Category Archives: Kodust algab Eestimaa

>Sotside esikirjutaja Hannes Rumm püüab täna ajakirjanduses avaldatud arvamusloos jätta muljet, et praeguses olukorras on süüdi kõik teised valitsused ning tänane rahandusminister püüab päästa, mida veel päästa annab. Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav – keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni. Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud. Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra. Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks – vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud. Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud – meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja “ettevõtjasõbralik” valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!

>Eile Riigikogus toimunud Reiljani ja Tuiksoo saadikupuutumatuse võtmist kommenteerinud rahvasaadik ja tõenäoline Eesti uus rahakotihoidja Eiki Nestor eksitab teadlikult avalikkust. Ma lihtsalt ei tahaks uskuda, et poliitveterani mälu hakkab alt vedama ja seetõttu tundus tema poolt väljaöeldu pehmelt öeldes pahatahtlik vale. Ta väitis, et kui ühelt endiselt rohelise keskkonna eest vastutaval oravast ministril puutumatust omal ajal ära võeti, siis olla ta tulnud Riigikogu pulti ning rääkinud, miks tema saba enam ei peaks kaitse all olema ning selle vabaks laskmise üle siirast rõõmu tunneb. Ta olla kohe puldist ise palunud, et saalisviibijad tema puutumatuse ikkest vabaks laseks, et siis kogu Eestimaa saaks tema saba kohevust ja pähklikuhja vägevust koos kohtuga hinnata. Nimelt kritiseeris Nestor eile Tuiksood ja Reiljanit selle eest, et nemad sarnaselt ei käitunud ja kohe üldse mitte saalis istudes seda komejanti ise kaasa ei mänginud. Kas tulevane rahapaja tassija on tõesti unustanud, et seadus seda ei luba? Nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei luba saadikul sellisel puhul sõna võtta ega hääletada. Seda ei saanud ka teha oma ajal härrasmees, kellele ta viitas ja seetõttu tundub mulle küll, et Nestor lihtsalt ajas rahvale pada ning üritas selge pahatahtlikkusega oma kolleege irooniliselt mustata. ————————————————————————————-Ja väikese vihjena võib lugeda ka allolevat seadusepunkti, millest kohe kuidagi kaksipidi aru ei tohiks saada… RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS § 151. Ettepaneku arutamise kord (1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele. (4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmist, siis see Riigikogu liige sõna võtta ega hääletada ei tohi. (5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus. (6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena. Kes viitsib võib ka lugeda vastavat stenogrammi Riigikogu ajaloo arhiivist: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/04/t96042913.html

