Lehed
Arhiiv
Sildid
-
Category Archives: Kodust algab Eestimaa
Et reformi järel ei tuleks pisaraid valada
Lõpuks ometi on haldusreformi diskussioon avalikkuse ees. See on ainult tervitatav, sest erinevalt mitmest teisest viimasel ajal fookuses olnud kuumast teemast puudutab äsja riigikokku jõudnud haldusreformiseaduse eelnõu kas suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki Eesti inimesi.
Ainult reformitahtest ei piisa
Haldusreformi ümber kobrutavad erimeelsused on sama paratamatud nagu see, et ühises pajas ei ole võimalik keeta kõikidele ühtemoodi maitsvat putru, ehkki kõht võib olla ühtemoodi tühi. Hiljuti kooskõlastusringile saadetud haldusreformi eelnõu seletuskirja võib nii ülesehituselt kui sisult nimetada juba päris korralikuks ja arusaadavaks dokumendiks. Samas markeerib see tunduvalt rohkem kui seaduse tekst. Nüüd tuleb tegijaid aidata ja lisada eelnõusse punkte, mida seal endiselt ei ole, kuid mis peavad reformi osaks saama.
Valdavas osas Eestist üüriturg ei toimi
Eesti üürituru tervise ja riigi rolli üle selle diagnoosimises ja ravis on taas palju arvatud ja üldiselt jagunevad arvamused kaheks. Need, kes arvavad, et turg paneb ise kõik paika, on seisukohal, et riik ja omavalitsus ei tohi mingil juhul sellel rindel midagi ette võtta. Vastupidisel arvamusel on aga teine osapool, ehk need, kes peavad üüriturult omale sobiva elamispinna hankima ning ka omavalitsused, kust rahvas kipub lahkuma ning ühe põhjusena teiste seas tuuakse välja ka normaalse elamispinna puudus.
Eleringi nõukogu valis esimeheks Kajar Lemberi
Õeldakse, et septembri kuus kõik on uus. See kõlab nii hästi, et ka endal tuli teha üks tõsine otsus ja selle tulemusel panustan edaspidi osa enda ajast AS Eleringi tegemistele. *** Reedel kogunenud Eleringi nõukogu valis uue esimeheks Kajar Lemberi ning pikendas juhatuse esimehe Taavi Veskimägi volitusi järgmiseks viieks aastaks.
Hoida või oodata?
Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid. Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.
Valimised Tartus ehk nii ma tõesti arvan
Kajar Lember on valmis loobuma tööst Riigikogus Tartu linna kasuks Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Kajar Lember arvab, et Emajõe pardid on toredad linnud, kuid vajadust nendega Emajõe sümboolikat täiendada siiski pole. Peibutuspardiks ei ole Lemberi arvates põhjust pidada iga riigikogulast, kes kohalikel valmisetel kandideerib, sest valimistulemus võib saada ajendiks mitmesugustele kavatsustele. Poliitik, kes on saanud tuntuks ka turismiettevõtte Vudila rajaja ja omanikuna teatas, et kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tartus koalitsiooni jõuab, on ta valmis Riigikogust ära tulema ja panustama Tartu tegemistesse.
