Kurvastavalt tuleb nentida, et Valgamaa on üks vaesemaid maakondi riigis ja siin on seetõttu probleemid ettevõtluse arendamise, töötuse ja sotsiaalküsimuste lahendamisega eriti teravad. Meid ei lohuta ka teadmine, et taolisi ääremaalisi piirkondi on Eestis veelgi, see teeb küsimuse veelgi aktuaalsemaks.
Meil on maakonnas mõned suuremad ja väiksemad põllumajandus- ja tööstusettevõtted ja töötus- ning muid toetusi jagatakse ka vastavalt seadustele, aga seda kõike on vähe.
Töötusega on Valgamaa juba teist kuud järjest lausa esikohal – meil on 1352 töötut ja vakantseid töökohti oli 31. mai seisuga Valgamaal ainult 104. Toimetulekut saavaid peresid on ligikaudu 600, nendest 180 on lastega pered. Viimasel paaril aastal on nende inimeste protsent, kes peavad hakkama saama suhtelise vaesuse piirist allpool, püsinud 25,8 protsendi peal.
Arvesse võttes, et Valgamaa näitajad ei ole erakordsed (paremini läheb suurtes linnades ja nende ümbruskonna valdades) ja üle riigi on palju probleeme mis vajaksid lahendamist, on sotsiaaldemokraatlik erakond otsimas paremaid edasiminekuvõimalusi. Me ei saa edasi liikuda odava tööjõuga, lootes ainult Euroopa Liidu toetustele, jätkates senise majanduse käsitlemisega, sotsiaalsete probleemide edasilükkamisega – lahendusi on vaja kiiresti.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon on teinud Riigikogus mitmeid ettepanekuid ja algatanud eelnõusid, parandamaks elu kogu Eestimaal, erilist tähelepanu pöörama aga ääremaadele.
Näiteks tegime ettepanekud, et tagataks lastetoetuste jõudmine kõige vaesemate perede lasteni, et need jõuaksid ka toimetulekutoetuse taotlejateni, nendeni, kellele jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Paraku lükati meie ettepanekud tagasi ja naeruväärselt väikest toetust antakse nn vajaduspõhiselt, kusjuures oma vaesust on vaja järjepidevalt tõestada.
Nõudsime ka keskmise ja alampalga tõustes maksuvaba osa kasvu, vältimaks alampalga saajate tulumaksu tõusu. Rõõmustame koos, sest eelnõu esimene lugemine on edukalt lõpetatud ning loodame, et jätkub tahet see hea ettepanek , mis puudutab paljusid valgamaalasi, seadusena vastu võtta.
Ühe eelnõuga soovisime laiendada vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi peredega, kelle sissetulek ületab suhtelise vaesuse piiri, kuid kellele pärast eluasemekulude tasumist jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri.
Ühtekokku esitasime kümme eelnõud, mille seadusena jõustumisega oleks paranenud eestimaalaste elutingimused. Paraku on valitsevad erakonnad hoidnud joont, et liiga kiiresti ei saagi eestimaalaste eluolu paraneda, sest selleks pole rahalisi ressursse. On küll, kui neid vaid mõistlikult kasutatakse. Eesti riik saab näiteks mitmesuguste projektide elluviimiseks toetusi Elilt, kuid kas alati on ettevõetud projekt eluliselt kõige vajalikum. Ja küsida tuleb ka, mis me siis peale hakkame, kui need toetused ära lõpetatakse, mis on tegelikult ette teada. Kui jätkusuutlikud on siis praegu algatatud eurorahaobjektid? Kas me suudame korras hoida uhkeid neljarealisi maanteid? Või peaksime korda tegema ka rohkem vallateid!
Hakkama peab ikka saama oma sissetulekutega ja uut eelarvet koostades tuleb neid tuluvõimalusi ette näha. Kindlasti annaks teha maksumuudatusi. Iga uue objekti korral tuleks küsida, kas seda ikka on kõige rohkem vaja. Tugevdada tuleks omavalitsusi, et need tuleksid oma paikkonna elu korraldamisega paremini toime. Täna on muudetud meie linnad ja vallad suuremalt jaolt projektipõhiselt toimivaks. Kui omavalitsuste liitumise küsimuses oleme endiselt vabatahtliku liitumise poolt, siis meiepoolsed ettepanekud on tugevdada omavalitsuste koostööd läbi nende liidu, sisse viia osavalla või linnaosa halduskogu mõisted. Need peaksid tulevikus olema tugevad tegijad kohaliku elu edendamisel.
Otsustades selle järgi, kuidas on kasvanud sotsiaaldemokraatliku erakonna reiting, tuleks ka valijail märgata, millises suunas sotsid liikuda soovivad ja kaasa aidata nende soovide elluviimisele, valides neid oma esindajateks. Pääsedes opositsiooni ridadest valitsevaks erakonnaks, on hoopis teised võimalused oma ettepanekuid läbi suruda.