>Sellise sõnumi andis professor Sulev Mäeltsemees Kiisleri plaani kommenteerides. Sel nädalal on siis jälle käes see aeg, kus alustati nn uue haldusreformi tegemist. Idee on küll vana aga emotsioon on uus. Ausalt öeldes ajab lihtsalt närvi, kui kellegil on enesetõestamiseks vaja hakata järjekordselt mingit jura ajama ja vana plaati leierdama. Meie ministrid peaksid tegelema eneseteostusega läbi riigi paremaks muutmise aga mitte enesetõestamisega, kui keegi haavale soola raputab. Kuidagi teisiti ei oska ma nimetada lahvatanud haldusreformi uut saagat, mille sisendi andis tõenäoliselt riigikontrolöri kiri omavalitsuste haldussuutmatuse teemal. Kuradi riigis me elame, kus omavalitsustele antakase kahe käega ülesandeid ja nendesamade kätega võetakse ka rahad ära, mis olid mõeldud ülesannete täitmiseks. Selle asemel, et matemaatiliste ülesannetega tegeleda võiks endale selgeks teha, mis asi see kohalik omavalitsus on ja mis on selle institutsiooni põhiseaduslik mõte. Praegu jääb küll tunne, et minister valdab matemaatikat kolme põhielemendi tasemel – liidab, korrutab ja lahutab aga neljas on meelest läinud – ehk ei jaga nagu midagi. Täpselt samamoodi nagu regionaalminister, teab ka õiguskantsler ja loodetavasti ka riigikontrolör, et põhiseaduse mõttele vastavat varianti linnade valdade liitmiseks pool aastat enne valimisi pole olemas. Miks siis ikkagi sellest niiväga räägitakse? Esimesena turgatab pähe eelkirjeldatud enesetõestuse vajadus. Teisena see, et küllap on vaja olulistelt teemadelt nagu riigi eelarvekriis ja läbikukkunud sotsiaalpoliitika, tähelepanu kõrvale juhtida ning kolmandana see, et tõepoolest tahetakse Eesti riigi alustaladeks olevad kohalikud omavalitsused lihtsalt jalust ära saada. Kust sellised mõtted – valitsuse otsuseid vaadates need lihtsalt tekivad. Kui ikka omavalitsusjuhtidele vastatakse riigi esindaja poolt, et mis sa muretsed tulude äravõtmise pärast – me ju võtame ka kohustusi vähemaks. Ja selle mõtte sisu on see, et vallad ja linnad ei peaks justkui enam tegelema spordi- ning noorsotöö korraldamisega! Aga, kes siis tegeleb ? Riik või? Ja kes riik siis siinkohal on? Kellele valla spordijuht helistab, et lapsed saaks sporditegevusega edasi tegeleda? Kiislerile või Ansipile või … ? Kui minu sõnavõtud omavalitsuste teemal on isamaalaste poolt käsitletavad opositsiooni mulinana ja seda ei taheta kuulata siis kuulaku vähemalt ülikoolides tegutesevaid õppejõude, kes on samamoodi hoiatanud selle idiootse plaani realiseerimise eest. Mäeltsemees, Sootla ja neid leiab veelgi, kelle arvamus põhineb kogemustel ja uuringutel aga mitte poliitilise tagatoa uitmõttel. Rahvaliit on 100 % nõus, et halduskorralduses on vaja muutust ja me töötasime juba eelmisel aastal ka välja Regionaalhalduse uuendamise kava, mille järgi seadustatakse omavalitsuste koostöö maakonna tasandil, maavalitsused reorganiseeritakse ning kohustusi ja vastutust saaks jagada omavalitsuste ja maakonnatasandi vahel jne, jne. Kui keegi täna väidab, et valdade liitmisega saavutatakse kokkuhoid, siis seda ei saavutata, see pole adekvaatne jutt ja minu seisukohta toetab ta teadaolevalt viimane uring Eestis, mis analüüsis juba toimunud ühinemisi Eestis. Meie omavalitsussüsteemi kulud on umbes kolmandiku võrra väiksemad (suhtes SKP-sse) kui näiteks lähinaabril Soomes ja kui me siin soovime kokkuhoidu, siis tegelikkuses me hävitame oma omavalitsuste süsteemi täielikult. Valdade ja linnadega ning seal elavate inimestega tõepoolest ei tohi mängida ning see ei ole koht, kus poliitilist profiiti lõigata ning eluskatseid teha. Minister võiks ka lõpuks aru saada, et omavalitsus ei ole kesklinna peldik, millele ehitusmehed peale saata – vahet pole kas milli või kahe eest.

