Lehed
Arhiiv
Sildid
-
Tag Archives: Poliitika
Avatud muutustele või tühi tool?
Kindlasti on väites, et poliitika on kompromisside kunst, selge tõetera. Kogu oma programmi saab erakond või valimisliit pärast valimisi ellu viia vaid siis, kui on saavutatud absoluutne enamus. Kui Tartus peeti kolme osalisega kõnelusi, tuli loomulikult arvestada sellega, et igal koalitsioonipartneril olid oma lubadused ja tahtmised. Ja ikka on nii, et osa asju ei jää tegemata mitte sellepärast, et nad kellelegi ei meeldi, vaid pigem seab rahakott unistustele piirid.
Savisaare “honorar” annab lootust, et Eesti kirjanduse paremad päevad on veel ees
Edgar Savisaare honorari skeemist saab ennekõike välja lugeda Eesti kirjanduse uue kuldajastu peatset saabumist. Ta on selline haruldane sõnameister, kes suudab oma raamatu ette kirjastajale maha müüa. Ja mitte ainult juba olemasoleva, vaid ka tulevase ning tõenäoliselt ka kõik ületulevased trükid. Kas 173 tuhat eurot raamatuhonorariks on vähe või palju? Eestis üüratu summa on rahvusvahelises võrdluses kääbus. Forbesi hinnangul teenis tunamullu maailma kirjanikest kõige rohkem ameeriklane James Patterson – tema aastane sissetulek oli lausa 94 miljonit dollarit (umbes 71 miljonit eurot), kuid vanameistri aastas välja antud neljateistkümnele uudisteosele lisandub ka tohutul hulgal teleprojekte.
Jäätunud värav
„No ma vabandan“ sõnum peaministri huulilt on kokkuvõtvalt suurim tulemus, millega võiks aastapäeva puhul kokku võtta valitsuspartei reageeringu nn Silvergatele. Suure hoo ja pauguga käima jooksnud protsess pani küll esialgu kihama nii meedia kui ka poliitilised erakonnad, kuid tasapisi see vaibus. Samas sai tuule tiibadesse vabakondade arvamuste paljusus teemal, et miskit on mäda selles Eesti riigis. Ilma selleta ei oleks kindlasti sündinud Jääkeldrit ega sealt edasi arenenud Rahvakogu. Kas kellelegi need arengud meeldisid või mitte, siis kindlasti lähevad need Eesti poliitikasündmuste ajalukku.
Lihtne lahendus 20 aastat vanale probleemile
Varem ametis olnud õiguskantslerid juhtisid korduvalt seadusandja tähelepanu sellele, et põhiseaduse kontekstis ei tohiks riigikogu liikmed osaleda riigiettevõtete juhtimisel. Arutelu algas alati suure hooga, et siis vaibuda sahtlipõhja taas oma aega ootama. Tänavu möödub 20 aastat päevast, mil tollane õiguskantsler Erik-Juhan Truuväli teema parlamendi ees tõstatas. Päris viisakas juubel, kuid tähistada pole justkui midagi. Allar Jõks püstitas sama probleemi samuti mitmel korral, rõhudes konkreetsetele punktidele, kus ta nägi riigikogu liikme staatuse seaduse ja põhiseaduse koostoime vastuolusid. Tema rõhuasetus keskendus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte rikkumisele, mis lähtus põhiseaduse sättest, mille kohaselt ei või riigikogu liige olla üheski muus riigiametis.
Rahvakogu pakub usku ja lootust
Valitsejate arrogantne käitumine ja erakondade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aastal alanud diskussioon sai laiema ühiskondliku kõla kindlasti ka seetõttu, et skandaalide keskmes on peaministripartei. Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järjekindlalt rõhutanud, et seni kuni on üleval kahtlused erakondade rahastamise ja valmiskulutuste suhtes, pole ka loota, et inimeste usaldus erakondade ja riigikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatumaks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puudutavad reeglid pole ümber tehtud.
Vana on mäda ja uus veel toores
Eestis kehtiva avaliku teenistuse korralduse eeskujuks on sõjajärgse Saksamaa vastav seadusandlus, mille eesmärgiks oli stabiilse ametnikkonna loomine. Selle üks keskseid põhimõtteid on, et ametnikud saavad oma tagatised seaduse alusel ning ei oma seega õigust töölepingu osas kokkuleppeid sõlmida. Omal ajal oli see kindlasti mõistlik. Aga oludes, kus kogu ümbritsev keskkond on totaalselt muutunud, peab muutuma ka avalikus teenistuses olevate inimeste tööd reguleeriv seadusandlus. Kõik parlamendierakonnad on pidanud avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmist vajalikuks. Uue ATSi puhul on tegu ühe kõige põhimõttelisema ja ka füüsiliselt mahukaima eelnõuga Riigikogu laual ja loomulikult ei lähe tema menetlemine probleemideta. Üheks pingete tekitajaks on asjaolu, et täna avalikus sektoris töötavatel inimestel on õigustatud ootus neile varem seadusega lubatud tagatiste jätkumisele. Seetõttu on mõistetav ka nende soov jääda ametnikuks, kuigi avaliku võimu otsese teostamisega ei pruugi nende igapäevane töö seotud olla.