Tänase seisuga on Paide linna volikogu liikmete keskmine vanus üle 52 aasta, mis näitab selgelt, et volikokku on vaja nooremat verd. Mitte et peaksin nooremaid inimesi vanematest paremaks, aga usun, et vanade ja kogenud linnajuhtide elukogemuse ja alalhoidlikkuse kõrvale on vaja tasakaalustavaks jõuks noorte julgust olla muudatustele avatud, muutustega kaasa minna, julgust aru saada, et paigalseisust edasiliikumiseks on esmalt vaja mugavustsoonist välja murda, julgust mõelda suurelt ning vaadata kaugemale ning ehk ka pisut teises valguses. Ja see vanadest dogmadest kohati lahtiütlemine ning muutustega kaasaminemine, ka suuremalt mõtlemine, on see, mille järgi Paide tegelikult juba ammu januneb. Noored aitaksid volikogus lahendada efektiivsemalt ka just noori puudutavaid küsimusi, mis sageli praegusel volikogu koosseisul märkamatuks jäävad – oma nahk on ikka ihule kõige lähem, räägitagu mis räägitakse.
Paljud kindlasti küsivad, et mis elukogemus või oskused teil, noortel, küll on, et oma nina linna ja riigijuhtimisse tahate toppida. Tõsi, noored on kohati oma vähese elukogemuse tõttu ehk liialt naiivsed, kuid pole see-eest lasknud muganduda oma aadetel ning tõekspidamistel, et mitte öelda aususel ja riigimehelikkusel, millest tänapäeva poliitikas lausa kohutav defitsiit on. Ja ärgem unustagem, et suures osas olid just täpselt minuealised koolinoored, kes võitlesid meile Vabadussõjas kätte vabaduse. Nendel oli indu ja südikust haarata relv ning võidelda selle eest, mida nad pidasid tähtsaks. Sama südikad oleksid Paides nooremad inimesed volikogus, sõna- ja vaimujõuga aitamas ellu viima nii olulisi muutusi paljudes linnaelu valdkondades – valitsemiskultuur, koolide tulevik, Paide Järvamaa keskusena, noorte võimalused vaba aja sisustamiseks, teede ja tänavate olukord jne.
Nii nagu looduses peab ka elus kõikides valdkondades valitsema tasakaal. Noored, ärgem visakem püssi põõsasse ning andkem selgelt märku, et linnajuhtimine ei ole vaid enam kui 50-aastaste pärisõigus, vaid meie kõigi. Ja mitte ainult õigus, vaid miks mitte ka kohustus, sest nagu ütleb kaunilt Vabadussõtta tõtanud koolipoiste hinges isamaaarmastuse loitnud iseseisvusmanifest: „Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esiwanemate higi ja weri, mis selle maa eest walatud, nõuab seda, meie järeltulewad põlwed kohustavad meid selleks.“
Sander Promm