Eile oli jälle poliitiliselt põnev päev Jõgeva linnas, kui toimus volikogu istung. Päevakorra elevust tekitavamad punktid olid 2014 aasta eelarve kinnitamine ja Viktor Svjatõševile linna teenetemärgi andmine. Muidugi oli ka üks põnevamaid ja mahukamaid päevakorra punkte „Mitmesugust“, kus sotsiaaldemokraadid esitasid algatusi ning opositsioon sai küsida küsimusi.
Oleks võinud ju eeldada, et volikogu tõmbenumbriks on eelarve teine lugemine, kuid hoopis põnevamad seigad toimusid teistes päevakorra punktides, kuid sinna jõuan hiljem. Linna eelarve aastaks 2014 sai eile kinnitatud häälte jaotusega 12 poolt ning 7 vastu, ehk siis koalitsiooni ja opositsiooni jõujoonte järgi. Volikogus enam väga pingeline eelarve arutelu ei olnud, sest varasemalt on seda nämmutatud nii komisjonides kui esimesel lugemisel. Nämmutatud ütlen selle pärast, et mõistlikke ettepanekuid arvesse ei võetud ning koalitsioon tegi enda näoga eelarve. Koostööst ja konsensuse leidmisest oli asi kaugel. Meie üritasime vastu tulla oma ettepanekutes, kuid üleolevalt naerdi meid välja. Nimelt tegime koostöös opositsioonipartneriga, kuna meie varasemad ettepankud olid suures osas sarnased, ettepaneku vähendada Jõgeva Haiglale antavat inventari soetamise toetust 10 000 euro võrra ning teha selle eest kaks mänguväljakut. Samuti ei oleks jäänud soetamata inventar haiglas, sest pakkusime ka kattevõimalust vähendatud toetusele PPP(public-private partnership) mudeli näol, sest kohalikud ettevõtjad oleksid sellest huvitatud. Meie poolt oli tehtud hinna arvestus mänguväljakutele ning kombatud ettevõtjate huve ning esitatud muudatus ettepanek oli vaieldamatult kõige parem antud kontekstis kogukonnale ja linnale. Kuid milline oli vastukaja meie ettepanekule. Linnapea seisukoht oli, et anname ikkagi esialgse summa 20 000 linna poolt ja mõtleme seda kui toetusena ettevõtjatele. Mänguväljakute kohapealt hakati naerma: „10 000 eest kaks mänguväljakut?“(Volis.ee, Volikogu 5. istung, ülekande 2. Osa umbes 8:30 minutil) Ning kui Kristian tutvustas oma eeltööd hinnakalkulatsioonide osas, ilguti: „See pole mänguväljak, see on liuväli.“(umbes 9:50 ja edasi) Illustratsiooniks mänguväljak, kus Jõgeva linna lapsed praegu mängida saavad. Sellises kontekstis on minu hinnangul koalitsiooni ja linnavalitsuse suhtumine inetu ja ükskõikne meie linna kõige väiksemate suhtes.
Kuid see selleks, ega meie opositsioonis oleme arvestanud sellega, et meie ettepanekuid vastu ei võeta puhtalt printsiibil „Because of reasons“. Kahju ainult, et ka mõistlikud ja parimad lahendused nii elluviimata jäävad. Samuti ei toetatud Mihkel Kübara ja IRL fraktsiooni poolt esitatud ettepanekuid, mida me toetasime ning mis taotlesid võrdsust linnajuhtide ja linna alluvuses töötavate inimeste vahel palgatõusu osas, e-raamatute ostmist linnaraamatukogusse ja miniarena rajamist staadioni juurde.
Hirmutav Jõgeva linna eelarve juures on see, et valitsemise kulud on tõusnud eelarvest 15 protsendini ning võrreldes eelmise aastaga 9%(summas 711 703 EUR), mis on üüratu ning iseloomustab ebaefektiivset valitsemist. Võrdluseks, Elvas moodustavad valitsemiskulud 5%(summas 355 305 EUR) eelarvest ja Põltsamaal 9,29% (summas 504 482 EUR). Samas suurusjärgus kulub raha linnas kõigi kultuuri, vaba aja ja religiooni eelarve rea alla koondunud tegevustele ja asutustele(summas 739 360 EUR ning sellega majandavad end ära kunstikool, muusikakool, noortekeskus, Virtus, linnaraamatukogu, kultuurikeskus). Nüüd on vast ka arusaadav, miks meie jaoks on selline eelarve vastuvõetamatu. Lisaks sellele, et meie ettepanekuid ei arvestatud.
