Paide kui tõmbekeskus

1. Paide on taastanud oma kunagise väärika positsiooni maakonna- ning tõmbekeskusena, Paide linna sõna on riigis kuulda ning maksab!

Visioon Paidest aastal 2017: Paide on võtnud tagasi oma ajaloolise koha. Ta ei pea ilmtingimata olema suur pindalalt või inimeste arvult, ta on suur ning arvestatav omavalitsus ennekõike sisulises mõttes. Viimaste aastate vaikne tasahilju väljasuremine ja hääbumine on peatunud ning linnal on selge nägemus oma tulevikust ja arenguteedest. Paide linnapea on senisest märksa suurem arvamusliider nii maakonnas kui riigis. Paide maakonnakeskusena on vedanud omavalitsuste tihedamat koostööd, ning on seeläbi seisnud ka maakonna identiteedi ning maakonna kui sellise säilimise eest üleüldse. Paide on jõuliselt seisnud selle eest, et 2017. aastal oleks maakonnas alles vaid need omavalitsused, mis on jätkusuutlikud ning et nõrgemad oleks liitunud kas omavahel või suurematega. Omavalitsuste pidamine, mis on sama suured kui mõni kool ning mille haldussuutlikkus sisuliselt piirdubki olemasolev olukorra hambad-ristis säilitamisega, ei ole mitte liigne luksus vaid pigem lausa kuritahtlik… nii nende valdade elanikele kui riigile tervikuna.

Selleks:

• Paide linn peaks senisest märksa aktiivsemalt rääkima kaasa ning juhtima tähelepanu valupunktidele nii linna lähiümbrust kui kogu maakonda puudutavates pikaajalist arengut kujundavates küsimustes. Linn ei suuda vaid oma tulubaasi põhjalt luua ettevõtjatele vajalikku infrastruktuuri, et neid Paidesse meelitada. Paide maakonnakeskusena peab asja vaatama laiemalt ning seisma ka selle eest et ka Mäos ning mujal maakonnas oleks riigi poolt tagatud kaasaegne infrastruktuur ettevõtlusega tegelemiseks. Ehk kui Mäo tööstuskülas peavad ettevõtjad oma raha eest vedama poole miljoni euro eest 8 km kõrgepingekaablit, et üldse ettevõtlusega tegeleda, siis peab ka Paide linn nii läbirääkimiste kui muude meetmete abil nende eest aktiivselt seisma. Või kui riik plaanib läbi Paide linna neljarealist maanteed, mis tooks linna Ristiku ja Joodi linnaossa jalakäijate tunnelid ja viaduktid ning tõmbab kõige muu halva juures pidurit Paides Joodi piirkonna arendamisele, siis tuleb linnavalitsusele ja volikogul vajadusel ka väga jõuliselt sellele vastu seista.
• Tuleb Paide linnal senisest märka jõulisemalt vedada omavalitsuste koostööd ning teha tööd selle nimel, et 2017. aastaks oleks maakonna omavalitsuste kaart märksa selgem ning jätkusuutlikum ning et maakonnas ei oleks nõrku omavalitsusi, mille suurus on võrreldav suure kooliga, mille puhul on küsimärgi all ka nende jätkusuutlikkus, arenguväljavaadetest rääkimata ning mille puhul valdav enamus inimestest saab aru, et sellisel kujul omavalitsuse pidamine pole mitte enam mõistlik vaid pigem lausa kahjulik.
• Paide peaks rohkem austama ja tähelepanu pöörama siit linnast tuule tiibadesse saanud suurkujudele, kes on Paide identiteedi loomiseks teinud märksa enam kui keegi teine. Linnas võiks nimetada mõne tänava kas näiteks Pärdi/Helilooja, Everi/Näitleja auks, võiks märkida ära nende sünnikohad, rääkida neist Paidet tutvustavates trükistes. Miks mitte ei võiks tuntud ja väärikate paidelaste (sh aukodanike ja vapimärgi kavaleride) märki või jälge valada betooni, et igavesest ajast igavesti nende Paide jaoks tehtud tööd ning elatud elu väärtustada.
• Paide peab tegelema ja positiivselt kaasama linna tegemistesse ka oma diasporaa, ehk inimesed, kelle töö ja elu on Paidest eemale viinud, kuid kelle südames on oma kunagisele kodulinnale siiski koht olemas ning kes on valmis sellele ka õla alla panema.
• Paides tuleks senisest rohkem austada riiklikke tähtpäevi, olgu need siis küüditamisohvrite mälestuspäevad või Eesti lipu sünnipäev, linna ülesanne on siin eeskuju näidata ning ka oma kodanikke harida, et riigile ja rahvale olulistel päevadel oleks senisest märksa suurem osa linnast lipuehtes.
• Paide südamele ja vapile ja lipule lisaks võiks olla ka linna laul või tunnusmeloodia, nii nagu Tartul on Tartu marss.