Mul on väga heameel, et Riigikogus hakkab järjest enam tekkima arusaam, et 16-aastaselt valima minek ei ole teab, mis hirmuäratav koletis, mida peaks igal võimalusel vältima. Veelgi suurem heameel on selle üle, et järjest rohkem leidub neid Riigikogu liikmeid, kes julgevad välja öelda, et tänapäeva 16-aastane on valmis valima ja otsustama oma kodukoha tuleviku üle.
Isiklikult olen juba pikka aega toetanud seda, et valimisiga peaks langema kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 16-eluaastani. Minu ideed toetavad ka Noored Sotsiaaldemokraadid ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ma leian, et mida väiksem on omavalitsus, seda rohkem teab ja tunnetab noor inimene seda, mis toimub tema kodukohas ja mis oleks vaja teisiti teha. Kohalike tasandi valimistel saab alati suurt tähelepanu nii haridusteemad kui ka ettevõtluse ja elukeskkonnaga seonduvad küsimused. Siinkohal on tihtilugu ka noortel inimestel oma seisukoht välja öelda ja just seetõttu ei peaks pelgama seda, et noor inimene ei tee mõtestatut valikut.
Valimisea langetamise vastastelt kuuleb tihtilugu kriitikat selles osas, et noored on rumalad, nad on lihtsasti mõjutatavad ja ei suuda õiget valikut teha. Mina nii ei arva. Oma kodukohas olen suhelnud väga erinevate noortega, kes üldjuhul teavad, mis nende linnas või vallas toimub ja tihti on noortel ka ideid, kuidas muuta oma kodukohas elu paremaks. Noored on tihti palju kriitilisemad, mida ongi vaja ühel valijal.
Tõuke annab ka see, et järjest enam teevad erinevad ühendused noortele suunatuid projekte, kus noorel inimesel on võimalus avaldada oma arvamust ja saada juurde teadmisi nii demokraatiast ja valimistest. Järjest paremini lähevad käima Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatavad projektid nagu Varivalimised 2011 ja 2013 ja nüüdne projekt League of Young Voters, mis keskendub Euroopa Parlamendi valimistele. Lisaks on ka koolisüsteem järjest enam muutumas selliseks, kus noortel on võimalik koolitunnis senisest enam kaasa rääkida ja osaleda erinevates projektidest. Noortel on mitmes omavalitsuses olemas oma esinduskogud, millega peavad omavalitsusjuhid täna väga tõsiselt arvestama. Olgu selleks kohaliku kooli õpilasesindus või noortevolikogu.
Sellega ma väidan seda, et noored on tihtilugu teadlikumad valijad, kui keskmine täiskasvanud valija. Ja mõjutamise kohalt ei usu ma seda, et noor inimene on rohkem mõjutatav, kui üks täiskasvanud inimene.
Üle ega ümber ei saa asjaolust, et noorte osakaal enamikes omavalitsustes on tugevas langustrendis. Et tasakaalustada debatti ja sellega tuua noorte teemad rohkem päevakorda, on vajalik noorte valijate osakaalu tõus valijate hulgas. Valimisea langetamine on selleks parim lahendus.
Kriitiline oleksin ma, aga kandideerimisõiguse andmise puhul. Alla 18-aastastel on suhteliselt palju piiranguid, mis võivad takistada osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Alla 18-aastane isik ei vastuta veel täielikult iseenda eest ning seetõttu ei leia ma ka, et nii noor inimene peaks olema ka kohalike omavalitsuste volikogudes. Kuigi usun, et nii mõnigi 16-aastane saaks ideaalselt hakkama kohaliku valla või linna volikogus.
Noored Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud valimisea langetamist just kohalike valimiste ajal, kuid selle jaoks on vaja põhiseaduse muudatust. Selle muudatuse peab omakorda heaks kiitma kaks Riigikogu koosseisu. Seega võiks alustada põhiseaduse muutmisega juba lähimate päevade jooksul, et 3 aasta pärast oleksid 16 ja 17 aastased valimiskastide juures.