Lehed
Arhiiv
Sildid
-
Author Archives: admin
Alustame Piirissaare asemel Toompealt
Haldusreformist ja riigireformist räägitakse paariaastaste vahedega – rohkem omavalitsuste ja pisut vähem riigikogu valimiste eel. Hea, et seekord on teisiti. Enne märtsivalimisi oli riigireformi sõnum huulil nii poliitikutel kui ka ettevõtjatel. Ka pärast valimisi räägitakse rohkem riigist kui tervikust, mitte vaid omavalitsuste liitmise vajadusest. Ma pole kunagi ühinenud lauskriitikaga praegu toimiva suhtes, sest enamikus valdades ja linnades on tehtud tänuväärset tööd. Kuid kindlasti pole põhjust ka rahuloluks.
Valdavas osas Eestist üüriturg ei toimi
Eesti üürituru tervise ja riigi rolli üle selle diagnoosimises ja ravis on taas palju arvatud ja üldiselt jagunevad arvamused kaheks. Need, kes arvavad, et turg paneb ise kõik paika, on seisukohal, et riik ja omavalitsus ei tohi mingil juhul sellel rindel midagi ette võtta. Vastupidisel arvamusel on aga teine osapool, ehk need, kes peavad üüriturult omale sobiva elamispinna hankima ning ka omavalitsused, kust rahvas kipub lahkuma ning ühe põhjusena teiste seas tuuakse välja ka normaalse elamispinna puudus.
Eleringi nõukogu valis esimeheks Kajar Lemberi
Õeldakse, et septembri kuus kõik on uus. See kõlab nii hästi, et ka endal tuli teha üks tõsine otsus ja selle tulemusel panustan edaspidi osa enda ajast AS Eleringi tegemistele. *** Reedel kogunenud Eleringi nõukogu valis uue esimeheks Kajar Lemberi ning pikendas juhatuse esimehe Taavi Veskimägi volitusi järgmiseks viieks aastaks.
Külastajatele avatud Tartu
Külalised peaksid jääma siia ka ööbima. Turism on majandusharu, millest suvel räägitakse ikka rohkem kui muudel aastaaegadel. Sel aastal oli jaanikuu küll enneolematult külm, kuid juuli seevastu on lubanud ka päikesesõpradele puhast rõõmu, ning loodame, et suve jätkub ikka veel mõneks nädalaks.
Hoida või oodata?
Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.
Kaasav eelarve toob uuendusi
Kaasamisest räägitakse viimasel ajal väga palju, kohati tundub, et süüvimata selle sisusse. Tihtilugu peetakse seda ühepoolseks protsessiks, kus kaasamisvastutus lasub üksnes omavalitsusel ja elanikel on passiivne roll olla vaid kaasatud. Tartus on keskmiselt aktiivsem kodanikkond, lausa nii, et pealinnast tulijad vahel imestavad, kuidas siin tekivad sisulised ja aktiivsed diskussioonid teemadel, mis neil erilist huvi ei ärata. Selline aktiivne kogukond on kindlasti üks Tartu suurimaid rikkusi ja selles mõttes on ka üsna loogiline, et Eesti esimene kaasav eelarve sündis just siin.
Linna ööelust ja provintsi võimalikkusest
Vastukaja: Tartu provintsistumine ei sõltu välikohvikutest Tartu tegutseb selle nimel, et Eesti suuruselt teises linnas oleks Eesti parim elukeskkond. Tahan, et Tartu oleks avatud linn, kuhu ettevõtjatel oleks põhjust investeerida ja seeläbi töökohti luua. Tahan, et kesklinnas tunneks end mõnusalt linnakodanik, tudeng ja külaline. Tahan väga, et Tartu välikohvikutes oleks ka sumedatel suveõhtutel mõnus istuda ja ülikoolilinna melu nautida.
Kajar Lember: Tatikas ja Vesipruul
Õpetajate palgaraha teema on taas nagu Pontu laip «Kuulsuse narridest», mida haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused loobivad Tatika ja Vesipruuli kombel üle aia. Ometi peaks ju eesmärk olema riigil ja omavalitsustel väga ühine – tagada õpilastele parim võimalik haridus ja õpetajatele korralikud töötingimused ning konkurentsivõimeline palk.
Kaasatud või mitte?
Aasta 2014 on juba täies hoos ja vaadates seda linnaeelarve mätta otsast saaks justkui tõdeda, et aasta on alanud linnale nagu tavaliselt. Või äkki ikka ei ole? Üks eripärasid, millele tasub tähelepanu pöörata, on see, et Tartu 2014. aasta eelarves on kõikide volikogus esindatud erakondade tööpanus, ning ainuüksi seetõttu oli see omamoodi huvitav ja laiapõhjaline eelarveprotsess.
Avatud muutustele või tühi tool?
Kindlasti on väites, et poliitika on kompromisside kunst, selge tõetera. Kogu oma programmi saab erakond või valimisliit pärast valimisi ellu viia vaid siis, kui on saavutatud absoluutne enamus. Kui Tartus peeti kolme osalisega kõnelusi, tuli loomulikult arvestada sellega, et igal koalitsioonipartneril olid oma lubadused ja tahtmised. Ja ikka on nii, et osa asju ei jää tegemata mitte sellepärast, et nad kellelegi ei meeldi, vaid pigem seab rahakott unistustele piirid.