Järgmine päevakorra punkt, Viktor Svjatõševile teenetemärgi andmine, oli justkui formaalne, kuid lõpuks toimus seal rohkem märgilist ja huvitavat kui eelarve arutelul. Kuigi tulemus oli ette teada, tegid IRLi saadikud muudatusettepanekuid lisamaks eelnõusse veel praeguse maavanema saavutusi. Muudatusettepanekute hääletamise ajal aga sai näha, kuidas linnapea täidesaatva võimu esindajana üritas mõjutada seadusandliku võimu otsustusprotsessi. Ehk siis rikutakse tänapäevase demokraatia aluspõhimõtteid. Alates 1:28:10 Volisest järele vaadates saab näha, kuidas linnapea ekraani all vasakus nurgas käega viibates annab märku enda erakonna fraktsiooni esinaisele, kuidas antud punkti juures fraktsiooni hääletama peab. Omavahelise kommunikatsiooni puudulikkuse tõttu jääb siiski miskit arusaamatuks ning fraktsiooni esinaine lööb käega. Ükski muudatusettepanek toetust ei leidnund ning Viktor Svjatõševile antakse volikogu poolt linna teenetemärk. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon seda otsust ei toetanud.
Päevakorra punkti mitmesugust all vastati IRL fraktsiooni liikme Priit Põdra aravukatele küsimustele nii palju kui jaksati ja osati ning ülejäänu lubati vastata järgmiseks volikoguks. Samuti tegi sotsiaaldemokraatide poolt ettepaneku Kristian Vaarpuu, et luua algatus korterelamute seas trepikoja võtmete andmiseks kiirabi käsutusse, mis ei leidnud toetust meditsiinivaldkonna eksperdi ja linnavalitsuse liikme Peep Põdderi argumentidele toetudes. Kuid meie algatatud ettepanek pöörduda volikogu nimel Elroni poole, et ühiselt leida sobivaimad hommikused väljasõidu ajad Tartusse, leidis toetust kõikide kohalviibinud rahvasaadikute seas. See tekitas minus heameelt, et volikogu mingites punktides ikkagi tahab jõgevlaste eest seista sõltumata sellest, et linnavalitsuse esindajad üritasid õigustada Elroni käitumist ning vaatasid asjale rohkem Tallinna seisukohast. Minu seisukoht, et Jõgeva linnas peame seisma Jõgeva linna kodanike eest jäi lõpuks siiski peale ning Volikogu toetas meie algatust. Suured tänud teistele volinikele!
Samuti juhtisin veel antud päevakorra punkti all tähelepanu eelmisel volikogul toimunud võimude lahususe printsiibi põhimõtete rikkumisele ning soovitasin edaspidi volikogu siseste otsuste ja määramiste tegemisel volikogu „demokraatliku“ otsuse ette kanda volikogu esimehel. Muidu jääb justkui mulje, et linnavalitsus määrab Volikogu poolseid esindajaid ning meie oleme justkui kummitempel, kus tehakse nii, nagu täidesaatev võim ütleb. Küsimusele SA Jõgeva Sport alt maksmata jäänud treenerite stipendiumite osas nentis linnavalitsus, et raha on tõesti seal vähe ning midagi peab ette võtma, kuid täpsemalt teab vastata Raivo Meitus järgmisel volikogul ning kindlasti tasuks saata küsimused ette.