Riigikohtu lahendist ja infotunnist
Riigikogus saalis on infotund opositsioonisaadikutele üks väheseid võimalusi otse ministritelt küsida erinevatel teemadel. Olen ikka küsinud omavalitsuste teemadel ning kui kevadel suutsin peaministri endast välja viia väitega, et omavalitsustele tekitab Euroopa raha lisaks millegi ära tegemise rõõmule ka selgelt likviidsusprobleeme, siis sügis algas minu jaoks peaministri tõdemusega, et meie omavalitsused ei ole Euroopa kontekstis kindlasti mitte vaesed, vaid pigem siis vist oleme juba jõukad … Selgituseks ka kevadisele arvamusele veel seda, et minu väide põhines selgelt sellel, et kogu meie investeerimistegevus on läinud avalikus sektoris projektipõhiseks ning tihti ei tehta kohapeal mitte neid tegevusi, mida esmajärjekorras vaja oleks, vaid tegeleme nendega, kuhu on võimalik raha juurde saada ning seetõttu ka omafinantseering liigub teisestesse prioriteetidesse. Loomulikult on rahaline ressurss omavalitsuste jaoks ühesugune väärtus sõltumata tema päritolust, kuid oma igapäevategevuste ja kohustuste täitmiseks tekitab projektipõhine elu siiski palju probleeme juurde. Riigikohtu lahendist President juhtis oma seekordses sügishooaja avakõnes Riigikogu liikmetele muuhulgas tähelepanu sellele, et vaatamata poolteist aastat tagasi tehtud Riigikohtu otsusele ei ole tänaseni eraldatud valdade ja linnade ülesandeid- ehk mis on siis kohalikud ülesanded ja mis riiklikud. Seda teemat veidi uurides sai mulle selgeks, et tegelikkuses on see takerdunud ning seetõttu küsisin seda ka austet peaministrilt. Tema vastus oli muidugi klassikaline, et tegemist on protsessiga ning juba selle aasta eelarves sellega arvestati! Seda kahjuks ei õnnestunud enam küsida, milles see küll väljendub? Kohustus sellega tegelda anti valitsuses loomulikult vastavale ministeeriumile ning ainus dokument, mis mul selle valdkonna arengus leida õnnestus, kandis toredat pealkirja „Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend“ . Kõlab ju toredasti. Reaalselt on lisaks arutlemisele ja juhendi tegemisele omavalitsustele antud viimastel aastatel mitmeid uusi ülesandeid ikka pigem juurde ning vastavalt põhiseadusele peaks nendega kaasnema ka vahendid, kuid neid ju ei ole juurde antud, pigem vastupidi ning seetõttu ei saa sellest loogikast kohe kuidagi aru. Taas näitas valitsusjuht ennast ikka uskumatu jutuvestjana, kui kinnitas tõsise näoga, et meie omavalitsused ei ole vaesed, vaid kuulume ikka Euroopas paremate sekka – tõeline klassika on ikka võrdlus, et loomulikult jääb meie KOV-de 25 % osakaal avaliku sektori osast alla Rootsi ja Taani üle 50% osale, kuid eestlased peaks siiski uhked olema. Meil on küll pikk tee naabriteni, kuid Malta 1,5 %-le paneme ikka pikalt ära. Rõõmustagem eestimaalased, rõõmustagem. Tegelikkuses ei olegi ju probleemiks mingi statistilise % suurus iseenesest, vaid ikka kohustuste ja vahendite omavaheline suhe ning seeläbi kohalike omavalitsuste toimiminening teenuste pakkumine ja see on Eestis ikka väga käest ära läinud. ´ Lisaks ressursside vähendamisele on kõrgiks muutunud ka riigivalitsejate suhtumine omavalitsustesse, kui mingitesse tüütutesse putukatesse, kes justkui ei oleks mingi osa meie riigi süsteemist. See suhtumine väljendub ilmekalt erinevates debattides ja kahjks ka riigieelarve läbirääkimistel. Põhiseaduse § 154 sätestab et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuste autonoomiat, mis on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta aluspõhimõte. Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Selle põhiseadusliku väärtuse kaitsele peavad olema suunatud ka meie edasised sammud partnerlussuhtes riik vs omavalitsus.
Head Eesti inimesed…
