SDE linnapeakandidaat Alo Aasma näeb oma suurima väljakutsena vajadust muuta Paides valitsevat poliitilist kultuuri ning Paide staatuse taastamist väärika maakonna- ning tõmbekeskusena.
Kuidas jõudsid üldse nii kaugele, et mõne nädala pärast võib valijate toetuse korral teie kaela linnapea ametiketti näha?
Kui päris ausalt rääkida, siis juba mu klassikaaslased on mulle palju kordi viimasel ajal käe pihku surunud ning öelnud, et tubli, Alo, see oli ainult aja küsimus. Eks see riigiehitamise ja rahva teenimise soov ole minus juba üsna ammu välja tahtnud pääseda. Olen ka oma CVs kirjutanud, et olen oma kogukonna ja Eesti patrioot ning ka kaitseliitlasena olen valmis andma Eesti nimel kõik. Lihtsalt on hinges selline missioonitundest kantud soov mitte riigilt ainult küsida, vaid ka midagi tagasi anda. Ja nõnda see hinges helisev soov anda oma panus homse parema Eesti ja Paide nimel üheltpoolt ning teisest küljest mõningad kokkusattumised ongi viinud selleni, et sai nüüd juba seitse aastat tagasi otse ülikoolist linnavalitsusse tööle tulla, näha kuidas asjad siin linnas käivad, jõuda veendumusele, et võiks käia teistmoodi. See linnavalitsemise tagatoa nägemine oli ühest küljest tohutu elukool, kuid viis neli aastat tagasi ka oma valimisliidu Tuleviku Paide moodustamiseni. Ja sealt edasi viis tee kokku juba Sven Mikseriga, kes endise paidekana nägi Paides samade asjade muutmise vajadust mis mina kohapealgi. Sestap otsustasimegi seljad kokku panna ning ühiselt selle nimel tegutseda, et Paides uut poliitilist kultuuri ja valitsemisstiili juurutada ning seista selle eest, et Paide vaiksele hääbumisele pidurid peale tõmmata.
See hinges helisev riigiehitamise soov mängis vist rolli ka ülikoolitee valikul?
Jah, toona oli aeg, kus õigusteadus oli ülipopulaarne ning kaalusin ka ise seda, kuid lõpuks otsustasin minna siiski riigiteaduseid õppima. Lisaks soovile riiki ehitada tundsin ka, et olen hingelt liiga heatahtlik, et suuta prokurörina või siis advokaadina leiba teenida nii, et omal südames miskit kripeldama ei jääks. Poleks olnud elukutse, kus lähen naerusuiselt hommikul tööle ja tulen sama rõõmsalt õhtul pere juurde tagasi. Aga magistrantuuris õppisin majandust, et suuta ka sisuliselt mõista, kuidas mõjuvad kõrged maksud või madalad intressid, aktsiaturgude või vahetuskursside volatiilsus, milline makromajanduslik seos on tööpuudusel, tootlikkusel ning palgasurvel. See avas tohutult maailmapilti ning tegi puust ette ja punaseks, tõsi, teinekord ka seitsmemurrujooneliste monetaarökonoomika võrrandite abil, selle, et majanduses ei ole ükski asi vaid must-valge vaid see pilt on ikka tuhat korda värvilisem. Ja keerulisem.
Tulenevalt sinu erialast peaksid väga täpselt teadma, kui targalt Paide rahaasju siis tegelikult aetud on, kas linn on käpuli või on ta kogu aeg ree peal ikka olnud?
Oh jah.. No siin tuleb endale muidugi aru anda, et praegu on võimalik tehtule hinnangut andes kasutada ka seda üht ja ainuõiget teadmist maailmas, mis kunagi ei eksi – tagantjärgi tarkust. Aga oma magistritöös paningi oma mõlemad erialad kokku ja uurisin sisuliselt seda, kuidas ja mille abil suutis Paide masuaastad üle elada. Aga seda 100 lk kokkuvõtet ei ole siin vist mõtet teha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et suured investeeringuobjektid, mis euro- ja toetusrahade abil ette võeti, on olnud asja eest ning nende jaoks võetud laenu on tänapäeva paratamatus. Kui ikka püksid on kui sõel, siis tuleb need ära vahetada. Küll oleks saanud asju teha palju targemalt. Võtame näiteks spordihalli, mille rajamiseks ehitusbuumi tipus ei kasutatud euroraha või mille ehitusega oli nii kiire, et ei suudetud teha korralikku laenuhanget, mistõttu kukkus esimene hange üldse läbi ning teises, kuis ehitustööd olid juba ammu käimas, tuli leppida toona turu keskmisest kuskil kaks korda kõrgema intressi riskimarginaaliga. Oleks seal aeg maha võetud ja korralik hange tehtud tuleks laenuperioodi jooksul kuskil 700 000 eurot (12 mln EEK) vähem pangale tagasi maksta. Ja masu ajal lausa mitu korda tehtud linna laenuportfell refinantseerimisotsused ka au ei tee, kui intressimarginaa viiekordseks tõusis… Majanduslikult oleks olnud kindlasti õigem linna saneerimine riigi abiga, nii nagu Imavere ja Kareda puhul, kuid poliitikas… seal toimib paraku teistsugune loogika. Aga linn suutis siiski ka valusaid otsuseid teha ning seepärast jäi nina veepeale ning nüüd on olukord juba midagi muud.
