Tartu linn peaks turundama kogu piirkonda.
Turismist on saanud mitte just kõige päikselisema kliimaga Eestis tugev majandusharu, mis töötab täistuuridel suvel ja aastavahetusel. Ka sel aastal on päike olnud parim müügimees ja suvehooajal tegutsejatel on põhjust rõõmustada.
Turismisektor on aasta-aastalt olnud pidevalt kasvav, eelkõige on olnud tõusuteel välisturistide arv. Aga ka eestlased liiguvad üha rohkem mööda kodumaad ringi, mis on igati tore.
Meie majutuskohtades peatub kaks korda rohkem inimesi, kui neid Eestis elab, ning turismist on saanud riigile tervikuna tähtis tuluallikas. Liidriroll on siin muidugi Tallinnal, mis suudab külalisi kohale meelitada nii suvel kui talvel. Eks pealinnal koos sadama ja lennujaamaga on teatav loomulik eelis, kuid kindlasti ei saa alahinnata sihtkoha turundust.
Tasub aga küsida, kuidas valdkonda veelgi edendada ja mida teha selleks, et pealinna külastajad ka teistesse Eesti paikadesse jõuaksid.
Koostöö, mitte vastandus
Olen suhelnud paljude turismiala inimestega ja kõrva on jäänud kriipima pidev konkurentsi ja naabrist parem olemise jutt.
Iseenesest on nii majutuse kui ka aktiivse puhkuse vallas konkurents edasiviiv tegur, kuid suuremat pilti vaadates ei ole Lõuna-Eesti ettevõtjad mitte kuidagi omavahel konkurendid.
Võimalik, et Eesti konkureerib Lätiga, sest tahame endale mõlemad nii Soomest kui Venemaalt tulnud välisturiste, kuid ka siin tuleb teha tõhusat koostööd ja mitte vastanduda.
Eestimaa lõunapoolusel on aga vaja seljad kokku panna, et saada siia Tallinnast tulijaid, aga ka Riiast ja Peterburist pärit külalisi – ainult nii me suudame kõik ellu jääda ja edasi tegutseda.
Vooremaa ettevõtmiste näitel on sünergial positiivne jõud. Kui näiteks Vudila algusaastatel oli Elistvere loomapargil väga suur roll, et inimesed mängumaale jõuaksid, siis nüüd on vastupidi, ja see ongi positiivne konkurents.
Samasse piirkonda rajati ka Jääaja keskus, mis annab suure panuse, et piirkonnas on veelgi rohkem inimesi kaugemalt, ning kindlasti külastavad nad ka teisi samale sihtrühmale mõeldud kohti. Kõik on võitnud.
Lõuna-Eesti vaieldamatu tõmbekeskus on Tartu, mistõttu on vaja mõnesaja kilomeetri raadiuses asuvates suuremates linnades olevad turistid ühisel jõul ja nõul siia kanti kutsuda.
Seda on vaja teha erasektori kõrval ka avalikul sektoril, sest ilma viimase panuseta – eriti just turundusse – ei liigu meie turismirong piisavalt kiiresti ja püsivalt.
Kui nad juba siin lõunas on, küll siis jätkub kõigile siinsetele ettevõtjatele tööd ja leiba ning seeläbi omavalitsustele ka maksutulu. Kui me jääme omavahel võitlema, siis sureme varem või hiljem nälga.
Tartu linn peaks olema siin tõsiseks veduriks, sest rahulolevaid linna külalisi, kellel jätkub mitmeks päevaks tegevust, vajavad nii linn ise kui ka kohalikud ettevõtjad.
Tartu ülesandeks on teha, et turistid jääksid siia ööbima ning kulutaksid ka vaatamisväärsuste juures, söögikohtades ja aktiivset puhkust nautides. See, kui palju turist Tartusse raha jätab, sõltub mitmest asjaolust ning mõistagi kohal viibitud ajast. Külalisele tuleb pakkuda Tartus ja lähikonnas mitmesuguseid tegevusi ja teenuseid.
Seega – et ise elada ja areneda, peaks Tartu tegelema kogu Lõuna-Eesti turundamisega.
Tartust vaadates võib tunduda, et Võru või Otepää on kuskil eemal, kuid välisturistile pole need mingid vahemaad – kui ta ööbib Tartus, siis jõuab ta soovi korral igasse Lõuna-Eesti kanti.
Kindlasti ei võta selline lähenemine väiksematelt kohtadelt ühtegi külalist ära, vaid pigem annab ka neile juurde. Tartu peab suutma näha nii Vooremaa kui Munamäe potentsiaali, et kaugemalt tulnud turist jõuaks peale nende ka linna vaatamisväärsuste juurde.
Uued töökohad
Arengu eelduseks on uued töökohad, millest ka palju räägitakse. Kuid mida konkreetselt on nende loomiseks siis Tartus tehtud?
Monotoonne vastus kõlab, et ei riik ega linn loo töökohti, nende ülesandeks on tagada vaid vajalik keskkond. Omamoodi õige väide, kuid on fakt, et selle keskkonna loomise ja hoidmise käigus on ka Tartus kadunud sajad töökohad. On aeg hakata jutustamise asemel reaalselt panustama uutesse töökohtadesse.
Turism ja töökohtade loomine on tihedas seoses. Olgugi et sageli on tegu suvise ehk hooajalise tööga, annab see paljudele noortele hea võimaluse teenida endale kooli- või taskuraha.
Need töökohad loob tõepoolest ettevõtja, kuid ta saab seda teha vaid siis, kui tal jätkub külastajaid. Siin on selge roll kanda ka linnal.
Tartu-sugune linn ei tohi kindlasti jääda pealtvaatajaks majandusharu kiires arenguprotsessis. Eesti teisel linnal on tõmbekeskusena võimalik astuda mitu pikka sammu ning koostöös teiste omavalitsuste ja ettevõtjatega tegutseda selle nimel, et Tartu oleks keskus, kuhu külalisi tõmmata.
Usun, et ettevõtjad tulevad kaasa, kuid turundustegevuste vedajaks võiks olla ikka tõmbekeskus, mis on kaudselt ka suurim kasusaaja. See eeldab lisaks visioonile ettevõtjatega suhtlemist ja ühiste plaanide väljatöötamist.
Samas tuleb peale heade mõtete ka nutikalt tegutseda, sest ainult nii saab olla osaline veduri juhtimisel. Niisama passides ei ole kindel, kas sind ikka vagunina kaasa lohistatakse.
Artikkel ilmus Postimehes 15.08.2013