Tag Archives: KOV

Hoida või oodata?

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.

Kajar Lember: Tatikas ja Vesipruul

Õpetajate palgaraha teema on taas nagu Pontu laip «Kuulsuse narridest», mida haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused loobivad Tatika ja Vesipruuli kombel üle aia. Ometi peaks ju eesmärk olema riigil ja omavalitsustel väga ühine – tagada õpilastele parim võimalik haridus ja õpetajatele korralikud töötingimused ning konkurentsivõimeline palk.

Päästmisest maal kui vees

Viimasel ajal on seoses päästekomandode sulgemisega olnud palju juttu inimeste päästmise võimalikkusest õnnetuste korral. Minu arusaamise kohaselt on tänasesse etappi jõudnud reform, mille tulemusel suleti hulk komandosid, tehtud ilma põhjaliku analüüsita ja vettpidavate põhjendusteta. Maakomandode sulgemine on järjekordne hoop meie regionaalarengule ning maaelule. Sealsed elanikud ootavad samuti, et neil on oma riigi kodanikena ja maksumaksjatena võimalus saada arstiabi ja saada õnnetuste puhul abi politseilt või tuletõrjelt. Samasugused ootused on ka kalameestel, kelledega juhtuvad õnnetused pigem olukorras, kus jalge all puudub kindel maa ja päästjad veelgi kättesaamatumas kauguses kui maapeal.

Vana on mäda ja uus veel toores

Eestis kehtiva avaliku teenistuse korralduse eeskujuks on sõjajärgse Saksamaa vastav seadusandlus, mille eesmärgiks oli stabiilse ametnikkonna loomine. Selle üks keskseid põhimõtteid on, et ametnikud saavad oma tagatised seaduse alusel ning ei oma seega õigust töölepingu osas kokkuleppeid sõlmida. Omal ajal oli see kindlasti mõistlik. Aga oludes, kus kogu ümbritsev keskkond on totaalselt muutunud, peab muutuma ka avalikus teenistuses olevate inimeste tööd reguleeriv seadusandlus. Kõik parlamendierakonnad on pidanud avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmist vajalikuks. Uue ATSi puhul on tegu ühe kõige põhimõttelisema ja ka füüsiliselt mahukaima eelnõuga Riigikogu laual ja loomulikult ei lähe tema menetlemine probleemideta. Üheks pingete tekitajaks on asjaolu, et täna avalikus sektoris töötavatel inimestel on õigustatud ootus neile varem seadusega lubatud tagatiste jätkumisele. Seetõttu on mõistetav ka nende soov jääda ametnikuks, kuigi avaliku võimu otsese teostamisega ei pruugi nende igapäevane töö seotud olla.

Kas me oleme nüüd päästetud?

„Ümberkorraldused jõuavad täna lõpule!“ Täpselt sellise lause ütles täna Riigikogu kõnepuldist siseminister. Tasub meenutada, et alles eelmise aasta augustis väitsid nii siseministeerium kui ka päästeamet, et kuuldused päästekomandode sulgemisest ei vasta tõele. Toona räägiti analüüsidest ja kvaliteedi tõstmisest ning veel paljust muust, aga mitte komandode sulgemisest. Siinkohal saan vaid kurblikult tõdeda, et meie päästeteenistust on tänaseks reformitud kogu taasiseseisvuse aja ja tundub, et lõppu pole ikka näha. Seetõttu ei kipu ka mina uskuma ministri võidukat hüüdu sellest, et ümberkorraldused jõuavad täna lõpule!