>Ei saa mitte vaikki olla, sest poliitilise kahepalgelisuse tippteosed on jälle jõudnud rahva ette.20. novembril oli Riigikogus teisel lugemisel 2008. aasta riigieelarve muutmise seadus, millele esitas Rahvaliidu fraktsioon muudatusettepaneku, eesmärgiga eraldada vahendid (150 milj krooni) kodulaenu intressipuhkuse võimaldamiseks. Muudatusettepanekut toetas 27 saadikut ja vastu oli 37 ehk koalitsiooni teerull töötab vankumatult! Kui täna meie head ideed toetama asunud sotsid oleksid vajutanud rohelist nuppu, oleks see seaduseelnõu vastu võetud ja täna oleks intressipuhkuse taotlemine meie peredele juba reaalsus! Eriti kurb on siin see, et novembris oli veel olemas selge koht, kust selle idee katteks raha võtta, siis täna on see juba keerulisem. Ehk täna saab kasutada argumenti, et tahaks külla aga raha ei ole ja seda ei mäleta enam keegi, et alles mõni kuu tagasi oleks tahtmise korral saanud idee suhteliselt valutult ellu viia. Oleks ainult kindlameelsust ja reaalset tahet. Mul on jätkuvalt hea meel, et see idee elab edasi ja tegelikkuses ei ole vahet, kelle eestvõttel ta lõpuks rakendatud saab, kuid mingisugunegi eneseväärikus on siiski ka poliitmastikul tervitatav. Lihtsalt napakalt naljakas oli lugeda Rummi arvamuslugu, kus ta väidab, et Eesti riik peab toetama neid inimesi, kes on töötuks jäämise tõttu ajutiselt eluasemelaenuga hätta jäänud, kuna ka tema oli üks nendest, kes selle idee hääletusel vajutas punast nuppu. Tema artikkel lõpeb sõnadega: “Loodetavasti saavad ka Eestis tegutsevad pangad aru, et kui nemad võimaldavad pangalaenu põhiosale maksepuhkust ja riik lisab sellele intressipuhkuse, siis võidavad sellest kõik. Perele jääb alles kodu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning pankadel pole vaja korstnasse kirjutada laene ning hakata maksma tuhandete laenu katteks üle võetud kodude kütmise ja turvamise eest” Tahaks sellele tublile seisukohale lisada ühe mõtte: “ Loodetavasti saavad ka koalitsioonis tegutsevad erakonnad aru, et kui nad kaitsevad enda seisukohti ja lase kõrvu lonti oravate diktatuuri all, siis võidavad sellest kõik. Teistele jääb alles nende nägu, ühiskonnas püsib stabiilsus ning oravatel pole võimalik riigi sekkumist välistava poliitikaga edasi minna ning koalitsioonipartnerid panevad nad vastutama tuhandete Eesti kodude kütmise ja turvamise eest”.

>Ei olnud see palju aega enne jõulukellade helisemist, kui Rahvaliit tegi Partsile ettepaneku eluasemelaenu võtnud peredele riiklikult tagatud intressipuhkuse võimaldamiseks. Juba enne seda ligi pool aastat on meie erakonna majanduskomisjon selle ideega tööd teinud ning arutanud mõtet erinevate finantsinstitutsioonidega. 16.detsembril eelmisel aastal kutsusti kokku ka ümarlaud, kus osalesid lisaks Rahvaliidu inimestele ka Eesti Omanike Keskliit, SA KredEx, Tööturuamet ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Samuti olid sinna kutsutud erakonnad ning kohal olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajad ja ainsana ei pidanud seda oluliseks Reformierakonna tegelased, kelle valijatel muidugi mingeid finantsprobleeme ka pole. Pikk sissejuhatus, kuid seda lihtsalt selleks, et selgitada, miks mul üks silm naerab ja teine nutab. Üks silm naerab rõõmust, et eile meie intressipuhkuse idee sai niipalju toetust ja kajastust. Nimelt meie populaarne rahandusminister ja tema erakond hakkas seda ideed toetama, kuid teine silm nutab, et meie poliitiline kultuur ei arene ikka aastate möödudes mitte kopika eestki edasi. Nimelt tean selle idee ajalugu ja väga pikka protsessi, kuidas see idee formuleerus justnimelt selliseks nagu ta täna on ja siinkohal tänusõnad ettevõtja Andres Ergmale, kes selle ideega üle poole aasta tagasi meie majandustoimkonnas välja tuli. Rahvaliit esitas eelnõu ka Riigikogus ning siis hääletati see koalitsiooni poolt jõuliselt maha. Täna tuleb tõepoolest tunnustada rahandusministrit, kes on asunud seda ideed toetama, kuid ei saa üle ega ümber sellest, et Riigikogus tembeldati tema erakonnakaaslase poolt see idee üdini populistlikuks ja ettekandja populistiks. Aga tundub tõepoolest, et pikad pühad on toonud ka nende ridadesse värskeid mõtteid ja karge talveilm on avardanud mõttemaailma. Padupopulismiks saaks nimetada, kui keegi tahaks hakata inimeste eest laene kinni