Lõpetuseks veel mõned huvitavad väljaütlemised kolmapäevaselt sotsiaaldemokraatide kohviõhtult. Kohal viibinud linnavalitsuse liige väljendas oma põhitõdesid linnajuhtimise osas, et „ oma särk on ikka ju kõige lähemal“ ning „ 20 aastat on ju nii olnud!“. Progress. Samuti väikene fakt mõtlemiseks: uue linnavõimuga on kaasnenud circa 50 000 eurot kulusid eelarvesse kahe keskerakondlase ülalpidamiseks või soovide täitmiseks. Umbes 30 000 eurot kulub linnal teise abilinnapea koha tekitamisel tööjõu kuludeks ja 20 000 eurot läheb SA Jõgeva Haiglale inventari soetamiseks. See on umbes 1% kogu linna tuludest ning tõesti, raha ei ole, et maksta stipendiume treeneritele igapäevaste treeningute ja kasvatustöö eest ning samuti ei saa ka linna töötajatele varem palga tõusu lubada. Raha ei ole. 5 080 017 euro suuruse tulubaasi juures selline argument ei päde.
Volikogu istungit saate järelevaadata ja ise veenduda, mis seal toimus siit.
Järgmiste postitusteni!
Lausa vastik on lugeda, mis toimub… Kurb… Raha planeeritakse sujuvalt mõttetutesse kohtadesse ja siis on jälle hea argument linnarahvale, et raha ei ole. Selge näide meie kogemusest: oktoobris sattus Jõgeva linnas ühest eramajast üksik vanaproua haiglasse ning temast jäid maha neli väikesekasvulist koera, keda keegi ei hooldanud. Linnarahvas avastas juhuslikult, et loomakesed on näljas, peavarjuta. Korduvad, rõhutan sõna korduvad, pöördumised linnavalituse poole ei toonud mitte mingisugust tulemust. Minu kirja peale, kus julgesin ka arvamust avaldada teise abilinnapea ametikoha kohta ning tõin välja seaduspunktid, mis sätestavad KOV kohustust nende loomade eest vastutada, sain vastuseks, et minu kiri on edasi saadetud linnapeale. Linnapea, kel on ju teadupärast suur vastutus ja koormus (see sai ka välja öeldud volikogu 2.istungil, kus küsiti palgatõusu põhjuse kohta) pole paraku tänaseni oma pingelise töö juures leidnud aega minu kirjale vastata. Ka abilinnapeadel on liiga palju tööd. Inimesed käisid linnavalitsuses kohapeal, kõigile oli üks vastus – teame, pole raha. Nii püüti leida sugulasi, et kohustus nende peale panna. Lõpuks võtsin ühendust Eestimaa Loomakaitse Liidu juristiga, kes hakkas ise asjaga tegelema. Siinkohal väärib märkimist Jõgeva erilisus (seda ju soovitakse 4 aasta jooksul saavutada – tuua Jõgeva millegagi esiplaanile), nimelt on teadaolevalt Jõgeva linn ainuke KOV, kes on keeldunud sellisesse olukorda sattunud loomade eest hoolitsemisest. Tubli, Jõgeva linn! Kuid tänu Loomakaitse Liidule hakkasid asjad liikuma. Selleks ajaks oli linnarahvas vabast tahtest ja omast rahast nädalaid käinud aia taga loomi toitmas, ise seejuures silmad pisarais, eakad kurtsid juba terviseprobleeme stressist, murest, inimesed olid magamata, sest mõtlesid pidevalt neile vaestele loomadele, kel puudusid varjualused, kuid pidevalt sadas vihma ja olid öökülmad. Loomad viidi ära linnavalitsuse tellimusel novembri lõpus… Kuid nii ilus see asi ei olnud, nagu hiljem selgus. Nimelt linnavalitsus pidas vajalikuks kaks looma kohapeal eutaneerida, väidetavalt tervislikel põhjustel. Võta nüüd kinni, kas see oli ikka tervislik põhjus või hoopis majanduslik, odavam on ju magama panna paarikümne euro eest kui 250 euro eest varjupaika viia. Jah, ühel koeral oli näha, et hammastega esines probleeme, kuid olen veendunud, et pärast veterinaari külastust oleks ta saanud on elu väärikalt edasi elada. Siiani tekitab minus vastikust sellele kõigele mõelda – 1,5 kuud lastakse loomadel piinelda ja siis keegi tark otsustab, et need kaks ei vääri elu… Häbi, mul on tõesti Jõgeva linna pärast häbi.