Otsing
-
Viimased postitused
- Üks ja sama roostes reha
- Mida selle halduskorraldusega siis ikkagi teha?
- Hobusekasvataja rõõmupäev
- Kas 2012. aastal saab tõesti riik valmis?
- Teeseaduse muutmine läbis esimese tuleproovi
- Riigikohtu lahendist ja infotunnist
- Kelle kabinetist algab kergliiklustee?
- Kas mure kodukulude pärast või populistid maamaksu kallal?
- Sotsiaaldemokraadid Saaremaal
- Seaduse teest ja teeseadusest
Archives
- oktoober 2011
- september 2011
- august 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- august 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- november 2008
- september 2008
- august 2008
- juuli 2008
- juuni 2008
- mai 2008
- aprill 2008
- märts 2008
- veebruar 2008
- jaanuar 2008
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- aprill 2007
- veebruar 2007
- jaanuar 2007
- oktoober 2006
Arhiiv: jaanuar 2010
>Uue aasta üllatused – Mart Laari juhtimisel polegi põhikirjalist alust?
>Isamaa ja ResPublika liitmise ajast on vett merre voolanud juba omajagu, kuid hästitoimivat liitu pole seal ikka tekkinud. Pidev sisemine võimuvõitlus ja kemplemine paistab jällegi välja, kui mõned autoriteetsed liikmed näitavad toimuva suurkogu eel oma suhtumist tänase juhtimisstiili vastu juba avalikult välja. Asja teeb aga veel huvitavamaks fakt, et täna ametis oleval IRLi juhatusel puudub justkui põhikirjaline mandaat!? Nimelt valitakse erakonna esimees põhikirja järgi ametisse suurkogu poolt kahe aastase mandaadiga. Viimane IRLi suurkogu, kus esimeheks valiti Mart Laar, toimus aga 26. mail 2007. Seega on 31. jaanuariks juhtinud Laari juhatus IRLi juba tervelt 250 päeva ilma ametliku mandaadita? Päris huvitav, kuidas seda seletatakse eelkõige oma liikmetele? Ehk just seetõttu on esitatud sooviavaldus erakonnakaaslasest ministri käest oma võlgade kustutamiseks riigieelarvest raha ette saada? Vägisi tundub, et selle mõte on ennetada võimalikke probleeme jaanuari lõpus koguneval suurkogul, kus erakonnakaaslastel võib olla huvitavaid küsimusi erakonna finantseisu kohta ja Mart Laar soovib enne uuesti esimeheks kandideerimist likvideerida erakonna võlad. Kui lisada erakonna põhikirja ilmsele rikkumisele veel suur võlakoorem, siis ei pruugi uue esimehe valimine minna sugugi nii libedalt nagu planeeritud. Eeldatavasti on Laari suureks konkurendiks Jaak Aaviksoo, kelle toetuseks võtavad erakonna liikmed sõna isegi meedias ja seda üsna ühemõtteliselt. Valimistevaba aasta ei olegi poliitikatandril nii igav ja tegelikkuses pannakse sel aastal juba paika väga mitmed suunad, milledel on suur mõju järgmisel aastal toimuvate Riigikogu valimiste kontekstis. Eesti poliitikamaastiku teebki huvitavaks see, et olukorrad võivad pealtnäha suhteliselt tühistest asjadest kiiresti muutuda. Elame –näeme ja head uut (poliitika)aastat !
>Uue aasta üllatused – Mart Laari juhtimisel polegi põhikirjalist alust?
>Isamaa ja ResPublika liitmise ajast on vett merre voolanud juba omajagu, kuid hästitoimivat liitu pole seal ikka tekkinud. Pidev sisemine võimuvõitlus ja kemplemine paistab jällegi välja, kui mõned autoriteetsed liikmed näitavad toimuva suurkogu eel oma suhtumist tänase juhtimisstiili vastu juba avalikult välja. Asja teeb aga veel huvitavamaks fakt, et täna ametis oleval IRLi juhatusel puudub justkui põhikirjaline mandaat!? Nimelt valitakse erakonna esimees põhikirja järgi ametisse suurkogu poolt kahe aastase mandaadiga. Viimane IRLi suurkogu, kus esimeheks valiti Mart Laar, toimus aga 26. mail 2007. Seega on 31. jaanuariks juhtinud Laari juhatus IRLi juba tervelt 250 päeva ilma ametliku mandaadita? Päris huvitav, kuidas seda seletatakse eelkõige oma liikmetele? Ehk just seetõttu on esitatud sooviavaldus erakonnakaaslasest ministri käest oma võlgade kustutamiseks riigieelarvest raha ette saada? Vägisi tundub, et selle mõte on ennetada võimalikke probleeme jaanuari lõpus koguneval suurkogul, kus erakonnakaaslastel võib olla huvitavaid küsimusi erakonna finantseisu kohta ja Mart Laar soovib enne uuesti esimeheks kandideerimist likvideerida erakonna võlad. Kui lisada erakonna põhikirja ilmsele rikkumisele veel suur võlakoorem, siis ei pruugi uue esimehe valimine minna sugugi nii libedalt nagu planeeritud. Eeldatavasti on Laari suureks konkurendiks Jaak Aaviksoo, kelle toetuseks võtavad erakonna liikmed sõna isegi meedias ja seda üsna ühemõtteliselt. Valimistevaba aasta ei olegi poliitikatandril nii igav ja tegelikkuses pannakse sel aastal juba paika väga mitmed suunad, milledel on suur mõju järgmisel aastal toimuvate Riigikogu valimiste kontekstis. Eesti poliitikamaastiku teebki huvitavaks see, et olukorrad võivad pealtnäha suhteliselt tühistest asjadest kiiresti muutuda. Elame –näeme ja head uut (poliitika)aastat !