Selle aasta märtsis toimunud õpetajate streik tekitas ühiskonnas laiema arutelu selles osas, milline peaks olema Eesti haridus. Haridus- ja teadusministeerium on tulnud välja uue eelnõuga, millega plaanitakse ümber korraldada õpetajate töökorraldus ning sellest lähtuvalt ka õpetajate tasustamise viis.
Praegune süsteem näeb ette seda, et iga õpetaja saab vastavalt oma õpetaja astmele vastava palga. Noorempedagoogi alammäär on 608,18 eurot kuus ning kõige kõrgema astme pedagoog (pedagoog-metoodik) saab palka 888,88 eurot kuus. Haridus- ja teadusministeeriumi eelnõu näeb aga ette, et õpetajate palgad võrdsustatakse olenemata õpetajate astmest. Uus palgamäär hakkab olema 700 eurot.
Selline süsteem ei ole just meeldiv nendele õpetajatele, kes on kõvasti vaeva näinud ning ennast üles töötanud õpetaja-metoodikuks. Et saada metoodikuks, tuleb aastaid vaeva näha.
Õpetajate motivatsioon võib selle tulemusel selgelt väheneda, sest nende tööd hinnatakse varasemast vähem. Ka noorempedagoogile ei ole just motiveeriv jääda samale tasemele aastateks, olles kindel, et palgatõusu ei pruugi tulla. Sellise süsteemi asemel peaks hoopis arvesse võtma iga õpetaja täiendkoolitusi, haridusastet ning töökogemusi. See motiveeriks õpetajaid end täiendama.
Eelnõu kohaselt ei saa õpetajad enam tasu normtasude, vaid üldtöötasu järgi. Kui praegu saavad õpetajad iga lisatunni eest 1,5 korda tavalisest tunnihinnast, siis üldtöötasu kohaselt ei saa õpetajad enam lisatundide eest raha juurde. Ehk siis olenemata kui palju teeb õpetaja tööd, ikka saab ta 700 eurot kuus.
Huvitav on ka see, et direktoritele tahetakse anda suur mõjuvõim õpetajate palga määramisel. Nimelt eelnõu kohaselt saab direktor viiendiku ulatuses palgafondist oma äranägemise järgi otsustada, kellele õpetajatest ta kui palju annab.
Tegu oleks üpris kahtlase ja väga korruptsiooni tekitava olukorraga. Sisuliselt võib tekkida olukord, kus direktor võib õpetajaid «karistama» hakata ja neid ilma boonuseta jätta ja «premeerida» teisi märksa rohkem ja oma suva järgi.
Selline käik võib olla haridus – ja teadusministeeriumi kavalus veeretamaks oma õlgadelt õpetajate palgateema ära. Kui boonuseid ja preemaid hakkab jagama direktor, on lihtne ministeeriumil süüdistada direktoreid ebaproportsionaalses raha jagamises või suutmatuses tagada kooli õiglane majandustegevus.
Minu nägemuses ei paranda antud eelnõu mitte kuidagi õpetajate olukorda, vaid pigem halvendab seda. Olen suhelnud mõne õpetajaga ning ka nemad kurdavad, et uus süsteem ei ole motiveeriv ning pigem paneb mõtlema, kas õpetajaametit üldse edasi pidada. Paneb mõtlema!