maksma, kuid intressipuhkuse näol oleks tegu sisuliselt laenuga, mitte otsetoetusega. Eluasemelaenu intressipuhkus on mõeldud töökohakaotusest tingitud ajutiste makseraskuste leevendamiseks. Majanduslanguse tingimustes uue töökoha leidmise aeg pikeneb, seega on oluline, et sel ajal annab riik peredele laenu intresside tasumiseks, mis hiljem tuleb tagasi maksta. Nii väldime inimeste SMS laenu orjusesse langemist ja hilisemaid miljarditesse ulatuvaid sotsiaaltoetusi.Rahvaliidu ettepaneku kohaselt saaksid toetust pered, kelle ülalpidamisel on vähemalt üks kuni 18aastane laps või kuni 26aastane õppiv noor. Eeltingimuseks on panga positiivne otsus maksepuhkuse võimaldamise kohta. KredEx tasub laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning pärast maksepuhkuse lõppu saab need summad tagasi koos sellelt arvestatud miinimumintressiga. Ei saa siinkohal küll kuidagi rääkida populismist sest riigi kohustus on aidata raskustesse sattunud peredel nende kodu alles hoida. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti põhiseadusest, sest perekond on riigi ja rahva püsimajäämise eeldus. Ja tulles tagasi selle ühe silma nutmise juurde, siis rõhutades veelkord siirast heameelt, et meie idee edasi elab, oleks siiski ilus meie pressiteadet sisuliselt kopeerides ka mainida selle mõtte autorit. Lihtsalt nii oleks viisakas.

>Kohalike omavalitsuste liitmine on jälle teravamalt päevakorda tõusnud. Kui kevadel ja suvel oli ajaleheveergudel pelgalt üksikud mõtteavaldused, siis see nädal tõi kaks tugevat sõnumit IRL-lt ja Reformierakonnalt. Oravad tegi ettepaneku ühendada maavalitsused omavalitsusliitudega ning Isamaa nõudis selle peale valdade sundliitmise korraldamist. Eilne õhtu päädis veel uudisega, kus meie riigi valitsuse regionaalminister suutis koos oma meeskonnaga välja saata pressiteate, milles toetatakse kahte üksteisele 100 % vastukäivat ideed haldusreformi läbiviimiseks. Esimeses otsas toetas ta ideed, et vaja on tänaste maakondlike omavalitsusliitude tugevdamist ehk toetab aastaid vana Rahvaliidu seisukohta ja teise lausega räägib sellest, et üks õige valla suurus oleks tänane maakond! Nüüd võiks Ansip hüüda taevast appi, sest nii rumalat avaldust ei ole ta isegi suutnud aastate jooksul teha. Ma ei saa ka hästi aru, kuidas peaks ühe vallaga maakonnas hakkama toimima tugev ja seaduste alusel töötav omavalitsuste liit? Kui keegi suudab mulle seda seletada, siis oleksin päris rõõmusJTeine asi, mis mulle kohe kuidagi pähe ei mahu on see, et kuidas IRL, kes on aastaid rääkinud kodanikuühiskonna tugevdamise vajadusest, tõmbab sellise väljaütlemisega kogu varasemale retoorikale vee peale ? Milleks muuks saab nimetada ministri poolt väljaöeldut, et ühel hetkel peab riik ennast kehtestama, sest vabatahtlikkuse alusel toimuvad protsessid aeglaselt ning ebaefektiivselt!Aga rahvas on oma mandaadi sellele valitsusele andnud ning palju õnne neile oma tõelise palge paljastamisel. Eks võimul olla ongi väga keeruline ja pingeolukorras hakkavad tulema ka vead, eriti kui ka pädevus ning kogemused puuduvad. Ise lihtsalt loodaks siinjuures, et kaine mõistus siiski võidab poliitilise hulluse ning omavalitsusjuhid hakkavd ka oma arvamust välja ütlema. Rahvaliidu seisukoht on alati olnud, et kabinetis joonistatud liitmiskavade asemel tuleks süvendada valdada-linnade koostööd ja tugevdada maakondlikke omavalitsusliite. Avalik-õigusliku isikuna toimiv omavalitsusliit, mida juhiks valitav maavanem on tugevaks alternatiiviks sundliitmisele ja nõrgale valitsuse käepikendusele maakonnas. Rääkida omavalitsuste ühendamise vajadusest kokkuhoiu saavutamise võtmes on pehmelt öeldes lühinägelik ja väga ohtlik Eesti terviklikule arengule. Liitumised tohivad toimuda vaid kohalike elanike tahtel ja kohalikke olusid arvestades. Kogukonnademokraatia vähendamise eesmärgiks tundub vägisi olevat parteilisel kaalutlusel endale sobiva territooriumi loomine, et valimisi võita. Selline lähenemine läheb väga kaugele meie põhiseaduse ja ka Euroopa Liidu omavalitsuste harta mõttest. Meie plaanile, et Eestis oleksid ka reaalselt tugevad ja kohalikku elu ise korraldavad omavalitsused, on piisavalt vastasseisu. Ent omavalitsuste sundliitmisele (sealhulgas keskvalitsuse eelarvest tulevate toetuste kärbete abil) tuleb jõuliselt