Rein Randver: “Kagu-Eesti ei ole ääremaa”

Kui Euroopa Liidu mõistes on Eesti väike maa ja kauge nurk, siis piirialana ei ole ta sugugi vähetähtis riik. Samamoodi tuleks Eestimaal suhtuda Kagu-Eestisse ja Valgamaasse. Meie  piirkond ei tohi inimestest tühjaks joosta, vaid peab saama sisse uue arenguhoo ja olema võrdväärne teiste maakondadega. Ja kui milleski on mahajäämus, siis tuleb tegutseda puuduste kõrvaldamise ja ületamise nimel. Kagu-Eesti toetamine koos siinse kandi hetkeseisu ja pikaajaliste protsesside kaardistamise  ning tuleviku kavandamisega oli minu südameasjaks juba parlamendi eelmises koosseisus. Jätkan tööd samal rindel. Viimatiseks ettevõtmiseks oli Riigikogu Valgamaa toetusrühma moodustamine, mille koosseisus on endisi ja praegusi siitkandi inimesi ja mille juhiks mind valiti.

Hea meel on selle üle, et 2017. aastal oli Valgamaal võrreldes üle-eelmise aastaga sünde rohkem – kokku sündis 241 uut ilmakodanikku ehk seitsme võrra enam kui 2016. aastal ja ka surmasid oli samal ajal vähem. Paraku vähenes elanike arv siiski 1384 inimese võrra. Millest see on tingitud, selgub, kui võrrelda töötuse näitajaid meil ja teistes maakondades. Valgamaal oli mullu 1128 töötut, neist 553 olid pikaajalised töötud. Läti kodakondsusega oli sealjuures 87 pikaajalist töötut, kelle elukohaks on Valga linn. Tasub analüüsida, miks pikaajaline töötus üldse tekib? Enamasti on tegu inimestega, keda kimbutavad kas tervise- või sõltuvusprobleemid või eesti keele mittevaldamine või siis multiprobleemid. Tööandjad on küll muutunud nõudmiste osas paindlikumaks, sest nemad puutuvad sageli kokku hoopis tööjõupuudusega. Samas ei sobi tööotsijad mitmesugustel põhjustel vabadele ametikohtadele. Paljudes ettevõtetes on jätkuvalt madalad palgad, mis jäävad alla teiste Eesti paikade töötasudele, ammugi näiteks Soome omadele. Nii jätkubki  meie piirkonnast inimeste väljavool.

Paljuski on Valgamaa elu varjuküljed sarnased  Ida-Virumaa probleemidega. Ida-Virumaa muredele osutatakse aga sagedamini, samuti otsitakse neile riiklikul tasandil rohkem lahendusi. Valgamaa on paraku väiksema tähelepanu all. Meie puhul väidetakse mokaotsast, et töökohtade loomine on kohaliku omavalitsuse asi. On muidugi, aga tingimused selleks saab ikkagi luua riik. Eestis tuleb riigireformi ja haldusreformiga edasi minna nii, et tagatud oleks praegusest tasakaalustatum regionaalne areng. Pean siin täiendavaid sotsiaalmajanduslikke meetmeid hädavajalikuks. Seega on viimane aeg selleks, et valitsus töötaks Valgamaa jaoks välja toimiva arengu- ja tegevuskava, mida asutakse ka reaalselt rahastama.

Loodetavasti muudab äsja selja taha jäänud haldusterritoriaalne reform kohalikud omavalitsused suutlikumaks. Aga tunnistagem, et esialgu on nad veel tugevasti hõivatud sellega, et saada hakkama vallakeskuste ja endiste keskuste tegevuse ühitamisega. Masinavärk ei ole veel täie vungiga käima läinud. Inimesed külades on nõutud, kui jälle mõni pood kinni pannakse või postkast maha võetakse, rääkimata linna perearsti juurde sõitmisest. Palju kära on nn tasuta bussiliikluse sisseseadmise ümber, aga veelgi olulisem on, et bussid üldse liiguksid ja  et teed oleksid ka kõige kaugemates külades niisugused, et sinna saaks bussi ja autoga sõita. Ja kindlasti ei tohi kohtadel ära kaduda võimalused elementaarsete teenuste saamiseks.

Võib-olla peaksime rohkem uurima, kuidas on regionaalhalduse reforme viidud ellu Rootsis, Soomes ja Taanis. Miks mitte piiluda Lätti, kus haldusterritoriaalsest reformist ei ole kuigi palju aega möödas. Kuulu järgi minnakse ka Lätist, kus palgad ja pensionid on väiksemad kui Eestis, väga palju välismaale tööle. Aga võtmeküsimusteks on, kuidas pidurdada tööjõu väljavoolu ja kuidas tõmmata inimesi kodukohta tagasi? Nagu võib lugeda Lõuna-Eesti Postimehest, leidub  Kagu-Eestis edukaid ettevõtjaid küll ja küll. Miks siis ei jää inimesed siiakanti tööle ja elama? Kas aitaks, kui ehitada maakonnakeskusse mõni munitsipaalmaja? Või peaks siitkandi ettevõtteid toetama hoopis maksuerisustega? Otsigem koos neile küsimustele vastust! Mina viin kõik need küsimused Valgamaa toetusgruppi ja laiemalt Riigikogusse. Uue riigieelarvestrateegia koostamine ei ole enam kaugel.

See sissekande postitati kategooriasse Arvamused. Lisa otselink järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Tere e-posti aadress ei avaldata. Vajalikud väljad on märgitud: *

*


*

Kasutada saab järgmisi HTML märksõnu: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>