Category Archives: Peale tööd

Hobusekasvataja rõõmupäev

Eile alanud Tallinn International Horseshowl mängiti esimese ala lõppemisel Asva Hobusekasvatuse täkuposi auks kodumaa hümni ja see oli ilus. Siinkohal väike lugu Hobumaailmas ilmunust: Tänastel hommikutundidel alguse saanud Tallinn International Horse Show 2011 esimeseks võistlusalaks oli poniparkuur, millest esimese võidu Eestile noppisid Heidi Mülla ja Mon Cherg. Ponid selgitaseid paremad ümberhüpetega parkuuris kõrgusel 105 cm. Võistlust alustas 19 võistluspaari, kellest ümberhüpetele pääsesid viis. Nagu sageli juhtub, võttis seegi kord võidu viimasena startinud sportlane. Heidi Mülla ja Mon Cherg läbisid ümberhüpped kindlalt ja kiiresti. Teisena lõpetas pikalt võistlust juhtinud soomlanna Jonna Hietala ponil Dudok. Järgmised kolm auhinnalist kohta kuulusid jällegi eestlastele. Kolmanda koha pälvisid Linda randpere ja Okey, neljanda Pille-Riin Reinaus ja Onslow ning viienda Mari-Liis Oberg ja Macho. hobumaailm.ee, 07. oktoober 2011 … ja kui kellegil huvi siis siin ka video sõidust Ja tulemused: http://online.equipe.com/sv/class_sections/35260/results

Hoolimise jõud peab jõudma ka metsa!

Head aasta algust! Minu selle aasta soov on see, et sellest saaks üksteisest hoolimise aasta. Lumme uppunud tänavatel võiksime lisaks lähedastele ja naabritele aidata ka meie ümber askeldavaid metsaelanikke! Minu hea sõber ja jahimees Karel kutsub kõiki üles abistama lumerohkel talvel metsloomi – http://www.karelruutli.com/?div=29|0 Päris hea õpituba, et aru saada miks ja kuidas loomi aidata nii, et sa neile abistamise asemel karuteenet ei tee. Lumerohke talv on metsloomadele ikka päris karm ja nad vajavad meie kõigi hoolt. Raske ligipääs looduslikule toidule jätab loomad tühja kõhuga ja väheneb nende vastupanuvõimet haigustele. Kui Kuku raadio kutsub üles panema oma tänava sahamehele pekki, siis metsas loomi aitavad valdvalt jahimehed ning läbi nende on seda võimalik teha ka kõigil neil, kes metsas üldjuhul vaid marju korjavad. Parimaks viisiks ise loomi aidata on pöörduda kohaliku jahimeeste seltsi poole. Jahimehed teavad, kus on loomade liikumisrajad ja millist toitu neile viia. Vale söök teeb nende organismid hoopis nõrgemaks. Eesti pindalast on metsaga kaetud üle poole – ehk hoolime ka metsaelanikest, kes on tegelikult igalpool meie ümber, isegi kui me seda igapäevaselt ei märka 🙂

>Sossu

>Eile oli üks tore ja ilus päev meie peres. Nimelt tuli siia ilma üks pisikene neitsi, kellele me veel polegi suutnud head ja väärikat nime välja mõelda. Tüdrukutirts ise tunneb ennast selles sügiseses maailmas vägagi hästi ja tahab juba täna oma päris koju 🙂

>Muu

> Uus aasta tahab tervitamist

>On üks mõte…

>Kuivastu – Laimjala – Kuressaare 33.km-l asub väike Asva küla. Siin külatagusel madalal heinamaal paiknes Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile. Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatud, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Seljak, millel asula paiknes, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes… Ja see siin peaks olema ajaloolise Asva linnuse suhteliselt tõepärane makett ja sellisel kujul on soov tema ka uuesti ehitada. Väike lähivaade ka sisehoovi

>Hobused

>Hobused on olnud minu suur kirg juba lapsepõlvest. Käisin aastaid ratsutamas Martin Kivisoo juures Muhumaal ja Kõljala tallis. Huvist hobuste vastu algas ka minu koolitee Viljandimaal. Vahepealsetel aastatel jäi see hobi veidi kõrvale, kuid nüüdseks olen taas hobuste juures tagasi ja tänaseks on meil kasvamas üle kümne Eesti tõugu hobuse. Nende kohta leiad huvi korral lisainfot www.esthorse.ee Siinkohal mõned minu lemmikutest Eestlastele seltsiks ka üks rohkem sportlikuma loomuga täkupoiss Saksamaalt Käib kibe talliehitus, sest karjale on kohe lisa tulemas Üks “vanadest tegijatest” meie hobusekarjas See ruunapoiss on tänaseks leidnud endale uue kodu Soomemaal ja teeb juba tasapidi noortespordis ilma. Mina ja nemad… Selle “lille” nimi on Hortensia ja kingituseks ta mõeldud oligi… Vanaisa koos pojapojaga annavad kingitusele oma hinnangu

>Artur

>Artur on üks väikene mees, kes sündis meie perre 13 jaanuaril 2005 aastal. Tänaseks on ta üks paras marakratt, kes ei püsi paari minutitki paigal Artur vanaisaga jõulude ajal Saaremaal… ja koos tädilastega Kui veel jõulude ajal tuli harjutada mänguasjadega … … siis paari kuu pärast oli mees juba valmis päris tööd tegama. Vahepeal peab ka puhkama ning Pipiga mängimine, käib kindlasti selle hulka. Eriti äge on koos vanaisaga “päris” autoga sõitmas käia. Ja kui roolitaha igakord ei lasta ajab asja ära ka isisklik sõiduriist.