Paljud valgamaalased ei ole veel unustanud, millises seisukorras oli meie haigla mõned aastakümned tagasi. Tegutseti mitmes väiksemas või suuremas majas, tingimused olid kõigis nigelad. Neuroloogiaosakonnas olid näiteks palatid läbikäidavad, kirurgiaosakonnas olid nii kitsad koridorid, et pärast operatsiooni ei mahtunud haiget käruga palatisse voodi juurde viima, vaid kirurg haaras narkoosist uimase patsiendi sülle ja paludes tal kõvasti omal ümber kaela kinni hoida tõstis voodile, sünnitusosakonda tuli viimaseid minuteid rasedal naisel kitsast ja kõrgest trepist üles ronida jne, jne… See kõik on möödanik ajast, mil haigla ja maakonnajuhid nii tugevasti uue haigla eest seisid, et sellest saigi praegune suur ja uhke maja. Maja valmimine toimus järk-järgult, aga tähtsam kui hoone, on selle sisu – Peetri tänavas on nüüd meditsiiniliselt laiaulatuslik raviasutus.
Head tingimused said perearstid, uhkust tuntakse kirurgiaosakonnast, kus tehakse tänapäevastes operatsioonisaalides uute aparaatidega mitmesuguseid lõikusi, sünnitusosakonnas võeti mullu lisaks oma maakonna sünnitajatele vastu ka 136 Läti naist, taastusravis on nii füsioterapeudid, massöörid kui ka ravivõimlemise juhendajad. Kõike üles lugeda läheks pikale, aga kõige tähtsam, et ravi on maakonna inimestele lähedal ja uude haiglasse tulid meditsiinitöötajad nii vanadest majadest kui ka uuest haiglast kuulnud ja huvitatud noored inimesed.
Valga haiglas ei ole konsultatsioonile ja ravile saamiseks hiiglapikki järjekordi ja meie kirurgid on nii tuntud, et nende juurde tullakse abi küsima isegi teistest linnadest, kus järjekorrad pikemad.
Haiglavõrk on reguleeritud Vabariigi valitsuse määrusega „Haiglavõrgu arengukava”. Nüüd siis kavandatakse selles arengukavas muudatusi, mis põhinevad elanike arvul maakonnas. Üldhaigla olemasoluks eeldatakse 40 000 elanikuga maakonda (miks mitte 50 000 või 30 000?). Selgusetuks on jäänud reformi eesmärk ja hoopis suur küsimärk on Valga haigla tuleviku kohal. Valga haigla on üks nendest, kus kavandatakse kuuldavasti mitmete ravivõimaluste ärakaotamist. Täpsemalt ei ole reformi sisust aru saanud ka meditsiinitöötajad ja üksmeelel ei ole nende erialaliitude liikmed. Teadmatuses on ka veel õppivad arstid ja mis siis imestada kui tehakse otsus väismaale tööle minekuks
Palusin oma arvamust avaldada Valga haigla juhil Marek Seeril. Ka tema tunnistab, et ei ole täielikult aru saanud reformi eesmärkidest ja kahtleb mitmes ettevõtmises, mis sellega seoses peaksid toimuma Valga haiglas. Tema meelest ei ole ambulatoorses osas mõeldav kardioloogia, reumatoloogia ja endokrinoloogia eriala kaotamine. Nendel erialadel on ravijuhtude arvud suured ja vajadus nende järele kohapeal täiesti olemas. Kui Valgamaa abivajajad suunata kõik Tartu kliinikumi eriarstide juurde, kasvaksid seal järjekorrad veelgi, kes hoolitseks selle eest, et abivajajatel oleks sõiduvõimalusi Valgast Tartusse siirdumiseks. Eriti probleemne on olukord, kui patsient viiakse kiirabiga Tartusse ja sealt on vaja ise hiljem tagasi koju saada.
Statsionaarses arstiabis on plaanis Valga haiglas sulgeda sünnitusabi-günekoloogiaosakond (nagu eespool märgitud, on sellel lausa rahvusvaheline tähtsus). Tartu kliinikumi esindajad on juba maininud, et nad ei suudaks kõiki Lõuna-Eestist tulevaid sünnitajaid vastu võtta. Samuti tähendaks haigete Tartusse suunamine ka kirurgiaosakonna sulgemist, mis samuti kavas. Lisaks kiiresti opereerimist vajavatele haigetele on meie kirurgiaosakonnas ka need patsiendid, kes vajavad mõne ägeda kaebuse pärast pikemaajalist kirurgi jälgimist.
Naabrid võrukesed on oma tulevikulootusi pannud tihedale koostööle Tartu Kliinikumiga. Ka meil on koostöö juba praegu olemas ja sellest on väga palju abi. Meie kompuutertomograafi pilte loevad Tartu spetsialistid, hea koostöö on kardioloogia, traumatoloogia, ortopeedia, kirurgia ja neuroloogia erialadel. Valka käivad vastuvõtte tegemas mitmete erialade spetsialistid ja nende nõuandeid kasutatakse haiglas sageli. Aga ka haigla enda arstid on tublid. Kuid siinkohal kerkib kohe küsimus, kas nii planeeritav reform ei hirmuta Valgast eemale noori tulevasi spetsialiste. Kui haigla tulevik on tume, siis valitakse töölesiirdumiseks pigem mõni teine linn. Samas on meil head tingimused kvaliteetset ravi osutada.
Peame nüüd küll kiiresti pead kokku panema, et seista vastu Valga haigla võimaluste kokkutõmbamisele. Tagasihoidlikuks hoolduskeskuseks muutmiseks on siia küll tehtud liiga suured investeeringud. Hea, et meil on niisugune tugev seljatagune nagu Tartu Ülikooli Kliinikum, kust saame iga kell abi küsida, aga maakonna inimestele peavad jääma võimalused abi saada lähedalt. Haigeid pika maa taha edasi-tagasi sõidutades võime kaotada ravi kvaliteedis, aja- ja sõidukuludest rääkimata.