ja targalt vastu seista. Kui täna soovitakse minna muutma omavalitsuste toimimise põhialuseid ning juba reaalsete otsustega on hakatud kärpima omavalitsuste niigi nappe eelarvevahendeid, siis on ikka küll midagi väga kummalist toimumas.Vallajuhina loodan küll suure osa omavalitsustegelaste toetusele sellel teemal kaasarääkimisel. Kui me siin ise jõuliselt sõna võtma ei hakka, siis varsti võibki välja kujuneda ühiskondlik hoiak, et omavalitsusi justnagu poleksi vaja ja piisaks ka paarikümnest vallast ja kogu lugu. Minu hinnangul on regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri poolt järjekordselt tõstatatud omavalitsuste sundliitmise kava väga ohtlik samm kodanikuühiskonna põhimõtetest kaugenemise suunas. Võimalik liitumine saab olla vaid vabatahtlik ning peab tuginema kohalike elanike soovile, mille väljenduseks peaks olema rahvahääletus. Valitsus eksib totaalselt, kui käsitleb omavalitsusi riiklikena, mida saab poliitilise mõju kehtestamise eesmärgil sunniviisiliselt liita või lahutada ja see on oma mõttelt põhiseaduse vastane! Omavalitsuste liitmise tahe peab tulema altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. Käesoleval sajandil peaks nii pikaajaliste ja laia mõjuga reformide läbiviimine eeldama laiapõhjalist arutelu ning eeltööd. Probleemi tekkides on kõige lihtsam reformi nime all midagi liita või lahutada, mõnevõrra keerulisem on leida sisuline lahendus.

>Täna teeb reformierakondlasest Riigikogu liige Jürgen Ligi Eesti Ekspressis väga kummalise avalduse, nimelt ta kuulutab, et järgmisel aastal algab ametnike suur ja ähvardav koondamine. Ehk poleks selles lauses (reformierakondlase suust!) isegi midagi imelikku, kui seesama erakond veel mõned nädalad tagasi poleks soovinud jätkuvalt palgata 2500 uut ametnikku, samas kui opositsioon juhtis tähelepanu muuhulgas kohalike omavalitsuste toetuste äravõtmisele. Eelmise aasta detsembris kinnitatud 2008. a. Riigieelarve nägi ette 2500 uue ametniku töölevõtmise. Veel hilissügisel Riigikogus väitis peaminister, et kindlasti poleks ka aus öelda Riigikogu liikmetele, et kõik kohad on täidetud sel ajal, kui nad tegelikult ei ole täidetud ja vajadus nende kohtade täitmise järgi on reaalselt olemas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli kõige rohkem inimesi kavas tööle võtta kaitseväe süsteemi. Lisaks juhtis peaminister tähelepanu, et on vaja palgata veel ka vangivalvureid seoses Jõhvi vangla töölehakkamisega, lisaks pidavat puudus olema õpetajatest, tuletõrjujatest, medõdedest, politseinikest, bussijuhtidest. Toona tunnistas peaminister, et võitlus hea tööjõu pärast on Eestis läinud väga pingsaks ja tugevaks. Võistlus käib nii riigisektoris kui ka erasektoris kui ka nende kahe sektori vahel. “Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks praegu peaks avalik sektor loobuma pretendeerimast heale tööjõule,” ütles peaminister 7. novembril 2007. Ja täna püüab meie peaministripartei viimane tõeline reformlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi mängida prohvetit ja kuulutada, et järgmisel aastal algab ametnike suur koondamislaine. Siinkohal tuletaks küll Ligile meelde, et veel mõni nädal tagasi tegi opositsioon negatiivse lisaeelarve teiseks lugemiseks ettepaneku 2500-st uuest ametikohast täita 2008. aastal 500 ning 2000 jätta täitmata. Vastavalt rahandusminister Ivari Padari sõnadele on keskmine ministeeriumide töötajate palk umbes 18 000 krooni. Aastane kulu tööandjale sellise kuupalgaga töötaja kohta on ca 300 000 krooni ja 2000 töötaja kohta kokku oleks olnud eelarves juba ligi 600 miljonit krooni. Kuid seesama Jürgen Ligi lükkas uute ametnike mittepalkamise ettepaneku tagasi. Nüüd soovib retoorikat muutnud ja populistlik Ligi olemasolevaid ametnikke isegi koondada! Ligi avaldus on populistlik ja lammutab meie õhukest riiki veelgi. Sellise avalduse peale, et täna peaks ametnikud hakkama uusi töökohti vaatama, saavutame vaid küll selle, et meie parimad riigiametnikud tõepoolest lahkuvad.Minu meelest tuleks enne riigiametnike koondamist suuta mõelda ikka ka teiste ja võibolla isegi mingis mõttes samalaadsete kulutuste kärpimisele. Üks valdkond, kus annab kõvasti kokku hoida on kindlasti igasugused lisarahad ametnikele. Koondamine jätab inimesed tööst ilma ja tõenäoliselt jääb ka hulk tööd riigi hüvanguks tegemata, kuid lisatasude ja hüvitiste kaotamine riigile raskel ajal jätaks riigile töötegija ja ka inimesele teenistuse alles.Lihtsa matemaatika tulemusel saaks ainuüksi keskastme juhtide autokompensiatsioonide ja telefonitoetuste arvelt kokku hoida vähemalt samasuure summa kui saaks välja käimata jätta 2000 paberil asuva töökoha loomisega. Siinkohal teeksingi ettepaneku tuua avalikkuse ette kui palju ministeeriumis makstakse erinevaid kompensiatsioone ja lisatasusid. Alustaks äkki kokkuhoiuga enne kui riiki lammutame ehk küsimus on selles kas on tegelik tahe lammutada riiki või siiski kärpida kulutusi?