Valimiskampaania on täies hoos ning kuigi eeldada võis, et sel korral ei ole erakondadel väga palju rahalise katteta populistlikke lubadusi, siis tuleb tõdeda, et eeldused ei pidanud paika. Täna võib valija vaid kindel olla, et tema kindel võit on vaid siis, kui ta loeb veidi sisulisemalt ka erakondade programme ning alles siis teeb järelduse, kelle lubadused peavad suures osas vett ja kelle omad kohe üldse mitte. Ma ei hakkagi siinkohal nende platvormide ja seisukohtade üle targutama, kuid mul on heameel, et SDE valimisprogrammile on suudetud ka finantsplaan juurde lisada ning ka see võiks olla uus ning järgitav algus Eesti valimiskampaanias. Loomulikult on iseasi, kas need plaanid kõigile meeldivad, kuid need looks vähemalt aluse sisukaks diskussiooniks ning reaalseteks poliitilisteks valikuteks. Kokkuvõttes on minu tänase postituse mõte see, et blogi jälgijad loodetavasti viitsivad veidi rohkem ka vaadata sõnumite taha ning teisalt panen siia ka paar linki, et teil meelest ära ei läheks, mida sotsid teleekraani kaudu lubavad ning uurige siis lisa, kuidas need plaanid oleks võimalik ka ellu viia – www.sotsdem.ee Lingid SDE reklaamidele:
>Riigikogu kohti ostetakse nagu kartuleid Nõmme turul
>On kurb, et Riigikogu kohti ostetakse nagu kartuleid Nõmme turul, kuid Rahvaliit ei kao, arvab Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember. Reedel teatasid parteist lahkumisest ja Reformierakonda astumisest riigikogulane Tarmo Mänd, endine rahandusminister Aivar Sõerd ja Rahvaliidu Järvamaa maakonnaühenduse endine juht Kaja Sepp. Lember rääkis ETV saates “Terevisioon”, et ta usub, et Tarmo Männi käitumisele annavad tema valimisringkonna inimesed selge hinnangu, ja et ta on kurb, et Aivar Sõerd selle intriigiga kaasa läks. “Kui Aivar Sõerd räägib oma maailmavaatelisest lähenemisest ja mõtetest seoses Reformierakonnaga, siis võib temast inimlikult aru saada,” rääkis Rahvaliidu aseesimees. “Aga kui me räägime Tarmo Männist, kes on aastaid väga tugevalt kritiseerinud Reformierakonna poliitikat ja nimelt tema samme majanduspoliitikas, ja täna leiab äkki, et see on tema koduerakond ja see erakond talle väga hästi passib – /—/ see on natuke koomiline.” Lemberi arvates on Rahvaliidu tänasesse olukorda viinud eelkõige väline surve, mitte erakonnasisesed põhjused. Lemberi sõnul on alati olemas inimesi, kes tahavad olla võitja paadis, kuid erakond on meeskonnatöö ning ta ei pea õigeks ühekaupa ümberistumist. Tema hinnangul on Rahvaliidus justkui üks põlvkond puudu. Ta ütles, et noorte seltskond tuleb jõuliselt peale ning kuigi neil on kontakte, sidemeid ja kogemusi vähem, peaks sündima sünergia. “Iseküsimus on see, kui hästi on seda täna suudetud rakendada, aga veel kord ütlen, et erakond on meeskonnatöö ja ma usun väga, et me suudame tekitada ühtse nägemuse, kuidas minna edasi. Ja seal on võimalikud variandid,” ütles Lember. “Otsused tuleb teha kiiresti ja jõuliselt” Lember kinnitas, et Rahvaliidus on omajagu inimesi, kes tahaksid ühinemist või koostöö tihendamist sotsiaaldemokraatidega. “Diskussioon võimaliku ühinemise või koostöö tihendamise üle on ju käinud päris pikka aega ja mingid alged on aastas 2005 ja sügisel sai see uue hoo,” rääkis Rahvaliidu aseesimees, kelle arvates peaksid kaks erakonda koos maha istuma, olukorra kaardistama ning tegema selgeks, kas ühinemisel “on jumet”. Ta nentis ühtlasi, et mõnes valdkonnas ei ole Rahvaliidul pädevust, mis on sotsiaaldemokraatidel olemas. “Eesti ühiskonnas on täna mõnes mõttes see ootus olemas, et inimesel oleks valida väga selgelt midagi muud, kui nii-öelda väga liberaalset tandemit – IRL-i ja Reformi – või siis väga pealinnakeskset Keskerakonda,” rääkis Lember. * Kogu intervjuud saates Terevisioon saad vaadata siit: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=31193
>Kellel ma ääle annassi. Kizberg. Ehk mitte s… pole muutunud!
>Kellel ma ääle annassiAugust Kizberg Küll jooseva ja sõideva na ringija kulutava raha, suud ja kingi.Ja egaüits püünd puru silmä aia,et muku esi jälle pukki saia. Kik kitva endä, laitva tõisi vahvast,ja keäki ei hooli maast ja rahvast,kas mingu krooni kurss ka nolli pääle,kui muku annassime neile ääle! Mis kasu om nüid keaki tost saanu,et naa om rahva vastamisi aanu,et üits on sots ja tõne enamlineja kolmas, kuri tiid mis nimeline! Kik omma nemä essiteele viitu,kas lugegu end maa- või taevaliitu,ja tüü- ja rahvaerakonnaliseom üttemmuudu- lüüdu inemise! Kes rahva kasust kõneleva, trükvaja esi muku valitsema tükva,kae noo oss vaja asjast eemal aia,sis võissi vast ehk asjast asi saia!