Volikogusse. Valija andis meile mandaadi, nüüd peame me nende inimeste eest ka seisma. arvan, et nende valimiste suurimad võitjad olid sotsiaaldemokraadid. Ning ma olen kogu aeg öelnud, et poliitika ei ole sprint, vaid maraton. Samuti olid need valimised meie endi jaoks peaproov nelja aasta pärast toimuvale. Miks me oleme opositsioonis? Ma ei oska sulle vastata, usaldus ei ole lihtne tekkima ning inimesed on ära ootaval seisukohal. Töö käib 😉 Opositsioonis on ka väga meeldiv olla siiani 🙂 Ei pea muretsema ütluse pärast, et võim korrumpeerib ning absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt.
Edasi. Kõrgepalgaline antud kontekstis on emotsionaalne. Muidugi teadusliku meetodit järgides tuleb lahti seletada töös kasutatavad mõisted. Kõrgepalgaline poliitiline ametikoht antud uuringu kontekstis on poliitilistel alustel ja poliitilise võimuga kaasnev ametipost. Kõrgepalgaline aga märkimisväärselt Eesti keskmist ületav palk. Kindlasti on kõrgepalgalisus täiesti õigustatud unistus, kuid minu seisukoht on, et ühisesse kassasse kogutud avaliku raha kasutamine peab olema eriti hästi põhjendatud. Olgem aus, poliitilise alatooniga kirjutistes on nii mõndagi propagandistliku loomuga. Miski peab ju inimesed põlema ajama. Taunimisväärne on minu jaoks kõrgepalgalisus juhul, kui see ei ole välja teenitud, kui see tuleb valedel alustel, kui see tuleb kõikide teiste heaolu arvelt. Linnas, kus on kogu aeg olnud põhjenduseks, et raha ei ole, selline teguviis õigustatud ei ole. Ettevõtlusest tulenev loogika palkade maksmise juures on mõistetav, kuid avalikus sektoris see ei toimi, sest kuidas sa mõõdad näiteks põetaja, raamatukoguhoidja või sotsiaaltöötaja loodud lisaväärtust. Samuti ka abilinnapea oma. Nimelt on avalikku sektori teenustesse koondatud ju need, mida erasektoril ei ole rentaabel üleval pidada. Olen nõus, et kui juurde loodud abilinnapea koht toodaks linna eelarvessee vahendeid rohkem, kui saab olema tema palk, see positsioon isegi õigustaks ennast. Kuid olgem ausad, sinu räägitud jutt on ju pigem arenguosakonna spetsialisti töö, mitte abilinnapea oma, seega kui meil on vaja rohkem eurorahasid koju tuua, peaks vaatama, kes need plaanid ja taotlused lõpuks valmis kirjutab. Lisaks struktuurfondi vahenditele peaks Jõgeva linn kasutama rohkem erinevate koostöö programmide võimalusi, millega ma ise tegelen ning kust ma näen head võimalust saada teha oluline osa planeerimisest eurorahade eest ning võimalus kaasata vahendeid linna eelarvesse.
Vist sai enamus mõtteid edasi antud.
Aga aitäh konstruktiivse kriitika eest! Poliitika ei lõpe valimistega ning töö käib edasi. Küll tuleb ka see aeg, kus sa ei saa enam pragmaatiliselt ja teravalt küsida hetkeolukorra kohta, vaid saad ka näha, et teengi rohkem ja paremini 🙂
Minu arust pole vaja tõesti abilinnapead vaja, kui linnapea üksinda hakkama ei saa, siis jääb küsimus :Miks ta üldse on linnapea, kui hakkama ei saa?
(ma pole poliitik ja ma võisin võib-olla mööda panna tekstist, aga siiski see on minu arvamus )
Sa ei pannud mööda 🙂
Tubli! Kuigi elu ei ole päris matemaatiline statistika, aga teema ülesvõtmine on õige tegu. Ootame uusi postitusi, Asso.
Tõsi ta on. Kuid leian, et läbi arvuliste võrdlemiste on võimalik anda ratsionaalseid ja usaldusväärseid põhjendusi küsimustele, mis muidu emotsionaalsete teemade puhul jäävad vastamata. Aitäh toetuse eest ning kindlasti ilmub minu sulest veel palju kohalikku elu ja valupunkte puudutavaid analüüse ja arvamusi.