>… ehk, kes kontrollib Postimeest? Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohtajõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest seeteema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.Ja siis ?!?!Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.Ehk – palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on… Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides … aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada. ———————————————————————————————— Lisainfo: Rahvaliidu pressiteade koos lisadega: Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidufraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusenaEesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumiseriigimetsa kaitseks. “Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagadaja maha müüa,” ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees KarelRüütli. “Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajabigakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte.” Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutustevähendamise võimalus. “Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,”tõdes Rüütli. “Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kespeavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks javastutustundetuks,” märkis Rüütli. Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- jakaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondadelikvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-stkõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt onkavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhubriigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuuaröövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja-asulat üle Eesti. Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatuväärtusega elu- ning looduskeskkonna – Eesti riigimetsa tuleviku.Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eestirahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset. Lisainfo:Karel RüütliRiigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees524 6312Karel.ryytli@riigikogu.ee Manuela PihlapEestimaa Rahvaliidu teabejuht562 50398 Täiendav info:Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsapindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsavõõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehinguteüle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab omaotsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millestalates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministridraievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatavaarengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogulearutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused jametsandusega seotud olulised huvigrupid.6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks jaerasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivakserastamiseks.7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad. Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks: 1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraseltmetskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaludarevidentmetsaülemate süsteemi taastamist.2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisusolevate töötajate poolt.3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoidaainult metsas töötavate inimeste arvelt.4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikeleteenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMKkoostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.Sellega suureneb RMK käive.5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reformmaksma.