Aga rääkides valimistest ja täna Paide ees seisvatest sõlmküsimustest, siis kus sinu arvates täna king kõige enam pigistab?
Valimisplatvormi koostades oleme jõudnud arusaamale, et põhimõtteliselt on kolm valdkonda, mille nimel kõige rohkem vaeva tuleb näha. Esiteks poliitiline kultuur ja valitsemisstiil – meil on liiga paljud inimesed linnavõimus pettunud, sõltumata sellest, mis erakond juhtpositsiooni on hoidnud. Seda tuleb muuta, kui me ise ei usu oma linna ja juhtidesse, siis mis arengust me räägime? Siis polegi ime, et kunagisest 10 000 elaikuga linnast on alles jäänud 8600… Seda potentsiaali, mis meil linnasüsteemis töötavate inimeste näol tegelikult olemas on, on võimalik palju paremini rakenda. Et tõesti oleks üks kõigi, kõik Paide eest väljas! Eks juhtimisega on nagu laual vedeleva nööriga, sa võid seda kas või piitsaga lükata, ei lähe ta sinna kuhu vaja, kui teda aga eestvedada, siis on hoopis teine muusika.
Teiseks peab Paide maakonnakeskusena märksa enam oma sõna maksma panema ning seisma maakonnakeskusena kogu maakonna eest. Miks peab president Toomas-Hendrik Ilves oma aastapäevakõnes rääkima sellest, kuidas Paide Süda-Eestis ääremaastub ning riigiasutustest tühjaks jookseb, mitte Paide? Miks Paide pole avalikult sõna võtnud teemal, et kas on riigi majandus- ja regionaalpoliitikaga kõik ikka korras, kui Mäo tööstuskülas, mis on maakonna majanduse südameks, peavad ettevõtjad oma raha eest vedama poole miljoni euro eest 8 km kõrgepingekaablit, et saaks üldse tootmist laiendadagi? Samuti on minu silmis Paide paljuski maakonnakeskusena läbi kukkunud, kui ei suuda eest vedada haldusrefomi läbiviimist maakonnas.
Kolmandaks on meil linnas kohutavalt palju selliseid väikeseid pisiasju, mille kordaseadmine ei nõuaks märkimisväärset kulutust linnaeelarvest vaid pigem märkamist ning pealehakkamist. Oleme sellest kirjutanud lausa ka eraldi peatüki “101 pisiasja” millest valiku toome ka oma ajakirjas välja. Näiteks tuleks talvel lund lükata Peetri pargis ja ujula ümbruses, samuti raamatukogu esisel haljasalal asuvatel jalgradadel, mida pole kõnniteedeks suudetud ehitada, kuid mida kasutavad sajad linlased, samuti teeks suusasõprade näod naeruseks see, kui suusarajad sõidetaks sisse ka vallimäe nõlvadele ning tehisjärve radadele tehtaks mõni tõus ja langus. Aga selle märkamiseks ja selle vajaduse mõistmiseks ongi vaja, et volikokku pääseks võimalikult palju uusi inimesi, kes linnaasju värske pilguga suudaksid vaadata.
Kas annad endale aru, et paljudeks põnevateks asjadeks, millega sa praegu tegeled, linnapeaks saades enam aega ei jagu?
No kes teeb see jõuab. Ega ma ei kujutanud seda ka ette, et teen magistritöö nii, et käin samal ajal 1,6 kohaga Paides tööl. Hea meelega seda enam ei teeks, ent tänu sellele on nüüd ka vilju, mida nüüd noppida ja maitsta. Olen alati öelnud, et kirg ja pühendumus on need, mis terad sõkaldest eraldavad. Ja kui sa tõesti midagi kire ja pühendumusega teed, siis õnnestub teinekord panna ööpäeva sisse ka see 25-s tund. Ja linnapea peab olema ka isiklik eeskuju ning kursis kõige sellega, mis su ümber, nii linnas kui ühiskonnas toimub, Kui sa ennast ainult 200% karjäärile pühendad, ega leia aega enam hobidele, sõpradele, meelelahutusele ja pere jaoks, siis sa pole enam lihtsalt pädev ka linna juhtima, sest sa oled reaalsest elus ja inimestest lihtsalt võõrandunud, su maailmapilt on lihtsalt muutunud ning hakkad asju nägema kõverpeeglis. Nii et ole sa kes tahes, ärimees, linnapea või riigimees, eneseks pead sa alati jääma.
CV:
Alo Aasma (27)
Haridus: Paide ÜG hõbemedal 2005
Tartu ülikool riigiteaduste bakalaureus 2008
Tartu Ülikool majandusteaduse magister 2011
Töökäik:
2007-2011 Paide LV teabenõunik
2010-… SA Paide Haldus arendus- ja hankejuht
2008-… MTÜ KultuurPaide juhatuse liige
2010-… KL Järv maleva teavituspealik
Keeled: Eesti, inglise, prantsuse, vene, soome
Hobid ja kired:
Sport, langevarjundus, militaarssport, poliitika, rahvatants ja koorilaul, leivaküpsetamine