Sotsiaaldemokraadid Paides 2013

Valimised on selleks korraks läbi ning hea meel on tõdeda, et teenisime valijatelt väga tugeva mandaadi oma visiooni homsest paremast Paidest elluviimiseks. Valimised võitis küll IRL, kuid tulime teisele kohale ning saame järgneva nelja aasta jooksul volikogus sõna sekka öelda viieliikmelise fraktsiooniga. Linnapeakandidaatide mõõduvõtus õnnestu minul pälvida Kersti Sarapuu järel teine koht, kogudes pea 400 linlase toetushääle, täpsemalt 379. Seega julgen tõdeda, et uute tegijatena oleme meie nende valimiste suurimad võitjad.

Ja kui esmapilgul paistab see kui Pyrrhose võit, sest Reformierakond ja IRL on jõuliselt samas koosseisus edasi minemas, siis kõik lootus pole veel kadunud ka oma ideede elluviimiseks. Lootus kestab hetkeni, mil volikogu esimehe haamrilöök on paika pannud uue linnapea, senikaua on võimalus veel oma viimane sõna sekka öelda.

Aitäh, hea Paide! Tõesti, südamest, Eestimaa südamest! Üks kõigi, kõik Paide eest ka edaspidi!

Alo Aasma
linnapeakandidaat

SDE linnapeakandidaat Alo Aasma näeb oma suurima väljakutsena vajadust muuta Paides valitsevat poliitilist kultuuri ning Paide staatuse taastamist väärika maakonna- ning tõmbekeskusena.

Kuidas jõudsid üldse nii kaugele, et mõne nädala pärast võib valijate toetuse korral teie kaela linnapea ametiketti näha?

Kui päris ausalt rääkida, siis juba mu klassikaaslased on mulle palju kordi viimasel ajal käe pihku surunud ning öelnud, et tubli, Alo, see oli ainult aja küsimus. Eks see riigiehitamise ja rahva teenimise soov ole minus juba üsna ammu välja tahtnud pääseda. Jätka lugemist →

Viimastel aastatel on see olnud küsimus, millele olen kindlasti kõige rohkem vastama pidanud. Olen Paides sündinud, kasvanud, siin pere loonud, kuid viimased kümmekond aastat sõitnud igapäevaselt töö tõttu Tallinna vahet, ja nii oma 50 000 km aastas. Tundub tõesti, et märksa lihtsam oleks koos perega otsapidi Tallinnasse kolida, kus lisaks tööle, hobidele on ka juba märksa rohkem sõpru-tuttavaid kolinud, kui neid on jäänud siia Paidesse. Aga ei ela, sest hindan Paide elukeskkonda märksa kõrgemalt kui Tallinna oma! Paides ei pea ma muretsema, kas lapsed kooli minnes õigele bussile-trammile jõuavad, ega  juhtu tänaval kokku mõne narkomaani või taskuvargaga. Paides ei pea aknast trenni tõttvale lapsele järele vaadates muretsema, kuidas ta liikluses hakkama saab. Jätka lugemist →

Paide on Eestimaa süda ning selle juhtimist tuleks nii ka võtta – südamega. Tundes rõõmu Paide tublide õpilaste, aktiivsete noorte ning tegusate eakate üle, on tihti keerulisem märgata pisiasju, mis võib-olla veel nii suurt rõõmu siinsetele elanikele ei paku.

On tänuväärne, et meil on Paides ujula, kuid murekohaks on kindlasti puuduvad kõnniteed ujula ümbruses, mida mööda sinna jõuaks. Liikudes sinna Karja, Suur-Aia, või Tööstuse tänava poolt on kenasti kõnnitee kuni MEKi võimlani. Sealt edasi tuleb aga liikuda mööda ohtlikku autoteed – eriti ebaturvaline on see loomulikult pimedal ajal. See probleem vajab kindlasti lahendust korraliku kõnnitee näol. Kõnniteede kehv seis või sootuks puudumine on meil probleemiks mujalgi – rääkides Pärnu tänavast või Lembitu pargist. Linlased väärivad korralikke kõnniteid!

Samuti paneb muretsema üks ilmselt suurt osa Paide elanikke puudutav teema. Nimelt, puudub Paides ööpäev läbi kättesaadav loomaarsti teenus. Olen minagi oma lemmikuga öösel kell viis hädaolukorras Tallinna poole sõitnud ja kahetsusega nentinud, et loomad vajavad äärmuslikus olukorras ju abi sama kiirelt, nagu inimesedki. Luban seista selle eest, et kõigi linlaste lemmikud saaksid arstiabi inimestega võrdväärselt igal ajal. Minu süda on Paides ning meie 8711 elanikku väärivad südamlikku, hoolivat ning inimlähedast valitsemiskorraldust.

