Viimastel aastatel on see olnud küsimus, millele olen kindlasti kõige rohkem vastama pidanud. Olen Paides sündinud, kasvanud, siin pere loonud, kuid viimased kümmekond aastat sõitnud igapäevaselt töö tõttu Tallinna vahet, ja nii oma 50 000 km aastas. Tundub tõesti, et märksa lihtsam oleks koos perega otsapidi Tallinnasse kolida, kus lisaks tööle, hobidele on ka juba märksa rohkem sõpru-tuttavaid kolinud, kui neid on jäänud siia Paidesse. Aga ei ela, sest hindan Paide elukeskkonda märksa kõrgemalt kui Tallinna oma! Paides ei pea ma muretsema, kas lapsed kooli minnes õigele bussile-trammile jõuavad, ega juhtu tänaval kokku mõne narkomaani või taskuvargaga. Paides ei pea aknast trenni tõttvale lapsele järele vaadates muretsema, kuidas ta liikluses hakkama saab.
Paides toidupoes käies ei pea sõitma pool tundi autoga või varuma selleks üleüldse tunde, ka trenni, teatrisse ja kontserdile saab minna jala ja veerand tunniga. Vaiksemast linnakeskkonnast, värskemast õhust ning käe-jala juures olevatest parkidest, spordirajatistest ning tehisjärvest rääkimata. Ja just selle parema elukeskkonna nimel olen olnud juba üle 10 aasta valmis õhtul koju pere juurde sõites aastas poolteist tiiru maakerale autoroolis peale tegema.
Aga Paide on kaugel veel sellest, et ta oleks maapealseks paradiisiks. Peame jõuliselt seisma selle eest, et Paide välja ei sureks ning taastaks oma koha maakonna ja regiooni keskusena, kus oleks inimestel võimalik ka sobiv töö leida, et linn oleks veelgi enam näoga oma kodanike poole, et meil oleks linnas piisavalt istepinke, kus memmed saaks jalga puhata, et meil oleks staadionid lahti ning spordirajatiste kasutamine mugav ja soodne ja et meil oleks korras tänavad ning kõnniteed, kus lapsevankriga ei tuleks kui miiniväljal liikuda. Need on asjad, mille eest olen Tuleviku Paide linnavolinikuna nelja aasta jooksul seisnud ja seisan ka edaspidi, et meil oleks veel rohkem neid paidekaid, kes tunnevad oma linna üle kui mitte uhkust siis heameelt ning on samamoodi valmis vastama küsimusele, et “miks sa veel Tallinnas ei ela?”, “sest ma armastan Paidet!”
Janno Viilup, nr 150