>… ehk Rahvaliidu kevadine hoiatus on osutunud 100% tõeseks! Üleeile ütles Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi Aktuaalses kaameras, et ettevõtjaid on petetud. Tõsi ta tõesti on ja seda ennustas Rahvaliit juba käesoleva aasta mais, et aktsiiside tõstmine euroalaga liitumise ettekäändel on puhas hämamine ja tegelikkuses üritatakse täita järgmise aasta eelarvet. Eriti koomiline on nii pea- kui ka rahandusministri ponnistused hoida oma silmade ees roosasid prille ja rääkida jätkuvalt suurest heaolust ja õnnest, mis meid kõiki lähiajal ees ootab. Kui rahandusminister väidab, et keegi pole talle öelnud, et eelarves on tegemist pettusega , siis tuleks vist kuulmis- ja nägemiselundite töö parandamisega tegeleda. Rahvaliit on korduvalt rääkinud sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on täis ülimalt kummalisi kulutusi alates 2008 aasta palgakuludest ja lõpetades objektide ehitamiseks ettenähtud vahenditega, kusjuures on teada, et objekti alles hakatakse projekteerima jne, jne. Oleme ka juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et kui kogu valitsuse propagandaaparaat pasundab enneolematust planeeritud eelarveülejäägist summas 2,7 miljardit krooni, siis reaalselt moodustab sellest summast juba veidi üle 2 miljardi erakorraliste aktsiisitõusude tõttu eelarvesse lisanduvad kroonid! Ja kui peaks realiseeruma Eesti Panga prognoos majanduskasvu kohta ehk majandus kasvab üle 3 protsendipunkti võrra vähem kui seda ennustab Rahandusministeerium, siis tähendab see ka üle 2 miljardi kroonist alalaekumist. Ja siis, kui meie ”konservatiivne ja tulevikku suunatud” eelarvepoliitika on suutnud tekitada sisuliselt eelarvedefitsiidi on juba hilja roosade prillide äravõtmiseks.Käesoleva aasta 17 mail ütles rahvaliitlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd avalikkusele, et aktsiiside rakendamine toob kaasa ebasoovitava mõju ettevõtete tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele. Samuti on aktsiisitõusudel ebasoovitav mõju inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6 protsenti aastas ja mille tagajärjel halveneb inimeste elatustase veelgi. Täna saame vaid kinnitada, et väga õigesti ütles ja lisaks tõdes Rahvaliit samal päeval, et on väga vastutustundetu tõsta elektriaktsiisi Euroopa Liidu minimaaltasemest kolm korda kõrgemaks. Arvasime juba tookord, et eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Seda ei ole aga tehtud. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa ja oluline osa sellises programmis oleks olnud ka eelarvepoliitikal, kus kesksel kohal peaksid olema järgmiste aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutustekärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastalplaneeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus. Kahjuks on tänane reaalne seis selline, et udutamine jätkub, euro on veelgi kaugemal kui kevadel ja ka pensionikassaga on tänaste trendide jätkumisel mõne aasta pärast väga tõsised mured.Mis mulle kui tänase opositsioonierakonna esindajale muidugi siirast kahjurõõmu valmistab on see, et tänase valitsuse juhtpartei näitab oma eriliselt üleoleva suhtumisega nii ettevõtjatesse, omavalitsustesse, kui ka lihtkodanikesse, et ega nad väga pikalt valitseda kavatse … Juba vanadel headel aegadel räägiti, et valitsus, kes õlle hinda tõstab pikalt ei püsi 🙂 Ja kes arvab, et targutan siin ettenägelikkusest niisama, siis palun lugege meie 17 mai pressiteadet.http://www.erl.ee/index.php?id=4&act=list&gr_id=2