Kristiina Vahesalu, nr 161

Selle kirjatüki kõrvale oli mul suur soov panna fotoruut täis musta trükivärvi. Just sellisena oleks kõige parem kujutada olukorda ühel juulilõpu ööl, umbes kell kaks, mil täitsin vabatahtlikuna tööülesandeid linnakodanike öörahu tagamisel. Jaanipäeva valged ööd olid asendumas juba pikemate hämarustundidega. Paide pikimal peatänaval meenus kunagine Eno Raua lasteraamat „Tuli pimendatud linnas“ (hilisem lastefilm „Tuli öös“) kui mõne eramu aknasilm või uksevalgusti siin-seal siiski seda mustavat ööloori rikkus. Kas tõesti oleme tagasi aastas 1943 kui pimendamine oli eluliselt kohustuslik? Või hoopis ajas 1343 kui Neli Kuningat tõrvikute valgel suundusid Paide ordulinnuse suunas oma soovi ja rahva tahet nõudma. Arvan, et nii ajalooline kui ka füüsiline pimedus algasid üsna samalt joonelt, mil kesklinna (-linnuse) valguskuma hääbus…

Kas tõesti täna, 70 või 700 aastat hiljem, peame kõhedusega mõtlema – mis võib juhtuda öösel mistahes kortermaja akende all või eramaja hoovis? Öisel seltskonnal, kes end äsjasuletud baaris sõna otseses mõttes „Neljaks Kuningaks“ on joonud, ei ole mingi probleem lärmata kell 3 täiest kõrist, keerata kummuli tänavaäärseid istepinke, heita linguna suvalises suunas tühje klaaspudeleid… tunda ennast KUNINGANA…. Keegi ju n i i k u i n i i e i n ä e, kui pole nägijaid, pole tunnistajaid – pole tunnistajaid, pole süüdlast… Pime ju.

Pimendamise põhjuseid saab olla kaks: tahtlik energia kokkuhoid või tehniline rike. Kui juhtumisi-juhuslikult on tegemist esimese põhjusega, võrdleks seda narkoosi kokkuhoiuga operatsiooni ajal: „pimesoole eemaldamist“ tuimestus (pigem selle puudumine) ju ei sega, elu läheb edasi. Kui aga tehnilne rike linna tükikaupa pimendab, on see kindlasti korraldatav ja korrastatav juba samal tunnil. Sõites oma autoga pimedal ajal (olgu meetri või minuti) ilma tuledeta, ei saa ma peatuskäsu andnud politseinikule öelda, et homme viin sõiduki remonti, seni sõidan edasi. Juht koos sõidukiga kõrvaldatakse liiklusest hetkega. Kui linn liigub oma ajas poolpimedana…???

Järelmõttena meenuvad taas Neli Kuningat. Nende ajalooline austus võib Paides postiljonidel, kojameestel, pagaritel, kaubavedajatel, politseinikel, pääste- ja kiirabi brigaadidel, valvuritel jt. öisel ajal töötegijail asenduda „Armastus kolme apelsini vastu“, kus on tabavalt öeldud: Ööd on siin mustad. Mujal ei ole jah …

Tarmo Simson nr 156
Paide

Eile toimunud terviseteisipäevaku raames kõndisime üheskoos linlastega läbi mitmed linna tervisespordirajatised, millele oma valimisprogrammis rõhku on pööratud. Külastasime nii Lai 33 värske asfaltkatte saanud korvpalliväljakut, raamatukogu eest Maximani viivat jalgrada, Pärnu tänava kõnniteed, Peetri parki, linnastaadionit ning Jaama tänavat, millesarnaseid võiks linnas veelgi olla.

Oma programmis oleme pidanud vajalikuks ühendada Sillaotsa ja Reopalu suunalised kergliiklusteed, valgustada Järve tee, rajada Pärnu tänavale korralik kõnnitee, kus saaks sõita ka rulluiskude ning rattaga ning kindlasti tuleks tehisjärve äärsetele suusaradadele rajada ka mõni tõus, et muuta rajaprofiili märksa paremaks ja huvitavamaks. Jätka lugemist →

Mediteerimine, jooga, energia juhtimine, stressi maandamine – need on juba iidsetest aegadest tuntud võtted, mis peaksid meie elu muutma positiivseks ja õnnelikuks. Kahjuks oleme praeguseks jõudnud selleni, et elu peamine eesmärk on olla naabrist parem, seda eelkõige materiaalses mõttes.

Tegelikult aga ei tee ükski raha eest saadav asi meid pikemas perspektiivis õnnelikuks. Asjade omandamine tekitab vaid tungi üha uuemate ja kallimate asjade järele ja nii edasi. Nii satume mõttetusse ja emotsionaalselt tühja surnud ringi. Mis kõige hullem – sellist elu elades hakkavad ka meie lapsed arvama, et nii ongi õige. Jätka lugemist →

Tänasega on kodulehel avaldatud ka viimane peatükk meie valimisplatvormist, mis keskendub küsimustele, milline peaks Paide linn kui väärikas maakonna- ning tõmbekeskus olema aastaks 2017.

Oleme veendunud, et Paide peab oma rolli nii maakonna kui tõmbekeskusena märksa jõulisemalt välja mängima ning mitte ainult protsessidega kaasa minema vaid olema ka ise arengu veduriks. Paide maakonnakeskusena peab ka sisuliselt vedama omavalitsuste liitumisprotsessi ning arutelu maakonna kui terviku tuleviku üle. Miks peab president Toomas-Hendrik Ilves oma aastapäevakõnes rääkima sellest, kuidas Paide Süda-Eestis ääremaastub ning riigiasutustest tühjaks jookseb, mitte Paide? Jätka lugemist →

Seadus sätestab, et igaühe omand on püha ja puutumatu. Kahjuks on aga Paide linnas olukord, kus seda üldist põhiseaduslikku normi rakendatakse vaid osaliselt ning selgelt tehakse vahet omanike vahel, kes elavad eramajas ning omanike vahel, kes elavad korrusmajades. Nimelt on linnajuhid arvamusel, et eelmärgitud norm kohaldub vaid eramajade omanike suhtes. Korrusmajade omanike maal võib aga tegutseda nii, kuidas mõtted pähe tulevad. Jätka lugemist →

Eesti koolisüsteem tekitab jätkuva investeeringute languse ja hariduskulutuste tõusu taustal tõsist peavalu. Kahjuks puudutab see kõiki meid, meie lapsi kogu ühiskonda. Tunneme õigustatud huvi oma riigi hariduspoliitika suunade kohta aga vastuseid on palju tahta kui taasiseseisvumisajast tänaseni on momendil pukis neljateistkümmnes haridusminister. Ega see teadmine meile midagi ei anna aga järjepidevast hariduspoliitikast ei saa ka lähitulevikus juttu olla. Jätka lugemist →

Tänasest ootame kaasamõtlemist oma kodulehel avaldatud mõtete kohta elamu-, keskkonna- ning kommunaalmajanduse valdkondade kohta. Keskse seisukohana näeme vajadust muuta kõnealuseid valdkondi efektiivsemaks. Olgu selleks siis Paide Elamuhoolduse kahjumliku töö ümberkujundamine kasumlikuks, tänavahoolduse riigihanke otstarbekuse ning hinna-kvaliteedi suhte parandamine, jäätmejaama kasutamismugavuse parandamine või erinevate linnavolikogu ja- valitsuse kordade ning kooskõlastuste taotlemise mugavamaksmuutmise. Jätka lugemist →

Sotsiaaldemokraadid andsid täna Paide linna valimiskomisjonile üle oma valimisnimekirja, kus Eestimaa südamele uue hoo ja hingamise nimel kandideerib kokku 35 paidelast.

Nimekirja esinumbri ja linnapeakandidaadina läheb valimistele vastu Alo Aasma, samuti on nimekirjas praeguses volikogu koosseisus sotsiaaldemokraate ning valimisliitu Tuleviku Paide esindavad Kulno Klein ja Janno Viilup, mitmed ettevõtjad, haritlased, noored, insenerid ja muidu tublid paidelased, nimekirja ankrumehena on lõpus Paide piirkonna esimees ning volikogu eelarvekomisjoni liige Priit Põder. Jätka lugemist →

Siret, ettevõtluses on ju efektiivsus ja mõistlikkus kaks kaks väga olulist mõistet, palju sulle kui logistikavaldkonnas aastaid tegutsenud ettevõtjale on jäänud silma kohti, mis Paides ses valdkonnas järeleaitamist vajaksid?

Ettevõtjana ei vaataks ma Paidet üldse eraldiseisvana, vaid palju laiemalt. Ka Paide peaks palju tihedamini olema Mäo kui meie maakonna majanduse südamega integreeritud. Ja mitte ainult läbi otsese ettevõtluse vaid ka transpordi. Praegune bussiliiklus Paide-Mäo- Paide vahel on üks olulisi kitsaskohti. Jätka lugemist →

Tänasest on avaldatud järjekordne peatükk meie visioonist Paidest aastal 2017, kus käime välja mõtted, mis aitaksid noorte jaoks Paidet senisest paremaks muuta ning ehk meelitada neid kunagi ka peale koolitee lõppu tagasi Eestimaa südamesse.

Noorte peatüki koostamise juures on kaalukaim roll olnud noortel endil, kes soovivad, et neil oleks senisest enam võimalust ka reaalselt oma kodulinna juhtimises kaasa rääkida. Keskse ideena oleme välja käinud vajaduse panna ka Paides sisuliselt käima noortevolikogu ning anda ka noortele reaalne väljund oma ideed välja käia ning nende elluviimise eest ka seista. Miks mitte ei võiks noortevolikogule kaalukuse andmiseks olla sel aastas 10 000 eurot, mida erinevate noorteprojektide vahel oma parema äranägemise (kuid siiski linnavalitsuse heakskiidul) järgi ära jagada? Jätka lugemist →

Turvalisus ennekõike!

Turvalisus ja heakord meie kodukohas on enamikele Paidelastele tähtis. Selle tagamisel on linnavalitsusel, politseil ning turvafirmadel muidugi oluline roll. Samas saab igaüks panustada sellesse, et linnas oleks veelgi parem, puhtam ja turvalisem elada. Paide peab olema koht, kus kõigil liiklejatel, eriti aga jalakäijatel ja jalgratturitel arvestades linna suurust, oleks võimalikult turvaline ja lihtne liigelda. Jätka lugemist →